Sisuturundus

Ei julge päikesepaneelidesse investeerida? Unikaalne tehnoloogia lahendab selle ja veel mitu teist muret

CGI ja Euroopa Kosmoseagentuuri koostöös kogutakse kaugseireandmeid kosmosest.Foto: ESA

Energiakriisi keskmes mõeldakse üha enam roheliste lahenduste peale, mis päästaks ulmelistest elektri- ja gaasiarvetest. Päikesepaneelid ei ole aga odav lõbu ning uisapäisa neid osta ei julge. CGI Eesti on loonud maailmas unikaalse lahenduse, mis aitab vastata küsimusele, kui palju elektrit minu katus toodaks. Võimalik on see tänu kaugseire tehnoloogiale.

Mis on kaugseire ja kuidas sellest kasu on?

Kaugseire termin võib kõlada keeruliselt, aga tegelikult ei tähenda see muud, kui info hankimist distantsilt – ehk siis kaugelt. Kui kaugelt, sel ei ole tähtsust – kaugseireks loetakse kõiki tehnoloogiaid, mis võimaldavad maapinna kohta distantsilt andmeid koguda, alustades maapinnalähedastest ülelendudest droonidega, lidar-skaneerimisest lennuki pardalt kuni orbiidil tiirlevate satelliitideni välja.

Kaugseire andmete põhjal saab maapinna kohta kokku panna n-ö digitaalse kaksiku. Lennukile paigutatud lidariga on võimalik luua väga tihe punktipilv, mille abil saab infot koguda mõnekümne sentimeetri täpsuse ruumilise lahutusega. See võimaldab konstrueerida maapinnast kolmemõõtmelise kujutise, mis sisaldab hooneid, taimestikku, puid, maste jms.

“Kaugseire tehnoloogiatel on ääretult palju kasutusvõimalusi, koos tehnoloogia arenguga tuleb neid järjest juurde ning täit potentsiaali ei ole veel kindlasti rakendatud,” sõnab CGI Eesti ärilahenduste divisjoni juht Martin Hunt. Hiljuti tegi CGI koostööd TalTechi meresüsteemide instituudiga, et luua Riigi Ilmateenistusele jääkaart, mis võimaldab kaugseire abil jälgida merejää teket, tuvastada erinevaid jää liike ning ennustada nende liikumist. See on oluline nii merenavigatsioonis kui ka -päästes.

Tulevikus võiks kaugseireandmetele tugineda ka õhukvaliteedi ja -saaste hindamine, mida tehakse praegu paljuski visuaalsete vaatluste ja maapealse mõõtejaamade abil. CGI Eesti üksus teeb koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga, mis on orbiidile saatnud Sentineli satelliidid. Näiteks Sentinel-1 annab radaripilti maapinnast – see on oluline, kuna radarit ei sega pilved ega valguse puudumine. Kolm esimest Sentineli missiooni on juba orbiidil, kuid järgmised peaksid keskenduma just õhukvaliteedi seirele.

CGI-d kõnetavad ennekõike kaugseire kasutusvõimalused energeetika valdkonnas. “Võime hoida silma peal elektri- ja gaasivõrkudel, suudame jälgida, milline on taimestiku kasv elektriõhuliinide all, ning selle põhjal planeerida kõikvõimalikke hooldustegevusi ja harvendusraieid,” toob Hunt näiteid, kuidas kaugseire tehnoloogiaid juba kasutatakse.

CGI Eesti ärilahenduste divisjoni juht Martin Hunt usub, et kaugseire tehnoloogiate täit potentsiaali ei ole veel saavutatud.Foto: CGI

Kalkulaator aitab vastata tähtsatele küsimustele

CGI visioon ulatub aga kaugemale. Tänaseks on ettevõtte loonud Eestis lahenduse, mis võimaldab hinnata kõigi hoonete katuste päikeseenergia tootmise võimekust. Nn päikeseenergia potentsiaali kalkulaator tuginebki kaugseire tehnoloogiale, täpsemalt lidar-skaneerimise andmetele. Neid andmeid kogutakse ülelendudel, Eestis üldiselt iga nelja aasta tagant.

Uus lahendus aitab kõigil eestimaalastel vastata lihtsale küsimusele, millele ei ole olnud siiani sugugi nii lihtne vastust saada: kas mul on mõtet oma katusele päikesepaneelid hankida? “Me aitame täita seda tühimikku, milles keskmine Eesti inimene on, kes päikesepaneelidest huvitub,” ütleb Hunt. Paneelitootjaid on piisavalt ja laenu saab pangast, aga kuidas teha kindlaks, kui palju on konkreetsel katusel potentsiaali, kas see katab näiteks suvise tarbimise või võimaldab kunagi nulli tulla? Milliseid paneele ja kui palju on üldse võimalik katusele paigaldada? Sellele kõigele annab kalkulaator vastuse.

Päikeseenergia potentsiaali kalkulaator võtab arvesse katuse kaldenurka, põhja-lõuna suunda, läheduses asuvaid kõrgemaid objekte, mis tekitavad varje, ning geograafilist asukohta – ka nii väikeses riigis nagu Eesti on päikesepaiste kestus piirkonniti märgatavalt erinev.

Praegu on kalkulaator beetatestimise faasis. “Tegemist on töötava lahendusega,” kinnitab CGI Eesti erasektori juht. Tulevikus saab iga eestimaalane ise vaadata, milline tema katuse potentsiaal on. Kuna päikesepaneelidesse investeerimine ei ole odav lõbu, tihti üle 10 000 euro, on oluline kõigile küsimustele enne vastus saada. “Kes meist tahaks õhina- või usupõhiselt teha suhteliselt suurt investeeringut, teadmata, kas see ka tegelikult midagi tagasi toodab,” ütleb Hunt.

Sellist lahendust ei ole ka välismaal

Mujal maailmas sellist lahendust ei ole. “Sellega tegelevaid ettevõtteid maailmas mõni on, aga nende meetodid ei põhine nii otseselt kaugseire ja lidari andmestikule,” selgitab Hunt. Põhjus on muuhulgas selles, et lidari andmete kättesaadavus ja kvaliteet on riigiti väga erinev. “Mõnel juhul on need andmed tasulised ja mõnel juhul üldse puudu,” märgib Hunt. Skandinaavias ja Baltimaades on seis üsna hea. Eestis teeb ülelende Maa-amet ning skaneerib igal aastal ühe neljandiku Eesti territooriumist. Seega uuenevad andmed igast konkreetsest piirkonnast nelja aasta tagant. See seab kalkulaatorile omad piirid.

Päikesepaneelide soetamine on korralik investeering, aga CGI loodud kalkulaator teeb otsuse lihtsamaks.Foto: Unsplash

Innovatiivne lahendus on pälvinud tähelepanu ka väljaspool Eestit. “CGI tegevus on igapäevaselt läbipõimunud nii Baltikumi ja Poola kui ka Skandinaavia suunal. Ärikliendid näevad, et see lahendus võimaldab edaspidi teha kliendile tervikliku ja usaldusväärse pakkumise,” sõnab Hunt. Kui päikeseenergia potentsiaali kalkulaator olemasolevate müügisüsteemidega ühildada, saab korraga võtta arvesse paneelide tüüpi ja konkreetse katuse andmestikku. “Selle lahenduse vastu tunnevad huvi nii päikesepaneelide müüjad kui ka energiamüüjad laiemalt,” kinnitab Hunt.

CGI eesmärk on päikeseenergia potentsiaali kalkulaatoriga toetada mikrotootmist. See tähendab, et energiat toodetakse kohapeal ennekõike tootja enda vajaduste katmiseks. “Mikrotootmine on mõistlik ka elektrisüsteemi stabiilsuse seisukohast. Kui suudame seda toetada, siis see on lihtsalt meie panus elektrisüsteemi toimepidevusse,” sõnab Hunt.

Sellega toetatakse ka rohepööret. Paljuski just selle järgi CGI projekte valibki. “Meie jalajälje vähendamine ja planeedi jätkusuutlikkuse tagamine on see, milleks CGI alati väga aktiivselt võimalusi otsib. On tore, kui on klient ja projekt, aga meil on alati väga hea meel selle üle, kui selle taga on suurem missioon. Roheline mõtlemine on meile igati omane,” räägib Hunt.

Kaugseire projektid panevad ka arendajatel silmad särama. “Nendes projektides on vähe ootuspärasust või stereotüüpsust, mis vahel tarkvaraarendust iseloomustama kipub. Alati tuleb teadus- ja arendustegevuse komponent juurde ning ei ole mitte võimalik, vaid suisa vajalik mõelda tavapärastest raamidest väljapoole,” räägib CGI Eesti erasektori juht. Keda keerukam algoritmika ja kokkupuude teadusega kõnetab, selle jaoks on kaugseire valdkond väga õige koht, kus tegutseda ja töötada. “Väljakutsetest puudu ei jää!” märgib Hunt.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.