Sisuturundus

Kas ilu on tarbitav ehk kui oluline on rakenduse juures kasutusmugavus?

Kasutajakogemus ja kasutajaliides ehk UX ja UI on omavahel tugevasti põimunud ning ei üht ega teist ei tohi rakendust luues jätta tähelepanuta.Foto: Shutterstock

Ettevõttele rakendust või veebilehte planeerima asudes mõeldakse sageli hoolega läbi selle visuaal, kasutusmugavus aga jäetakse pahatihti tahaplaanile ja testimata, sest nii saab hoida kokku arvestatava hulga kulutusi. 

Digitaalsete toodete arendamise ja pakkumisega tegeleva ettevõtte Singleton UX/UI disainer Martine Päi nendib, et ebamugavat rakendust kliendid kasutama ei hakka. “Kui tarbija ei saa esimese 20 sekundiga aru, kuidas äppi kasutada, siis suure tõenäosusega loobub ta rakendusest ning enam seda oma telefoni ei laeta,” ütleb ta. See tähendab, et tuulde lendab nii rakenduse loomise alla pandud raha kui ka väärtuslik aeg, mille jooksul oleks tegelikult saanud turul juba kanda kinnitada.

Loe, millele pöörata tähelepanu, et vältida eksimusi ning luua võimalikult nauditav ja paljudele sobilik rakendus.

Kasutajakogemust ei tohi jätta tahaplaanile

Kasutajakogemuse ehk UX-i all mõeldakse seda, kuidas tunneb klient end ettevõtte teenust või toodet kasutades. Martine Päi märgib, et muidugi peab seda hinnates arvestama, et kasutajakogemus on väga subjektiivne – nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi ning igal veebirakenduse külastajal on isiklik arvamus ja eelistus ning lisaks mängib seejuures rolli ka eelnev kogemus.

Päis sõnul tähendab see, et pea võimatu on luua kõigile ühtviisi hästi sobivat rakendust, küll aga on sihtgruppi silmas pidades võimalik valmis teha selline, mis rahuldaks võimalikult paljude vajadusi.

Tee hea eeltöö ja õpi tundma oma sihtrühma

Et luua kliendile parim lahendus, on alustuseks vaja aru saada, missugune on sihtrühm, kes hakkab äppi kasutama. Välja peab selgitama, millised on rakenduse tulevaste kasutajate käitumismustrid ning soovid, mida rakenduselt oodatakse ja missuguse probleemi peab äpp lahendama.

“Mida põhjalikumalt teed eeltööd, seda parema kasutajakogemusega rakenduse saad kliendile luua,” rõhutab Päi planeerimise olulisust. Ta lisab, et väga tähtis on mõista ka tellija ärieesmärke, sest parima kasutajakogemuse saab siis, kui leitakse tasakaal ettevõtte äriliste vajaduste, kasutajate soovide ja tehniliste võimaluste vahel.

Päi viitab, et seetõttu peetakse Singletonis väga tähtsaks esimesi kohtumisi klientidega. Just neil aruteludel kaardistatakse hetkeolukord ja kliendi soovid, samuti selgitatakse välja, missugust lahendust on tegelikult vaja. “Vahel avastame analüüsi käigus, et algselt soovitud native äpp ei ole tegelikult sugugi see platvorm, mida teenuse kasutajad sooviksid,” avaldab ta.

Konsultatsioonide käigus võib näiteks selguda, et algselt soovitud mitme lahenduse või native äpi asemel piisab ainuüksi responsive veebilehest või progressive web äpist. Responsive veebileht on loodud avamiseks kõigis seadmetes, alates sülearvutitest kuni nutitelefonideni ja see muudab kasutajaliidestvastavalt seadme suurusele ja nõuetele. Progressive web äpp on aga rakendus, mida saab installida nii mobiiltelefoni kui kasutada ka otse veebis.

Native äpp tuleb kirjutada iga platvormi jaoks eraldi ning koodi jagada ei saa, mistõttu on selle arendamine suhteliselt aja- ja rahakulukas. “Mõttest luua native äpp tasub loobuda, kui seda on soovitud lihtsalt sellepärast, et see justkui peab olemas olema, sest kõigil teistel ju on,” soovitab Päi.

