Välisinvestorid on ukse taga järjekorras, kuid tahtmisest jääb puudu. Kuidas muuta Eesti järgmiseks Luksemburgiks?

Tenity korraldas paneeldiskusiooni kus arutati Eesti võimalusest kujuneda välisinvestorite silmis uueks Luksembrugiks. Paneelis osalesid Tenity tegevjuht Andreas Iten, investor Kärt Siilats ja Eesti e-residentsuse programmi tegevdirektor Liina Vahtras. Diskussiooni moderaatoriks oli Karola Sisask.Foto: Maria Votin

“Investorid juba koputavad uksele, et kas Eestisse saaks investeerimisfonde luua. Vaja on vaid poliitilist tahet,” sõnab fondidele keskenduva ettevõtte MITI Solutionsi tegevjuht Karola Sisask. Luksemburgis on fondi loomine lihtne, aga kallis. Eesti jaoks peitub siin võimalus, leiti Tenity Nordics Demo Day’l 22. novembril Tallinnas.

Investorite seas on nõudlusele pannud aluse Luksemburgi teenusepakkujate kõrged tasud ning Eesti oma senise edulooga, mida ilmestavad mitmed ükssarvikud ja toimiv e-riik. Kui Euroopa fondid oma ühingud Eestisse loovad, aitab see lõpuks siia tuua miljardeid eurosid hallatavaid varasid ning sadu miljoneid eurosid teenustasude näol. See väljendub kõrge lisandväärtusega töökohtades.

Oluline on võita investorite usaldus. Selle võimalikkust ilmestavad Bolti Eesti üksusesse tehtud investeeringud, mis näitab, et siia on võimalik meelitada suuri, koguni üheksakohalisi rahasüste. “Näeme, et ka suured investorid usaldavad Eesti õigussüsteemi,” ütles Tenity Nordics juht Uve Poom.

Eeskuju on võetud Luksemburgist

Kõige olulisem samm fondide Eestisse meelitamiseks astuti juba 2017. aastal, kui võeti vastu uuendatud investeerimisfondide seadus. Selle koostamisel võeti eeskuju investeerimismaailma esirinnas olevalt Luksemburgilt, kuhu on registreeritud tuhandeid fonde.

Ehkki õiguslik pinnas riskikapitalifondide Eestis loomiseks on olemas, jääb vajaka poliitilisest tahtest ja teenusepakkujatest, mis võimaldaks välisinvestoreil siin kiirelt ja soodsalt investeerimisühinguid rajada. Selleks tuleb riigil pingutada, kaasates nii finantskogukonda kui ka haridusasutusi. 

Luksemburg, kelle seadusandlus Eestis eeskujuks võeti, on suutnud toimiva ökosüsteemi üles ehitada ilma, et neil oleks toimiv e-riik või soodsad tasud. Edu aluseks on usaldusväärsus ja valmisolek fondide avaldusi võrdlemisi kiiresti menetleda. Sel teel pakuvad tuge kogenud teenusepakkujad, kes aitavad muuseas tagada järelevalveliste nõuete täitmise.

Luksemburgis toimiv “monopol” on aga muutunud meeletult kalliks, mistõttu otsivad riskikapitalifondid aktiivselt uusi võimalusi oma fondide loomiseks. Ja nii vaadataksegi Eesti poole, kus on sisuliselt olemas pea identne õiguslik režiim ja paljud riskiinvestorid on harjunud juba Eestis äriühingutesse investeerima, isegi kui ettevõtte asutajad on mujalt pärit. 

“Praegu lähevad investorid Luksemburgi, sest kõik on seal,” märgib nii Eestis kui Luksemburgis investeerimisega tegelenud Kärt Siilats. Ometi näeb ta võimalust, kus Eesti asjaajamine oma kiirusega võib Luksemburgile silmad ette teha. “Investorite puhul on väga olulisel kohal ka ennustatavus, kui kaua üks või teine asi aega võib võtta, eriti kui oled esimest korda investeerimisfondi loomas,” selgitab Siilats. Tema sõnul on siin Eestil väga hea võimalus Luksemburgist paremini hakkama saada.

