Milliste väärtpaberitega kauplemiseks on vaja LEI koodi?

Foto: Shutterstock

LEI kood on olnud avalikult kaubeldavate väärtpaberite puhul ettevõtetele kohustuslik vaid mõned aastad ning kuigi Eestis on juba väljastatud rohkem kui 10 tuhat koodi, tekitab see endiselt paljudes ettevõtjates küsimusi.

GLEIF-i akrediteeritud Eesti registreerimisagendi Baltic LEI hinnangul on suurimaks küsimuseks, milliste investeeringute puhul on LEI koodi taotlemine vajalik. Käesolevas artiklis kirjutame täpsemalt, milliste tehingute puhul küsib pank ettevõttelt LEI koodi.

Avalikult kaubeldavad aktsiad ja võlakirjad

Valdav osa Eesti ettevõtteid on LEI koodi taotlenud börsil noteeritud väärtpaberite ostmiseks ja müügiks. Vastavalt MiFID II direktiivile on pangad ja teised börsimaaklerid kohustatud väärtpaberitehinguid raporteerima ning selleks on vajalik LEI kood.

Siia alla kuuluvad kõik avalikult kaubeldavad aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid. Samuti on koodi vaja alternatiivturgudel, näiteks Nasdaq First Northil kaubeldavate väärtpaberite puhul. LEI on vajalik ka nende väärtpaberite puhul, mis veel avalikult ei kauple, aga nende osas on juba taotlus börsile esitatud. Siia alla kuuluvad kõik avalikud pakkumised, näiteks Tallinna Sadama või Wise-i IPO.

LEI kood on vajalik isegi börsiväliste tehingute puhul kui näiteks investor liigutab väärtpabereid ühest pangast teise.

Investeerimisfondid ja ETFid

Sarnaselt võlakirjadele ja aktsiatele rakendub ka kõigi kaubeldavate indeksfondide (ETF-id) puhul raporteerimiskohustus, mistõttu küsib pank ka nende tehingute puhul juriidilistelt isikutelt LEI koodi. Samuti on LEI vajalik kõigi muude kaubeldavate fondide puhul – Eestis näiteks Baltic Horizoni ja Efteni kinnisvarafondide osakuid ostes.

Tavapäraste investeerimisfondide ja pankade kogumistoodete (näiteks investeerimishoiused) puhul ei ole LEI kood reeglina vajalik.

Tuletisväärtpaberid

Tuletisväärtpaberitega kauplemisel on LEI kood ettevõtetele kohustuslik. Sinna alla kuuluvad näiteks optsioonid ja futuurid, aga ka hinnavahelepingud (CFD-d).

Valuutaturul (forex) kauplemisel  ei ole koodi olemasolu vajalik, välja arvatud juhul kui kaubeldakse tuletisinstrumentidega nagu forwardid, swapid ja futuurid.

Ühisrahastus ja krüptovaluutad

Ühisrahastuses ei ole tavapäraselt tegu väärtpaberitega ning LEI kood ei ole seetõttu vajalik. Samuti ei ole koodi vaja krüptovaluutadega kauplemisel. Siin võib olla mõningaid erandeid, näiteks krüptovaluutadega seotud tuletisväärtpaberitesse investeerimisel või ühisrahastusplatvormi korraldatud väärtpaberite avalikul pakkumisel. 

Põhimõtteliselt on LEI koodi vajaduse hindamisel vaja soovitud investeeringu puhul hinnata kahte aspekti: kas tegu on väärtpaberiga ning kas see väärtpaber on avalikult kaubeldav (börsil noteeritud). Kui kahtlete, tasub alati pöörduda enda panga või ametliku registreerimisagendi, Baltic LEI poole. LEI koodi taotlemine Baltic LEI kaudu on võimalik ka siis kui ettevõtte on registreeritud mõnes muus riigis, näiteks Soomes.

LEI kood ehk Legal Entity Identifier kood on ettevõtetele väljastatav rahvusvaheline 20-kohaline identifitseerimistunnus, mille väljastab G20 riikide poolt asutatud GLEIFi sihtasutus. Finantsinstitutsioonid ja järelvalveasutused kasutavad LEI koodi väärtpaberitehingute osapoolte tuvastamiseks.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla