Pea iga praegu tegutsev ettevõte on mingil määral seotud IT-sektoriga. Olgu tegu tootmisettevõtte või e-poega – internetiühendust, erinevaid tarkvaralahendusi ja sageli ka automaatikat on vaja mõlemal.

Kui suuremates firmades on reeglina eraldi IT-osakonnad, siis väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted tellivad IT-arenduse tihtipeale mõnelt arendusettevõttelt. Nagu iga teenuse puhul, sõltub ka tarkvaraarenduse tellimisel lõpptulemus tegelikult üpris palju tellijast endast ja sellest, kui täpselt on lähteülesanne enda jaoks eelnevalt läbi mõeldud ja töö tegijale siis ka edasi antud.

IT-arendus – ehitusprojekt või juriidiline kaasus?

Singletoni kaasasutaja ja tegevjuhi Norman Saarso sõnul tuleb tema töös üpris tihti ette arvamust, et tarkvaraarendus on nagu tootmine.

“Kõik sõltub muidugi tellija taustast, aga väga levinud on see, et tarkvaraarendusest mõeldakse nagu ehitusprojektist, mis tegelikult juba oma olemuselt pole mõistlik. IT-arenduse protsess on tunduvalt loomingulisem, selle käigus lahendatakse hulganisti probleeme, olgu need väikesed, väga väikesed või suuremad, millele pole varem mõeldud,” rääkis ta.

Ekslikust arvamusest tingituna lähenetakse tarkvaraarendusele sageli ka hoiakuga, et kui soovitakse konkreetset asja, siis sellele kehtib kindel hind, mis on kohe varnast võtta. “Levinud on see, et tullakse meie juurde grandioosse plaaniga ja küsitakse kohe töö tellimise täpset hinda,” sõnas Saarso.

Kui tahta IT-arendust muu maailmaga samastada, siis pigem tooks Saarso paralleeli tarkvaramaailma ja õigusbürooga. “Kui sa lähed õigusbüroosse ja sul on mingi lahendamist vajav mure, siis hinnastamise juurde jõudes ei oska advokaadid tõenäoliselt kohe öelda, mis täpselt tegema hakatakse ja kui palju see maksma läheb. Selleks on tarvis kaasus enne lahendada ja see ongi tellitav teenus.”

Sarnaselt õigusbüroole lähenetakse ka tarkvaramaailmas hinnastamisele pigem tunnipõhise arvestuse järgi, kuna üldjuhul pole ühegi projekti mahtu võimalik enne selle kallal tööle asumist täpselt paika panna.

“Oluliselt mõistlikum on IT-arenduses läheneda hinnastamisele tunnipõhise arvestusega, sest meie ega ka klient ei tea täpselt, mis meid ees ootab. See mõte võib olla hirmutav, sest on hästi loomulik, et inimene tahab omada kontrolli olukorra üle, kuid praktika näitab, et nii püsib fookus õiges kohas ehk tootel, mida ehitatakse, mitte muudatuste ümberhinnastamisel ning läbirääkimistel, mis seda saadavad. Eelarvet saab kontrolli all hoida ka etapipõhise hinnastamise ja suurusjärkude hindamisega,” rääkis firma tegevjuht.

Ootamatused on arenduse käigus tavapärased

Tarkvaraarendusprojekti käigus võib tihtipeale ette tulla ootamatusi. Tuleb leida uusi lahendusi ja teha ka peale projekti käiku laskmist jooksvalt täiendusi.

“On täiesti normaalne, et kui sa midagi arendad, siis selle protsessi käigus tuleb sisse viia muudatusi. Täna on siiski üpris levinud arusaam, et ma tean, mida tellin, palju see maksma läheb, ja kui see on valmis ehitatud, siis läheb kohe live’i. Tegelikult on tarkvaraarendus palju dünaamilisem protsess, kus tuleb teha muudatusi nii enne kui ka pärast projekti live’i minekut.”

Kui nii klient kui ka teenusepakkuja mõistavad, et projekti käigus võib tulla ette muudatusi ja see ongi normaalne, siis tõenäoliselt sujub ka koostöö paremini. Samuti rõhutab Saarso, et tarkvaraarendust tellides tuleks mõelda kõige olulisemale ja sellest alustadagi.

“Hiljem saab alati midagi juurde lisada. Esimese asjana tuleks mõelda sellele, mis lõppkasutajale väärtust toob. See on levinud probleem väiksemate SaaS-ettevõtete puhul, kus tahetakse tarkvara abil enda elu lihtsamaks teha, ent lõppkasutaja ehk klient jääb justkui teisejärguliseks,” nentis Saarso.

Ta tõi näiteks ühe Singletoni projekti, kus piiratud eelarvega klient soovis saada töötavat versiooni tootest, kuid kus ülitähtis oli automatiseeritud arvete väljasaatmise lahendamine.

“Keskenduti kohe sellele, mis teeb enda elu lihtsamaks, selle asemel et mõelda, mis väärtust su tarkvaraarendus lõppkasutajatele loob. Palju mõistlikum on teha enne ära see, mis kliendi elu lihtsamaks teeb. See ei ole ju kõige halvem probleem, kui sa ei jõua arveid välja saata. Loo enne väärtust oma kasutajale ja väljasaatmist vajavad arved ning edu tulevad ka õige pea,” sõnas ta.

Suhtlus, kommunikatsioon ja turundus

Kui ettevõte on otsustanud IT-arenduse tellida, siis mida täpsemini oma ideest ja lahendusest arendajale rääkida osatakse, seda sujuvam on kogu tööprotsess. Samuti tuleks arenduse tellimist planeerides arvestada, et n-ö päevapealt ei pruugi keegi sinu projekti kallale asuda.

“Paraku on levinud arvamus, et arendusettevõtetes, kes teistele tooteid ehitavad, on keegi alati ootel ja mõni tiim vaba uue projektiga tegelema. Meil on olnud tõesti õnnelikke olukordi, kus täpselt on mõni projekt läbi saanud ja oleme saanud kohe midagi vahele võtta. Aga ma julgen öelda, et enamjaolt on need, kes Eestis vähegi korralikult asju teevad, vähemalt kvartali jagu ette müüdud,” selgitas Saarso.

Ometi jõuavad kliendid tihtilugu Singletoni juurde oma idee ja sooviga olukorras, kus arendust oleks olnud vaja juba eile. Kõige hullemal juhul on juba enne arendajatega ühenduse loomist antud klientidele või investoritele kindla kuupäevaga lubadus uue teenuse või lahenduse launch’imisest.

“On ette tulnud, et firma PR hõikab juba välja, millal uus toode või teenus live’i jõuab, kuigi pole isegi selge, kes ehitab, kuidas ehitab ega pole isegi kontakti loodud. Selliseid PR vigu tehakse ka protsessi käigus – ehitamine alles käib, aga ilma meiega konsulteerimata öeldakse välja, et mingiks kuupäevaks on asi valmis,” tõi Saarso veel välja.

Just avatud ja läbipaistvale suhtlusele soovitab IT-arenduse tellimise puhul Saarso eriti suurt rõhku panna. Mida täpsemalt sa suudad oma mõtte arendajatele edasi anda, seda tõenäolisemalt saad sa ka tulemuse, mis su ootustele vastab.

“Et arendusest head nahka saaks, siis tango tantsimiseks on ikkagi kahte vaja. Väga oluline on see, mis kujul me sisendi saame, kes sisendit annab ja selle andmise eest vastutab. Meil on kliente, kellega ongi kokkulepe, et meie juhime toodet ning nemad teevad äri. Meie tootejuhid käivad kliendi juurest teadmisi toomas, tõlgivad sisendi n-ö tooteks ümber, mõtlevad, kuidas see lõppkasutaja jaoks kõige loogilisem ja parem oleks ning põrgatavad seda kliendiga ja selle tulemusena sünnib midagi ägedat,” ütles Singletoni tegevjuht Norman Saarso.

Esimest korda IT-arenduse tellimisega kokku puutudes võivad lained üsna kiirelt üle pea käia, sest proovitakse tegutseda mingis teemavaldkonnas, mis on võõras ja tundmatu. 

Siinkohal on professionaalsed arendusettevõtted alati abiks ja oskavad oma kogemustepagasist lähtuvalt kätte anda üsna täpsed punktid ja juhised selle kohta, millest alustada ja milleni oleks vaja jõuda, et lähteülesanne saaks parimal võimalikul moel sõnastatud ja edasi antud. Et siis edasi saaks IT-võlurid anda juba oma parima ja teha sinu ideest “päris asja”.