“Nad eriti ei mõelnud, kuidas raha seina sisse saab, aga kui ta juba seina sees on, siis selle kulutamisel sõbraliku linna ehitamiseks on nad arvestatavad tegijad. Nende koalitsioon mõne paremerakonnaga võiks täitsa lahe olla,” võtab ettevõtja kokku.
Reformierakonnast üleskutsele reageerinud Kristen Michal ja Pärtel-Peeter Pere rääkisid Martinsoni sõnul iseenesest õiget juttu, aga neis puudus tema jaoks vajalik tulihingeline kirglikkus.
Eesti200 poolt võttis sõna Martinsoni “hea sõber” Luukas Kristjan Ilves, kelle postitus oli ettevõtja sõnul sümpaatne, aga vaevles sama sündroomi käes nagu paljud teised parteidki. “Keski ainuvõimu lõpetamine oleks nagu eesmärk omaette. Ei ole! Kui see eesmärk täidetud saab, on neli aastat vaja midagi jalustrabavat ehitada. Seega E200 tundus nagu Reform-light,” kommenteerib ta.
Isamaa eest läks tulle teine sõber Tõnis Palts, kes suutis Martinsoni hinnangul imekombel välja plopsatada kõige haaravama loosungi ehk “Tallinn Euroopa diginabaks!”. “Aga ta lisas, et “see võiks olla kellegi loosung”, millest ma järeldan, et see ei ole Isamaa loosung. Mida Isamaa parteina arvab, no idea,” lisas ettevõtja.
EKRE-st postitas noorpoliitik Andrus Viirg, kelle puhul Martinson ei saanud enda sõnul lõpuni aru, kuidas “atraktiivne globaalsele ärile” ja “EKRE” ühte lausesse kokku mahtus.
Roheliste leerist vastas Liina Freivald, kes leidis Martinsoni parafraseeringul, et (neo)liberaalne majandusmudel on oma võlu kaotanud, mistõttu oleks järgmised loogilised valikud paremäärmuslikud erakonnad või kliimamuudatuse tingimustes just rohelised. “Rääkimata sellest, et ma ei ole nõus liberaalse mudeli surma osas, olen kummastatud, et rohelised justkui EKRE-t valima kutsuvad, kui rohelisi ei taha,” sõnas ettevõtja.
Kuna Keskerakonnalt jäi panus tulemata, saadab Martinson erakonnale virtuaalseid lehvitusi.