Tahtmisest on puudu jäänud

Kuigi Eesti tegi 2017. aastal investeerimisfondide seaduse vastuvõtmisega sammu õiges suunas, on sealt edasi asi toppama jäänud. Oma jälje on jätnud nii pankadega seotud rahapesu skandaalid kui ka valitsuste vahetused, mis on finantssektori suurematelt tegijatelt võtnud isu tegeleda välisresidentide taustakontrolliga. 

Samas on riigi võimuses kiirendada tegevuslubade avalduste menetlemist ning tõsta investorite teadlikkust Eestist kui fondi loomise sihtkohast. Seda on võrdlemisi lihtne teha nii Eestis kui mujal toimuvatel iduettevõtluse ja riskikapitali valdkonna konverentsidel, alustades Latitude59-st. Läänemere regiooni ja Kesk-Euroopa investorite usaldust võita poleks keeruline.

Samas jääb ka siis küsimus, kas Eestis on vajalikke teenusepakkujad fondide haldamiseks ning milliseid inimesi on fondidesse tööle vaja – need on küsimused, mida saaks riigi poolt lahendada antud turu aktiivse arendamisega.

Eestil on tohutu potentsiaal

Eestil tasub alustada üksikutest hästi valitud segmentidest. “Mõistlik on ära kasutada digitaalset taristut e-residentidele, võib-olla peaksime sinna juurde looma võimalusi ka investeerimisfondidele,” märgib Eesti e-residentsuse programmi tegevdirektor Liina Vahtras, kelle eesmärk on tuua Eestisse tõsisemaid ja küpsemaid organisatsioone.

Võimalus peitub asjaolus, et paljudel Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel ei ole head õiguslikku režiimi riskikapitalifondide loomiseks. Hetkel lähevad fondid kalli raha eest Luksemburgi või loovad keerulise struktuuriga fondid oma koduriigis.

Fokuseeritud tegevusele soovitab rõhku panna ka Šveitsi börsist välja kasvanud rahvusvahelise investeerimisfondi Tenity tegevjuht Andreas Iten. “Eestil on vaja kindlasti riigina mõelda kui idufirmal ning keskenduda oma tegevust esialgu väga kindlatele sihtgruppidele,” räägib Iten. Lääne- ning Lõuna-Euroopa investorite jaoks ei pruugi Eesti hetkel olla kuigi ahvatlev asupaik, kuid meile lähemal olevate riikide jaoks küll. “Näiteks Tšehhi, Poola, teised Balti riigid, aga ka Soome ja Skandinaavia on kindlasti riigid, kuhu võiks esimesena oma fookuse seada,” lisab Iten. 

Eesti võib seada eesmärgiks olla parem kui Luksemburg. Selle kasuks räägib digitaristu. “E-riik on suurepärane baas, millelt edasi liikuda, et Eestist saaks Luksemburg 2.0,” märgib Iten.

Tenity lõi oma regionaalse kontori Eestisse Eestisse just ökosüsteemi pärast. “Kaalusime, kuhu luua Tenity haru Põhja-Euroopas. Tallinn tundus õige valik, kuna siin on olemas väga viljakas pinnas, seda nii start-up’ide kui investorite vaatest. Samas vaimus võiks Eestis kanda kinnitada ka teised investorid,” märgib Iten.

Paneelarutelu toimus Tenity Nordics Demo Day’l 22. novembril Tallinnas. Tenity on 2015. aastal asutatud ja Šveitsi börsist välja kasvanud platvorm, mis on tänaseks aidanud enam kui 250 idufirmal kaasata üle 370 miljoni euro. Eestisse loodud haru kaudu hõlmatakse Tenity ökosüsteemi ka Läänemere regiooni finantsasutused ning idufirmad. Tenity eesmärgiks on edendada innovatsiooni finantsvaldkonnas nii investeeringute kui iduettevõtete ja finantsasutuste vaheliste koostöö soodustamise kaudu.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla