2024. aasta küberturvalisuse statistika maalib selge pildi – küberohtude kasv on olnud eksponentsiaalne, kuid ettevõtete valmisolek nendele reageerimiseks ei ole sammu pidanud. RIA küberturvalisuse aastaraamat 2025 kinnitab, et registreeritud küberintsidentide arv Eestis kahekordistus, ulatudes 6515 juhtumini. See ei ole pelgalt statistiline näitaja, vaid näitab, et küberturvalisus ei ole enam eraldiseisev tehniline probleem, vaid otseselt ettevõtete ja riikide majandust ning operatiivset toimimist mõjutav tegur.

Kuigi paljud organisatsioonid on investeerinud küberkaitsesse, viitab andmete analüüs siiski süsteemsele probleemile. Küsimus ei ole ainult selles, kas ettevõtted on tehniliselt valmis rünnakutele vastu seisma, vaid kas nad mõistavad oma tegelikku riskipositsiooni. Näiteks praegused rünnakud ei ole enam laiaulatuslikud ega juhuslikud – need on täpselt sihitud ja personaliseeritud. Kui varasemalt võisid küberkurjategijad saata miljoneid massilisi õngitsuskirju lootes, et keegi neile klõpsab, siis nüüd võimaldab tehisintellekt (AI) rünnakud viia täiesti uuele tasemele. AI-põhised ründetehnikad muudavad traditsioonilise küberturbe ebapiisavaks, sest oht ei ole enam üldine, vaid konkreetse ettevõtte ja selle töötajate järgi kohandatud. 

Miks ettevõtted alahindavad küberturberiske ja kuidas nendeks peaks valmistuma, kirjutab artiklis Baltic Computer Systemsi (BCS) müügijuht Ott Alemaa.

Miks ettevõtted alahindavad küberturberiske?

Küberturvalisuse ennetusmeetmete rakendamise madal prioriteetsus ettevõtete juhtimistasandil on peamiselt seotud mitme teguriga. 

Esmalt puudub sageli selge arusaam, kuidas küberriskid tõlgenduvad äririski kategoorias. Traditsioonilised ohud – nagu turu kõikumine, finantsilised probleemid või regulatiivsete nõuete muutumine – on juhtidele intuitiivselt arusaadavad. Küberriskid, vastupidiselt, tunduvad tehnilised ja kauged, mistõttu lükatakse nende haldamine edasi või jäetakse täielikult tähelepanuta.

Lisaks mängib rolli ka see, et küberturvalisus ei anna kohest ärilist kasu ega ole nähtav sellisel kujul, nagu on näiteks müügitulemused või uued turunduskampaaniad. Kogu küberturbe olemus põhineb nähtamatul ennetustööl – kui kõik töötab ja rünnakud on ära hoitud, võib tekkida ekslik arusaam, et küberturvalisuse investeeringud on olnud ülearused. Ainult pärast “edukat” rünnakut saabub äratundmine, et süsteem oli haavatav, ent selleks hetkeks on kahju juba mõõdetav mitte ainult rahalises, vaid ka mainekahju ja usaldusväärsuse languse aspektist.

Samuti ilmneb sageli, et organisatsioonides puudub süsteemne ja andmepõhine lähenemine küberturberiskide hindamisele. Kui ei olda teadlik oma IT-keskkonna nõrkustest ega ole läbi viidud regulaarset riskianalüüsi, siis pole ka selget arusaama, millised turvameetmed on hädavajalikud. Riskihinnangut ei asenda ei parimad tulemüürid ega viirusetõrjed – see on süstemaatiline ja pidev protsess, mille eesmärk on määratleda, millised haavatavused ja riskid võivad organisatsiooni mõjutada ning kuidas nende vastu kaitsta. Küberohud ei ole staatilised – need muutuvad ajas koos tehnoloogia, ründemeetodite ja organisatsiooni enda arenguga. See, mis oli eile turvaline, võib täna olla haavatav, ning ilma regulaarse riskianalüüsita võivad ettevõtted avastada oma nõrkused alles siis, kui kahju on juba tehtud.

