Kui seni suutis robot inimesest paremat ja vähemate vigadega tööd teha vaid korduvate ülesannete puhul, siis esimest korda inimajaloos on tehisintellekt arenenud sellisele tasemele, et teatud funktsioonide täitmisel toimib AI närvivõrgustik inimese ajust paremini, kirjutab Huawei Technologiesi juhtivarhitekt ja rahvusvahelise tehnoloogiaprogrammi “Tuleviku seemned” lektor professor Heiko Joerg Schick.

Tehisintellekti (AI) närvivõrgustik ehk kunstlik närvivõrk on arvutisüsteemi selline osa, mis simuleerib viisi, kuidas analüüsib ja töötleb informatsiooni inimese aju. Närvivõrgustik on tehisintellekti olulisim komponent, kuna selle abil suudab AI lahendada probleeme, mis inimeste või statistiliste standardite järgi osutuksid võimatuks või väga keeruliseks ja aeganõudvaks.

Tehisintellekt on juba täna tasemel, kus suudaks täita paljusid funktsioone inimajust paremini. AI rakendamise potentsiaal on aga oluliselt laiem kui valdkonnad, milles tehisintellekti täna kasutatakse. Väljakutse ei seisne niivõrd tehisintellekti närvivõrgustikes endas, kuivõrd rakendamise keerukuses. Sellest tulenevalt töötavad teadlased Münchenis Huawei uurimiskeskuses ja mitmel pool mujal maailmas selle nimel, et AI närvivõrgustike tööd optimeerida ja töötada välja skaleeritav ehk kasvupotentsiaaliga arvutiarhitektuur.