Kõik, mida internetis oma ekraanidelt näeme, peab ka füüsiliselt kuskil asuma. Iga tekst ja pilt, iga koodirida ja andmebaas. Need kohad, kus internet n-ö elab, on andmekeskused ning hoolimata suurest hulgast nutikast tehnikast, on nende edukaks toimimiseks vaja inimesi. 

Erinevalt nii mõnestki teisest valdkonnast, on andmekeskuse töötajatest maailmas terav puudus ning see suureneb. Hiljutise Uptime Institute’i uuringu kohaselt on maailma andmekeskuste juhtimiseks vaja aastaks 2025 juurde ca 300 000 spetsialisti. Tegemist on selgelt tulevikutööga, mida täna veel koolis õppida ei saa. Asjatundjaid on aga vaja kohe.

Mida töö andmekeskuses tegelikult tähendab, mida inimesele annab ning kuidas spetsialistide puudusega toime tulla, räägib Eesti suurima andmekeskuse personalijuht Triin Kurves.

Millest on puudujääk tingitud? Valdkond on ju korraliku ajalooga ning töökäte vajadus ei tohiks üllatus olla?

Seda selgitab kõige paremini internetile tugineva majanduse ja vaba aja veetmise plahvatuslik kasv. Viimased kakskümmend aastat on täis kiiret arengut, sadu uusi andmekeskuseid ning aina kasvavat nõudlust. See trend jätkub. Andmekeskused kui meie digiühiskonna vundament ei ole olnud reeglina avaliku tähelepanu keskmes ning paljud tehnoloogiahuviga inimesed ei ole seni valdkonna pakutavate karjääri- ja enesearengu võimalustele mõelnud. See on nüüd hakanud õnneks muutuma. 

Mis töökohti andmekeskus pakub, keda sinna vajatakse?

Üldistatult jaguneb ühe andmekeskuse personal kahe valdkonna vahel: tehnoloogia ja administratsioon. Tehnoloogia poolelt vajatakse elektri- ja jahutussüsteemide asjatundjaid, kes soovivad kaasa käia automaatika ja masinõppe arengutega. Juhtimiskeskuse töötajaid, kes tulevad toime keerukate hoonete opereerimise ja igapäevase töö korraldamisega. Samuti IT, küber- ja füüsilise turbe spetsialiste, kes suudavad hooneid ja süsteeme kaitsta. Administratsiooni poolelt on nõutud andmekeskuste äri puudutava juriidika asjatundjad, väärtuspakkumist mõistvad müügi- ja turunduseksperdid ning loomulikult juhid ja nende tugijõud, kes suudavad andmehalduse maailmas ladusalt orienteeruda ning andmekeskuseid tulemuslikult suunata. Lõpuks peavad need asutused olema majanduslikult stabiilsed ja jätkusuutlikud. 

Üks ilmselt kiireim viis sellesse maailma siseneda on juhtimiskeskuse insenerina. Milline näeb välja tema töö?

Nagu ennist mainisin, on andmekeskus digiühiskonna vundament. Seega peab tagama hoones paiknevate IT-seadmete tõrgeteta töö. See tähendab ennekõike elektri ja jahutuse laitmatut toimimist. Juhtimiskeskuse inseneri töö on seadmete töö monitooring, rikete ennetamine ning vajadusel ka nendega tegelemine. Erinevate olukordadega toime tulemiseks on tavaliselt paigas kindlad protseduurid ehk insener ei pea suutma kõiki tehnilisi küsimusi ise lahendada, küll aga teadma, kelle poole pöörduda. Juhtimiskeskuse insener tegeleb ka tehniliste kliendipäringutega, kaubasaadetiste vastuvõtmisega ning vajadusel ka kliendi eest seadmete juures lihtsamate tööde teostamisega. Korralikus andmekeskuses on juhtimiskeskus 24/7 mehitatud, sest töö käib ööpäev läbi. Inglise keeles on tore ütlemine, et sun never sets in cyber space. See kirjeldab valdkonda hästi.

Tehnoloogia valdkond kipub ajalooliselt olema üsna maskuliinne ala. Kui palju on andmekeskustes tööl naisi ning millised on siin trendid?

Kui globaalse uuringu kohaselt värvatakse andmekeskuste tehnikutena tööle kuni 10 protsendi ulatuses naisi, siis meie kollektiivis on naisi 26 protsenti ning nad töötavad administratsioonis. Oleme avatud seda suhet veelgi tasakaalustama. Sinna on aga hulk maad minna. Näiteks viimasel juhtimiskeskuse inseneri konkursil oli 20 kandidaadi seas ainult kolm naist, eelnevalt on olnud naiste osakaal veelgi väiksem. Kuid usun, et see muutub ajas.

Kas andmekeskuse tööd saab kuskil õppida?

Andmekeskuse tööd Eestis ei õpetata ja ka mujal on võimalusi vähe. Sellest tulenevalt on suunaks töökohapõhine õpe ja vajalikku personali koolitatakse suuresti kohapeal. Küll tuleb kasuks teatud erialane taust või töökogemus. Näiteks õppimine või tegutsemine infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni erialal, samuti mehaanika, energeetika ja automaatika erialad.

Töö andmekeskuses aitab neid teadmisi laiendada, luua uusi seoseid ja õpitut kohe ka rakendada. Lahtise peaga inimene kasvab siin kiiresti. 

Erialased teadmised on üks pool, kuid millised isikuomadused kasuks tulevad? Kellele see töö kõige paremini sobib?

Kuna andmekeskused on keerukad, siis tuleb ette probleeme, mille lahendamine nõuab kiiret ja süsteemset lähenemist ning sageli tugevat meeskonnatööd. Seega valmidus tiimitööd teha on tähtis. Teiseks hoolsus ja täpsus. Kuna valel liigutusel võib olla väga kõrge hind, siis on kasu tähelepanelikkusest ja vastutustundlikkusest. Sobima peaks ka reglementeeritud töökorraldus, sest loovateks lahendusteks on meil ruumi tehnoloogia poolel piiratult. 

Kui kaua võtab aega andmekeskuse töösse sisseelamine ja vilumuse saavutamine?

See oleneb eelnevast kogemusest, ametikoha keerukusest ning inimese kohanemisvõimest. Kui tehnika on ka varasemast karjäärist tuttav, siis on sisseelamine kergem. Mida spetsiifilisem ja tehniliselt keerukam on ametikoht, seda kauem võib iseseisvuse saavutamine aega võtta. Sisseelamisprotsessis on suureks abiks meeskond, kellega koos töötatakse. Hea meeskonnatugi kiirendab alati integreerumist.

Mida annab töö andmekeskuses töötajale? Milliseid uksi see avab, mis oskuseid arendab?

Andmekeskuse töökogemus võib avada mitmeid uksi ning kindlasti avardab karjäärivõimalusi IT ja tehnoloogia valdkonnas. Meil on näiteks kogemus, kus noor ja hakkaja inimene tuli meile tööle puhta lehena, õppis kohapeal selgeks ameti ning andmekeskuste spetsiifika. Peale kaheaastast tööd meie juhtimiskeskuses liikus ta edasi tarkvaraarendusega tegelevasse ettevõttesse küberturbe peale. Peame leppima ka sellega, et kõigile me kollektiivi suurusest tulenevalt just tema jaoks kõige põnevamas vallas karjääri pakkuda ei suuda. Küll aga suudame anda päris hea mõistmise, kuidas süsteemid toimivad, mis võimalusi pakub automaatika, kuidas saavutada kõrge energiaefektiivsus, saada toimima võrgud ja teised IT-seadmed jne. 

Lisaks tähendab töö andmekeskuses tihti kiiret reageerimist ja tegutsemist pinge all, mis arendab stressitaluvust ja produktiivsust. Meie valdkond areneb kiiresti, nii et andmekeskuse töö nõuab pidevat õppimist ja kohanemisvõimet.

Millised omadused peaksid olema andmekeskuse töötajal?

Väärtustame julgust, avatust, head suhtlemisoskust, probleemide lahendamisoskust, meeskonnatööd, iseenda arendamissoovi. Sageli ei ole tehniline taust nii määrav kui iseloomuomadused – kui huvi valdkonna vastu on olemas, õpib inimene kiiremini ja saab vajaliku teadmistepagasi meil töötamiseks lihtsamini kätte.

Kas töötajad peavad läbima ka karmi turvakontrolli?

Meie hoonest sõltub paljude organisatsioonide ladus töö ning üks põhilisi kliendile pakutavaid väärtuseid on turvalisus. Seetõttu teeme lõppvooru kandideerijatele ka taustakontrolli.

Milline on tagasiside töötajatelt, kuidas tööd andmekeskuses tajutakse ja hinnatakse?

Töö andmekeskuses arendab. Iga päev õpid midagi uut juurde, sellist kogemust mujalt ei saa. Siin saab kätte mitme valdkonna baasteadmised ja tekib arusaam, kuidas on näiteks mehaanika, automaatika ja energeetika omavahel seotud. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et andmekeskuste sektor on selges kasvufaasis, pakkudes töötajatele põnevat ja stabiilset tulevikku. Selle valdkonna pakutavad karjäärivõimalused meie regioonis alles hakkavad avarduma.