Reaktiivne versus ennetav lähenemine küberturbele

Reaktiivne küberturvalisus on vältimatu osa igast turbestrateegiast, kuid selle efektiivsus sõltub sellest, kui tugev on organisatsiooni ennetav raamistik. 

Küberturvalisuse intsidente ei ole võimalik täielikult välistada, kuid enamik neist on ennetavate meetmete abil kas ära hoitavad või nende mõju oluliselt vähendatav. Ennetav küberturvalisus on alati mõistlikum kui tagajärgedega tegelemine, sest see võimaldab ettevõttel juba varakult tuvastada ja maandada võimalikud ohud, mitte lahendada probleeme siis, kui kahju on juba tehtud.

Ennetava küberturbe aluseks on riskianalüüs, mis on ettevõtte turvalisuse kaardistamise kõige kriitilisem samm. Riskianalüüs aitab ettevõttel süsteemselt hinnata, millised on suurimad ohukohad – olgu need tehnilised haavatavused, töötajate teadlikkusest tulenevad riskid või füüsilised turvalisuse probleemid. 

Kui riskianalüüs on tehtud, saab organisatsioon ehitada oma turvameetmed üles teadlikult, keskendudes kõige kriitilisematele valupunktidele. Süsteemide pidev jälgimine ja tarkvara uuendamine, ajakohaste turvapoliitikate ja -protseduuride olemasolu ning töötajate teadlikkuse tõstmise programmid on olulised meetmed, mis aitavad tunduvalt vähendada küberrünnakute riski. Siiski tuleb arvestada, et täielikku turvalisust ei ole võimalik kunagi tagada, seetõttu peab ka reaktiivne pool olema paigas – tõhus intsidentide haldamise mehhanism tagab kiire reageerimise ja kahjude piiramise, kui rünnak siiski õnnestub.

Küberturbe integreerimine strateegilisse juhtimisse

Üleminek ennetavale küberturvalisuse strateegiale nõuab organisatsioonides paradigmanihet. Küberturvalisust ei tohiks käsitleda eraldiseisva tehnilise probleemina, vaid lahutamatu osana äristrateegiast ja riskijuhtimisest. See tähendab, et küberturbe küsimused peavad olema juhatuse tasandil arutlusel sama tõsiselt kui finantsiline planeerimine või turundusstrateegia.

Tõhus ennetav küberturvalisus algab süsteemsest riskianalüüsist, mis hõlmab organisatsiooni IT-keskkonna täielikku kaardistamist, riskistsenaariumide läbimängimist ja ohuvektorite mõistmist. Lisaks on hädavajalik töötajate koolitamine, kuna inimfaktor on endiselt üks suurimaid turvariske. Kui töötajad ei oska ära tunda õngitsuskirju ega tea, kuidas käituda küberintsidendi korral, on tehnilised lahendused üksi ebapiisavad.

Seadusandlikult on küberturvalisuse regulatsioonid, nagu NIS2 direktiiv ja Eesti infoturbestandard (E-ITS), loonud raamistikud, mis kohustavad ettevõtteid infoturbe meetmeid rakendama. Kuigi regulatsioonid võivad tunduda täiendava bürokraatialoome ja kuluna, on nende tegelik eesmärk sundida organisatsioone rakendama turvameetmeid juba enne, kui rünnakud aset leiavad.

Kuidas saab ettevõtteid küberturbe tugevdamisel aidata BCS?

BCS on Eesti vanim IT-ettevõte ja küberturbeekspert, kelle meeskond aitab organisatsioonidel ennetada, kaitsta ja reageerida küberohtudele. Pakume põhjalikke riskianalüüse, turvaauditeid, petukirjateste, töötajakoolitusi ning intsidentide haldust ja taastamist. 

Küberturvalisus algab teadlikkusest ja valmisolekust – võtke meiega ühendust, et tagada oma ettevõtte turvalisus juba täna.  

Täida tasuta küberturvalisuse küsitlus, et saada kiiresti esmane konsultatsioon oma ettevõtte olukorrale!