Native äpi vajalikkus tekib Päi sõnul näiteks siis, kui kasutajatel on vaja infole kiiresti ja tihti ligi pääseda. Ta viitab, et väga head näited kasutajakogemusest on Bolt ja Wolt, kus edastatakse kasutajale selge ülevaade teenuse kättesaadavuse kohta. “Suurt osa UX-ist hõlmabki meie kasutajatelt saadud tagasiside ja ka meie tagasiside neile,” selgitab Päi.

Testimist tuleb planeerida hoolikalt

Ükskõik, missugune lahendus lõpuks vajalikuks osutub – responsive veebileht, progressive web või native äpp – igal juhul tuleb mõelda ka kasutajamugavusele. Seda planeerides on väga tähtis küsida kliendilt õigeid küsimusi ja luua seeläbi kasutajakogemuse strateegia, mis annab UX disainile palju lisaväärtust.

Et disainida parim võimalik kasutajakogemus, peab pöörama suurt rõhku ka rakenduse kasutatavuse testidele. Neid on vaja teha rakenduse tellijaga, et saada aru ettevõtte ärilistest eesmärkidest, aga samavõrd tähtis on ka lõppkasutajate arvamuse uurimine. Ja sel puhul ei ole vahet, kas tegemist on responsive veebilehe või eraldiseisva äpiga.

Martine Päi kinnitab, et ka juba üsna vähese arvu, näiteks viie inimesega, kasutajateste tehes on võimalik saada planeeritava rakenduse kohta väga sisukas tagasiside. Peamine on hoolitseda selle eest, et testijad oleksid reaalsed lõppkasutajad, kellele on äpp mõeldud.

Lisaks rõhutab Päi, et testimise kavandamisega tuleks kindlasti alustada rakenduse loomise varajases faasis. “Kohe kui wireframe’id on paika loksunud, tuleks keskenduda prototüübi loomisele,” selgitab Päi testimisele eelnevat.

Ta lisab ka, et oluline on valida õiged testijad. Kui rakendust testib mõni selle loomisesse kaasatud asjaosaline, ei pruugi testimise tulemused olla adekvaatsed ja sel puhul võib juhtuda, et tegemist on pigem eeldamisega, kuidas võiks lõpptarbija testija arvates teenust või toodet kasutada. “Just lõppkasutajatest testijad peavad olema need, kes ütlevad, kas äpp on ka reaalselt tarbitav,” toob Päi välja testijate valiku tähtsuse.

Selge ja arusaadav sõnum

Äpi disainimisest kõneldes viitab Päi veel, et on oluline aru saada, et kõiki tegevusi ei pea kuvama korraga ühel ekraanil. “Tarbijale ei ole mugav, kui lehel saab edasi liikuda ainult seda nii-öelda skrollides,” toob ta näite veast, mida rakendustes sageli kohata võib. Päi pakub ka võimaliku lahenduse – liigutused saab ära jaotada erinevateks sammudeks, kus igale tegevusele järgneb uus aste, mida on kasutajal lihtne jälgida.

Ebamugavat ja segaselt üles ehitatud  äppi kasutama ei hakata. See tähendab, et iga käik peab olema kasutajale väga selge ja arusaadav ning tähelepanu tuleb pöörata parimatele praktikatele ja selgele sõnumile. Kui kasutaja ei saa intuitiivselt ja kiiresti aru, mida ta peab tegema, et rakenduses edasi liikuda, loobub ta väga kiiresti selle kasutamisest, ettevõttele aga kaasneb sellega sageli arvestatav mainekahju.

“Püüame purustada müüti, et äpi arendamine ja disain on vaid ühekordne ettevõtmine,” rõhutab Martine Päi. Ta lisab, et ka juba kasutuses olevate äppide töös ning kasutajasõbralikuna hoidmine on pidev protsess, kuhu tuleb kogu aeg panustada. Püsivalt peab uurima ning arvesse võtma kasutajate tagasisidet, selle põhjal aga saab parandada teenuse või toote kvaliteeti ja kättesaadavust.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.