Mitmed tööstused planeerivad juba mõnda aega mikrovõrke tootmise energiaga varustatuse tagamiseks ja kulude optimeerimiseks, jäi kõlama Eesti ja Baltikumi suurimal, Äripäeva korraldataval tööstuse suursündmusel Tark Tööstus 2024. Konverents tõi seekord Kultuurikatlasse kokku üle 600 inseneri, eksperdi ja tippjuhi.
Digitaalsed võimalused ja roheenergia
“Kui kombineerida gaasiturbiin, päikesepaneelid, akusüsteem ja UPS-id, saavad tööstused toimida ka off-grid-süsteemis,” rääkis ABB globaalne tootejuht ja uute tehnoloogiate ekspert Danel Türk konverentsil. Ta selgitas, et ka tööstus või kodumajapidamine, mis kasutab päikesepaneele ja elektriautosid, on nagu mikrovõrk – seda saab optimaalselt planeerida ning targalt juhtida. Lisaks energiaefektiivsuse suurendamisele on siin lahenduseks digitaalsed võimalused – UPS-id ning akusalvestusseadmed. Ekspertide hinnangul kahekordistub Eesti majandus aastaks 2035, mis tähendab ka tööstuste arvu kasvu.
Rohelise energia tootmisse investeeriti eelmisel aastal 1,7 triljonit dollarit, mis on 17% enam kui aasta varem. “Kui 15 aastat tagasi Euroopas päikesepaneelide buum algas, arvati, et Põhjamaades ei paista eriti päikest. Nüüdseks on Eesti paigaldatud päikesepaneelide arvu poolest Euroopas 5. kohal,” ütles Türk ja rõhutas, et kõige odavam energia on siiski säästetud energia ja seda tasub tööstuses meeles pidada.
“Kohapeal toodetud energiat ei pea tarnima ühest kohast teise, mistõttu ka kadu on väiksem,” tõi ta välja.
Mikrovõrk kindlustab varustatuse
Mikrovõrk on lahendus tootmise energiaga varustatuse kindlustamiseks ning kulude optimeerimiseks, aga ka tehniliste ja tootmisseadmete voolukatkestuste eest kaitsmiseks.
Teatavasti on elektrienergia hinnad Eestis ja Baltikumis Euroopa TOP 20 hulgas. Eesti tööstuse planeerimisest digilahenduste ja tehisintellekti ajastul räägitakse palju, võimalusi on erinevaid. Danel Türk viitas, et tähelepanu tuleb pöörata energia salvestamise võimalustele ja varustuskindlusele.
“Kuigi digitaliseerimine pakub tööstustele märkimisväärseid efektiivsuse ja operatiivsete edusammude võimalusi, toob see kaasa ka veelgi kasvava energianõudluse,” ütles Türk. Lahendused peituvad nii efektiivsuse tõstmises kui salvestusseadmete integreerimises äriprotsessidesse.
Kus on riik, seal on seadused
Ubi societas, ibi iux (lad k) ehk kus on riik, seal on seadused: Euroopa Liidu (EL) regulatsioonid näevad näiteks andmekeskuste ja mõningate tööstuste planeerimisel ette ka seda, et investeerida tuleb mikrovõrku ja energia tootmisesse kohapeal. Seda just eriti riikides, kus eeldatakse, et energia tootmisega võib tekkida probleeme. Samuti on Euroopa Liit seadnud seadmetele efektiivsusnõuded, millel tasub silm peal hoida.
“Energia tarbimine on 20 aastaga kasvanud 30% ning ekspertide hinnangul kahekordistub see 2050. aastaks, samas praegu räägitakse juba ka kolmekordsest nõudluse kasvust. Seda vaatamata sellele, et elektrimootorid on läinud lausa 30% efektiivsemaks ning trafod ja jaotusseadmed paremaks, samuti vahetatakse kodudes lambipirnidki säästvamate vastu välja,” rääkis Türk.
Varutoiteallikad ehk UPS-id (ingl k uninterrupted energy supply unit) aitavad tema sõnul tagada energia varustuskindluse kriitiliselt oluliste seadmete töös hoidmiseks tööstuses ka voolukatkestuse olukorras. Hea investeering on ka selline energia salvestamise variant nagu vastavad akud.
“UPS-id on läinud väga efektiivseks – nüüd räägime juba 97–98% efektiivsusest. Neid lahendusi saab kasutada diiselgeneraatori käivitamise ajastamisel, mis muu hulgas ka suure hulga CO2 kokku hoiab,” märkis Türk ja lisas, et ka 1% lisaefektiivsust 15 aasta peale, mis on UPS-i eluiga, toob tööstusele olulise rahalise kokkuhoiu.
ABB-l on mitmeid UPS puhversüsteeme, samuti aku salvestussüsteemid ehk BESS (ingl k eStorage Battery Storage Systems). Nende peamine erinevus seisneb selles, et UPS-id on kiiremad ning seega sobivad tööstusesse, kus toimetatakse suure hulga andmetega. Näiteks haiglad, televisioon või andmekeskused, mida Euroopas palju rajatakse. Akusalvestussüsteemidega saab salvestada öösel või siis, kui energia on odavam, kasutamaks energiat päeval, kui turuhind on kallim.
“Nii andmekeskuste kui tööstuste jaoks on olemas elektrivõrgu elemente nagu energiasalvestusseadmed ja erinevad generaatorid, mida samuti kasutada võiks,” ütles Türk.
Riigiti ja Euroopa Liidu tasandil tegeletakse energiatootmise mitmekesistamisega nii regulatsioonide kui ka investeeringutoetuste kaudu. Lex rex (lad k) ehk seadus on kuningas – Euroopa Liit astub jõulisi samme süsiniku jalajälje vähendamiseks. Näiteks kehtivad andmekeskuste rajamisel ranged nõuded, kus efektiivsus on määratud 50% peale. On olemas ka mitmeid toetusmeetmeid. Danel Türk tõi ka välja, et keskpinge seadmetes keelatakse järk-järgult SF6 gaas. Alates 2024. aastast ei tohi seda enam osta, erandid on vaid kõrgepinge seadmete puhul.
“Tulevikuperspektiivis on oluline teada, et Euroopa Liit investeerib palju vesiniku tarneahelasse ja aastaks 2035 on see taristu eeldatavasti mingil moel valmis,” tõi Türk välja.
ABB (ABBN: SIX Swiss Ex) on elektrifitseerimise ja automatiseerimise valdkonna tehnoloogialiider, kes võimaldab luua säästvamat ning ressursitõhusamat tulevikku. Ettevõtte pakutavad lahendused ühendavad insenerioskusteabe, et optimeerida seadmete tootmist, elektrifitseerimist ja opereerimist. ABB 105 000 töötajat pühenduvad innovaatiliste lahenduste leidmisele tööstuse ümberkujundamiseks.
ABB tegutseb Eestis alates 1992. aastast. Ettevõtte tegevus jaotub nelja valdkonda:
- müük (tooted, seadmed, süsteemid),
- tootmine (mootorid, generaatorid, sagedusmuundurid),
- korrashoiuteenused (seadmed, süsteemid),
- äriteenused (personali-, klienditeeninduse jt teenused ABB grupi ettevõtetele).
Enam kui 30 tegevusaasta jooksul Eestis on ABB pälvinud viis korda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välja antava “Aasta välisinvestori” auhinna ning korra Eesti parimale ettevõttele määratava “Ettevõtluse auhinna”.
Vaata lähemalt www.abb.ee.
