Uuringud näitavad, et 90% salvestatud andmetest (fotod, dokumendid, meilid jms) jääb juba pärast kolme kuud kasutult seisma. Digitaalsed jäätmed pole ainult tülikad, vaid neil on ettevõtetele oluline mõju nii finantsiliselt kui ka tootlikkuse vaatest, energia raiskamisest rääkimata. Ülemaailmse digikoristuspäeva puhul võtame pulkadeks, miks digiprügi nii palju koguneb ning kuidas sellest lahti saada.
Digikoristuspäeva (Digital Cleanup Day) peetakse tänavu 16. märtsil. Kui maailmakoristuspäeval korjatakse rannast plastikpudeleid või metsast autorehve, siis digikoristuspäeva eesmärk on sama teadlikult hoida puhtana internetikeskkonda, kus veedetakse tänapäeval tihtipeale isegi rohkem aega kui looduses. Näiteks eurooplastel kulub ekraanide ees keskmiselt 35% ärkvel oldud ajast ehk ligi kuus tundi päevas.
Iga saadud meil kulutab 16 minutit väärtuslikku aega
“Digitaalsed jäätmed on kõik internetis loodud andmed, mida enam ei kasutata või millel pole mingit eesmärki,” selgitab digikoristuspäeva korraldava MTÜ Let’s Do It World digitaalsete jäätmete treener Katerina Chantzi. Need võivad olla vananenud kalendrikutsed, ebavajalikud dokumendikoopiad, üleliigsed meilid jne.
Ilmselt on igaüks tähele pannud, et pealtnäha lõputu hulga digijäätmete hulgast on vajalikul hetkel tülikas õiget faili või infot üles leida. Ettevõtte vaatest võib selle ajakulu ja ebaefektiivsuse rahasse ümber arvestada. Aastas kulub töötaja kohta ebavajalike meilide peale 1800 dollarit (1646 eurot), lisaks 1250 dollarit (1143 eurot) rämpsposti haldamisele. “Keskmine töötaja saab nädalas 304 meili, pärast iga meili kulub keskmiselt 16 minutit, et uuesti tööle keskenduda. Sellised segajad vähendavad produktiivsust, tekitavad töötajatele stressi ja rahulolematust,” selgitab Chantzi.
Tarbetu info säilitamine kulutab elektrit
Digitaalsete jäätmetega tegelemine ei tähenda ainult postkastide puhastamist, Chantzi sõnul nõuab see töökeskkonna ümberkujundamist. Andmepuhastus peaks olema standard. “Digitaalsete protsesside optimeerimise ning tarbetute andmete vähendamise abil saavad ettevõtted suurendada tootlikkust, vähendada operatiivkulusid ja turvariske,” sõnab Chantzi.
Lisaks aitab digitaalsest korralagedusest vabanemine keskkonda säästa, mis on tänapäeval üha enam fookuses. “Vähendades tarbetute andmete mahtu, saavad ettevõtted oluliselt vähendada oma süsiniku jalajälge. Näiteks Cleanfoxi hinnangul saab keskmine internetikasutaja aastas 2850 meili, mida ta tegelikult ei soovi – paraku käib sellega kaasas ka 28,5 kilo CO2-e heitkoguseid,” selgitab Chantzi. Iga e-mail – täpselt nagu iga teinegi liigutus internetis – peab füüsiliselt kuskil asuma, kõik see kulutab serveriruumi, mis omakorda võtab elektrit ja koormab keskkonda.
Ära lange rohepesu ohvriks
Mida siis teha, et digijäätmeid ei tekiks? Chantzi sõnul tuleb andmete loomise ja haldamise optimeerimiseks ettevõtetel keskenduda ennetusele. “See tähendab digitaalsete jäätmete tuvastamist ja kõrvaldamist sujuva meilihalduse, tõhusate failikorraldussüsteemide ja töövoo tavade kaudu. Lisaks on ülimalt oluline edendada kultuuri, mis väärtustab andmete tõhusat hoidmist ja vastutust keskkonna ees,” selgitab ta.
Tallinna Tehnikaülikooli teadusarvutuste keskuse juht Lauri Anton:
Teadus- ja tehnoloogiamaailmas, eriti sellistes hiiglaslikes projektides nagu CERNi Large Hadron Collider (LHC), on andmete haldamine ja optimeerimine muutunud keskseks teemaks. LHC näite puhul toodavad detektorid tohutus koguses andmeid, millest suurem osa on ebavajalik ja visatakse kohe minema, säilitades vaid murdosa “huvitavatest” tulemustest.
Selline lähenemine andmete filtreerimisele juba tekkimise hetkel on oluline samm digijäätmete vähendamisel. Seda trikki võiks kasutada ka tavainimesed, kes nutiseadmega pildistades ja filmides säilitaksid ainult need videolõigud, kus toimub midagi põnevat või jätta alles ainult need pildid, mis on kvaliteetsed.
Andmete optimeerimine ei ole aga ainult suurte teadusprojektide mure. Igaüks meist toodab igapäevaselt digitaalset prügi, olgu selleks siis tarbetud e-kirjad, duplikaatfotod või kasutamata failid. Selle väljakutsega toimetulekuks on oluline mõista, kuidas hoida andmeid energiasäästlikumalt ja teha teadlikke valikuid, mis aitaks vähendada nende keskkonnamõju.
Üks võimalus on meediavormide vähendamine. Teksti asemel kasutame tihti pilte (nt meeme), pildi asemel videot, mis suurendab andmemahtu märkimisväärselt. Kui sõnumi edastamiseks piisab tekstist, võib häälsõnumi asendamine tavalise e-kirjaga vähendada andmemahtu kümneid kordi. See on lihtne, kuid tõhus viis andmete hulga piiramiseks. Samamoodi tasub meeles pidada, et “vähem on enam” ehk lühemad videod, vähem pilte galeriides või kirjutage lihtsalt lühemaid sõnumeid, sest ega ka pikki foorumipostitusi, kirju ega muid teateid keegi tänapäeval väga lugeda ei jõua.
Veel üks oluline aspekt on andmekandjate valik. Kõvaketaste andmetihedus kasvab pidevalt, ilma et energiatarve samas suurusjärgus suureneks. See tähendab, et salvestamise energiakulu ühe ühiku kohta väheneb ajas. Seega, investeerimine salvestusvahenditesse, mis on energiatõhusad ja mille maht vastab vajadusele ilma suure varuta, on samuti oluline samm keskkonnasõbralikuma digimaailma suunas. Lihtsamini öelduna – salvestusmahtu ei tasu liiga suure varuga osta, järgmisel aastal võib saada soodsamalt.
Ei tasu maha kanda ka vanemat tehnoloogiat, näiteks suuremahuliste andmete, mida harva kasutatakse, säilitamine magnetlintidel või kodudes piltide ja videote salvestamine CD/DVD plaadil võib olla mõistlik valik. Väliste pidevalt mittetöötavate salvestusseadmete eeliseks on, et kui neid ei kasutata, on nende energiatarve null, mis aitab vähendada üldist energiakulu.
Digiajastul on andmete optimeerimine ja jäätmete vähendamine muutunud oluliseks nii keskkonnasäästlikkuse kui ka ressursside tõhusa kasutamise seisukohast. Tehes teadlikke valikuid andmete haldamisel, saame kõik aidata kaasa digijäätmete vähendamisele ja luua jätkusuutlikuma digimaailma tulevikuks.
Chantzi soovitab ettevõttes panna paika meilipoliitika, mis piiraks tarbetut suhtlust ja mahukaid meilisignatuure (nt pildifailide, logode jms lisamist meili alla). “Lisaks peaks iga ettevõte üle vaatama oma andmete salvestamise tavad ja valima keskkonnamõju vähendamiseks võimalikult vähese CO2-heitega andmekeskused,” lisab ta. Seejuures on oluline mitte langeda rohepesu lõksu, vaid leida andmehalduseks päriselt jätkusuutlik partner.
Andmeid saab hoida ka energiaefektiivselt
Baltikumi kõige energiatõhusama andmekeskuse, Greenergy Data Centersi tegevjuht, Tõnu Grünbergi sõnul on paratamatu, et osade äride andmehulgad on suured või vajab ettevõte näiteks suurt arvutusvõimsust. “Sel juhul on oluline mõista, et andmete hoidmine ja igapäevane kasutamine on otseselt seotud energiakuluga, sest serverid, salvestus- ja võrguseadmed nõuavad elektrit. Mida rohkem on andmeid, seda enam peaks organisatsioon silmas pidama, kus ja millise ökoloogilise jalajäljega neid hoitakse,” selgitab ta.
Üks lihtsamaid viise on teenusepakkujalt küsida või kontoris mõõta, kui palju energiat kulub otseselt IT-seadmete tööle ning kui palju nende seadmete jahutuse, turvalisuse tagamiseks ning jooksvaks teenindamiseks. “See loob objektiivse aluse erinevate teenusepakkujate või tehniliste lahenduste võrdlemiseks,” lisab Grünberg, “samuti tasub uurida, kas väline teenusepakkuja kasutab sertifitseeritud roheenergiat.”
Loomulikult sõltub ettevõtte andmete jalajälg ka kasutatavatest seadmetest. Uuemad seadmed on reeglina oluliselt energiaefektiivsemad. See tähendab, et sama mahu juures saab tehtud rohkem tööd ning seetõttu on ka äri ökoloogiline jalajälg madalam.
“Andmete hoidmise energiaefektiivsusele pöörab aina rohkem tähelepanu ka Euroopa Liit ning välja on töötatud erinevaid regulatsioone, mis tuleb liikmesriikidel oma seadusandlusesse põimida. Lähiaastatel on siin oodata suuri muudatusi ning ka seaduste tasemel reeglite karmistumist. Meie andmekeskus on õnneks ehitatud juba kõrgemaid energiatõhususe nõudeid silmas pidades,” kirjeldab tulevikku Grünberg.
Kokkuvõttes saab iga ettevõte andmetõhususe esikohale seadmisega hoida kokku kulusid, suurendada tootlikkust ja vähendada oma keskkonnajalajälge. Digitaalse vastutustundlikkuse ja tõhususe kultuuri omaksvõtmine pole mitte ainult kasulik, vaid hädavajalik pikaajaliseks eduks üha digitaliseeruvas maailmas.
