Riigisektor on igav ja täis bürokraatiat? CGI avaliku sektori juht Erik Tiits kummutab levinud müüdid

CGI Eesti avaliku sektori juht Erik Tiits.Foto: CGI

IT-töötajate hulgas käib “riigisektori” terminiga kaasas hulk eelarvamusi. Näiteks peljatakse, et projektid on igavad või tuleb kasutada iganenud tehnoloogiaid. IT- ja ärinõustamisteenust pakkuva ettevõtte CGI Eesti avaliku sektori juht Erik Tiits teeb puust ja punaseks, kas müütidel on tõepõhja või tehakse riigisektorile ülekohut.

CGI pakub IT- ja ärinõustamisteenust klientidele üle maailma. Riigisektor on ettevõttele väga tähtis — ligikaudu 20 riigis on CGI töötanud 2000 avaliku sektori kliendiga. Ka G-täht firma nimes viitab government’ile ehk valitsusele. CGI klientide seas on riigisiseseid asutusi, näiteks ministeeriume, kuid ka rahvusvahelisi organisatsioone, nagu NATO, Euroopa Komisjon ja Euroopa Kosmoseagentuur. Seetõttu moodustab avalik sektor CGI igapäevatööst arvestatava osa nii Eestis kui teistes üksustes. Üksustevaheline kogemuste jagamine annab ettevõttele valdkondadest laiema pildi ning on omakorda paljude klientide jaoks tugevaks konkurentsieeliseks.

CGI Eesti avaliku sektori juht Erik Tiits sattus oma esimesse riigisektori projekti 2014. aastal noore projektijuhina. “Olin juba siis CGI-s. Mäletan, et see teema oli väga huvitav, mida vedada. Palju oli tehnilisi väljakutseid,” meenutab Tiits. Õnneks polnud keegi teda legendidega igavast ja vanamoelisest riigisektorist ära hirmutanud. Aastate jooksul on Tiits aga ikka ja jälle kohanud ka teistsugust suhtumist.

Riigisektori projektid on igavad?

“Olen aastate jooksul värvanud omajagu inimesi ning ikka ja jälle kohtan stereotüüpset mõtlemist, mis puudutab riigisektorit,” imestab Tiits, kelle sõnul pole eelarvamustel sageli mingit alust. Kõige tihemini öeldakse, et avaliku sektori projektid on igavad. “Usun, et ka riigisektoris on kellegi jaoks nii-öelda igavaid projekte. Igav on suhteline mõiste,” sõnab Tiits.

Tiitsi sõnul pole igavad projektid aga kuidagi riigisektorile omased. “Täpselt samamoodi on ka erasektoris projekte ja valdkondi, mis pole universaalselt huvitavad. Inimestel on erinevad huvid ja pigem tuleks leida enda jaoks sobivam teema, mitte toetuda ühele või kahele ebahuvitavale kogemusele,” soovitab Tiits. Pahatihti pole negatiivne hoiak tekkinud isegi oma kogemusest, vaid tuttavalt kuuldud hirmujutust.

Paratamatult tuleb ka põnevamate projektidega ette hetki, kui töö muutub pikapeale rutiinseks. “CGI-s üritame motivatsiooni hoida sellega, et liigutame inimesi ja fookust, millega keegi parasjagu projektis tegeleb,” räägib Tiits. Mis on ühele igav, võib olla teisele hoopis heaks võimaluseks. Näiteks saavad käe külge panna nooremarendajad. “Kui on projektis rahulikum periood ja vähem väljakutseid, saab stabiilsuse käigus baasprintsiibid selgemaks.”

Näide huvitavast riigisektori projektist: CGI arendas meie e-riigi digitaalsesse ökosüsteemi juurde kohtuistungite kõnetuvastuse tarkvara, mis suurendab istungite transkriptsiooni tõhusust ja täpsust.Foto: CGI

Tiits märgib, et CGI eeliseks on mõtestatult välja valitud projektid. “Me pole tööjõuvahendusfirma, et värbame arendajaid ja üritame neid igale poole müüa. Meile on olulised teatud valdkonnad, kus tahame kogemust ja know-how’d kasvatada, et olla ka kohalikule kliendile sisulisem partner, kes suudab ka pikema teekaardi osas kaasa mõelda,” selgitab avaliku sektori juht.

Tüütust bürokraatiast tuleb jõuga läbi närida?

Üks märksõna, mida väga tugevalt riigisektorile omistatakse, on “bürokraatia”. Tiitsi arvates on osa bürokraatiast täiesti vajalik, et tagada aus konkurents. “Me ei taha ju, et näiteks riigiametite rahastus läheks kuidagi hämaralt ja suvaliselt,” selgitab ta.

Teine osa “bürokraatiast” on vajalik, kuna riigi IT vastutab kriitiliste funktsioonide kättesaadavuse eest väga paljudele või isegi kõigile elanikele. “Olgu see siis aegkriitilisus, kus ongi inimeste elu või vara potentsiaalselt ohus, või andmete delikaatsus, nagu tervishoiu- ja justiitsvaldkonnas või riigikaitses,” toob Tiits näiteid.

Loomulikult kuuluvad avaliku sektori juurde ka riigihanked. Tiits rahustab maha aga IT-arendajad, kes lepingute maailma paaniliselt pelgavad. “Julgen väita, et üldiselt spetsialistid sellega väga kokku ei puutu. See jääb kuskile äriarenduse maailma või otsapidi projektijuhtidele,” sõnab ta.

Tiits tõdeb, et riigisektoris on kohati keerulised süsteemid ning palju on vastutust ja sõltuvusi, kuid sellest ei saa üle ega ümber ka erasektoris. “Kui tahta teha vähegi keerulisemat start-up’i, mis pole lihtne mobiilimäng või midagi taolist, siis tegelikult hakkavad ühel hetkel samad asjad tulema. Ka reaalses elus tuleb võimalustega kaasa vastutus,” kinnitab CGI Eesti avaliku sektori juht.

Riik = waterfall?

Sageli omistatakse riigisektorile koskmudelil (ingl waterfall model) põhinevat arendamist. See on vana tarkvaraarenduse meetod, mis tähendab, et töös liigutakse samm-sammult madalamale astmele ning kõik etapid peavad olema täielikult lõpetatud enne järgmise etapi alustamist. “Levinud on arusaam, et riigisektoris teeme pikalt analüüsi, siis kunagi arendame ja kõik on õnnetud,” ütleb Tiits, kelle sõnul pole erasektorgi lõputult paindlik ja agiilne.

Avaliku sektori juhi kinnitusel leidub mõlemas sektoris jätkuvalt mõlemat lähenemist ja igasuguseid vahepealseid hübriide. “Meil on riigisektoris käimas ühe ja sama kliendiga samaaegselt projekte, kus ühes on fikseeritud hinnaga ning teises tunnipõhised agiilsed arendused,” kinnitab Tiits. Seetõttu ei saa koskmudeli ja riigi vahele kuidagi võrdusmärki panna.

Riigil on vanad tehnoloogiad?

Veel üks müüt, mis IT-arendajate seas levib, on see, et riigisektoris kasutatakse vanu tehnoloogiaid. Tegelikult on pilt palju kirjum. “Kindlasti ei saa öelda, et riik istub ainult legacy‘s ja erasektor võtab kogu aeg uusi tehnoloogiaid kasutusele,” kinnitab CGI Eesti avaliku sektori juht Erik Tiits. Tegelikult on riigil tänu toetustele võimalik vanad tehnoloogiad hüljata isegi kiiremini kui keskmine ettevõte seda suudaks.

Selle tõestuseks on Tiitsil tuua ilmekas näide. “Hetkel värbame riigisektori projekti .NET C# täispinu arendajat, kus otsime .NET Core, Entity Framework Core ja mõne kaasaegse JavaScripti raamistiku kogemusega inimesi. Meie jaoks pole need tehnoloogiad enam teab mis uued, aga paljud erasektorist tulevad kandidaadid töötavad veel vanemate versioonide ja raamistikega,” selgitab avaliku sektori juht. Seetõttu ei saa kindlasti öelda, et riik oleks vana ja erasektor uus.

Riigiteenused on kehvad, kuna konkurentsi pole?

Tegelikult on paljud väljakutsed nii riigi- kui erasektoris küllalt sarnased: kliendist tuleb aru saada ja leida parim lahendus. Avalikule sektorile on aga spetsiifiline nüanss, et riigiasutuste teenustele ei paku keegi konkurentsi. Ekslikult arvatakse, et seetõttu saab neid projekte teha üle jala, kuid tegelikult tähendab see, et kui konkurentsi pole, ei ole ka kasutajatel alternatiivi. “Ei ole sellist varianti nagu meiliteenusega, et kui Gmail ei sobi, lähen Hotmaili, sest seal on mugavam. Need süsteemid peavad suutma kõik kasutajad mistahes kasutusloo korral läbi lasta,” selgitab Tiits. Seetõttu on riigiteenustele isegi kõrgemad ootused.

Tiitsi sõnul on parim viis, kuidas neile ootustele vastata, osapoolte süstemaatiline kaasamine, prototüüpimine ja kiire tagasiside. “Tuleb teha pilt selgeks siis, kui muudatuste tegemine on väga odav. Odav on see siis, kui süsteemi pole kaks aastat valmis progetud, üles pandud ja alles siis aru saadud, et mingi kasutajagrupp ei saa sellega hakkama,” sõnab Tiits. Ta usub, et teenused peaksid olema eluliselt terviklikud, mitte tavakodaniku jaoks arusaamatud, abstraktsed, silode järgi tükeldatud.

Tööotsijate soovid võivad olla erinevad. Üks tahab uusi tehnoloogiaid, teisel on tugev eelistus tööprotsesside osas, kolmas otsib head klappi tiimiga, neljas nõuab kaugtööd ja paindlikku tööaega. Oluline on aga märkida, et pelgalt riigisektor ei välista ühtki neist kriteeriumitest. Riigisektori projektid võivad olla nii sisult kui vormilt väga erinevad ning enne kui müütide põhjal otsustada, tasuks olulised küsimused vastatud saada.

CGI Eesti avaliku sektori juht Erik Tiits kinnitab: “Riigisektor võib olla väga konkurentsivõimeline nii ärilises kui tehnoloogilises mõttes paljudele, kes praegu mõtlevad, et see on kuidagi igav.”

CGI pakub laia valikut erinevaid teemasid riigisektori suundadest, aga samas ka erasektoris. Ettevõttel on kliente nii Eestist kui välisriikidest ning kasutatakse erinevaid raamistikke ja keeli. CGI missioon on aidata klientidel pakkuda aina paremat teenust, pidevat arengut ja ajaga kaasas käia.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla