Juuli alguses lekkisid ühest maailma populaarseimast tööportaalist LinkedIn rohkem kui 700 miljoni kasutaja andmed, mis jõudsid müüki küberkurjategijate foorumisse. Kuna LinkedIn on levinud ka Eesti IT-töötajate seas, arvab RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Tõnu Tammer, et on mõistlik eeldada, et nende andmete seas on ka eestlaste omad. Küll aga ei pruugi tegemist olla tõeliselt ohtliku olukorraga, lisab ta.

“Mina ei nimetaks seda juhtumit lekkeks olukorras, kus LinkedIni vahendusel on kõigile vabalt kättesaadavad nimetatud andmed. See, et keegi on avalikult kättesaadavad andmed koondanud ühte kohta, ei tee sellest veel leket,” arvas Tammer. Küll aga lisas ta, et andmete avalikustamisega kaasnevad alati teatud ohud, näiteks võib avalike andmete võrdlemine anda isiku kohta rohkem infot kui vaid üksikute kildude vaatlemine.

Mis juhtus?

Portaalist LinkedIn lekkisid rohkem kui 700 miljoni kasutaja andmed, mida reklaamiti ja mis pandi müüki populaarsesse küberkurjategijate foorumisse. Esialgu pandi müüki miljoni LinkedIni kasutaja andmed, mille hulgas on suure tõenäosusega ka eestlaste andmed. LinkedIn ise väidab, et kõik andmed ei pärine neilt, vaid osa on ka mujalt kokku otsitud.