USA uuringufirma Gartneri hiljutise prognoosi kohaselt ulatuvad IT-kulutused üle maailma tänavu 5,26 triljoni dollarini. 2023. aastaga võrreldes tähendab see 7,5-protsendilist kasvu. Millised trendid valitsevad aga Eestis ning kuhu suunas vaatavad IT-juhid saabuva aasta eelarveid koostades? Küsisime kommentaari kolmelt Eestis tegutsevalt suurettevõttelt ja Riigi IT Keskuselt.
Kas järgmise aasta IT-valdkonna eelarve võrreldes 2024. aastaga väheneb või kasvab? Millised on suurimad muutused võrreldes 2024. ja 2025. aasta eelarveid?
G4S-is jääb järgmise aasta IT-valdkonna eelarve sisuliselt samaks. “Kui väga täpne olla, siis see tõuseb 1,5 protsenti,” avaldab ettevõtte IT osakonna juhataja Andres Peiker.
Kulude poolel tegeldakse tema sõnul ka järgmisel aastal kokkuhoiuga. “Sel aastal sulgesime mõned vanad süsteemid ja kadus nendega seonduv kulu. Lisaks jõudis lõpule mõne vana investeeringu amortimine,” avab Peiker tausta ning lisab, et kulude optimeerimine jätkub kindlasti ka tuleval aastal. “Investeeringute osas sõltuvad muutused ennekõike äri prioriteetidest – osad projektid saavad läbi ja tulevad uued asemele,” märgib G4S-i IT-juht.
Riigi IT Keskuse (RIT) eelarves järgmiseks aastaks kasvu ei plaanita. Põhjust võib aimata isegi: “Valitsus tegeleb riigiülese kärpeplaani koostamisega,” kinnitab RIT-i direktor Ergo Tars.
Coop Eesti on 2025. aasta eelarve ja tegevuskavade protsessiga alles alguses, mistõttu on põhjapanevaid vastuseid veel vara anda. Siiski ütleb ettevõtte IT-juht Kaspar Hioväin, et IT-valdkonna eelarve tõenäoliselt suureneb. “Peamised põhjused on siin suuremate tarnijate litsentsi- ja sellest tulevalt ka hinnapoliitika muutused,” selgitab Hioväin ja lisab, et kindlasti suurenevad ka kulutused infoturbe tagamisele. Kahe aasta võrdluses suuri sisulisi muutusi Hioväina sõnul hetkel aga ei paista.
Bigbanki toote- ja tehnoloogiavaldkonna juht Ken Kanarik jääb vastuses napisõnaliseks, kuid kinnitab samuti, et järgmise aasta IT-valdkonna eelarve kasvab.
Mis ja miks on uue aasta prioriteedid?
“DORA, regulatiivsed nõuded,” loetleb Kanarik Bigbanki näitel. Uuest aastast finantssektorile kehtima hakkavast Euroopa Liidu DORA (Digital Operational Resilience Act) ehk digitaalse tegevuskerksuse määrusest oleme blogis pikemalt kirjutanud. Lühidalt öeldes on määruse eesmärk parandada ettevõtete suutlikkust taluda, kohaneda ja kiiresti taastuda erinevatest IKT häiringutest, nagu näiteks tehnilised rikked ja küberrünnakud.
Turvalisust mainib otsapidi ka Hioväin. Täpsemini on Coop Eesti fookuses infoturbe ja käideldavuse tagamine.
Riigi IT Keskuse järgmise aasta prioriteetideks on tänavu välja arendatud teenustele kasutajate toomine. Tarsi sõnul saaks seeläbi vanad ja ebaturvalised teenused sulgeda.
Vananenud infosüsteemide väljavahetamise ja uute lahenduste väljatöötamisega tegeleb ka G4S. Peikeri sõnul on seda vaja, et tagada järgmisel 5–10 aastal kuluefektiivsus nii aegunud äritoodete väljavahetamisel kui ka ärimahtude kasvamisel.
Tänapäeval on 24/7 töökindlus saanud normiks. Kui suur roll on uutes plaanides toimepidevuse kasvatamisel?
Peikeri sõnul on G4S viimasel viiel aastal töökindlusesse kõvasti panustanud. Seda suunda jätkatakse ka tulevikus. “Teeme justkui kahte teineteist välistavat asja korraga: vähendame kulusid ja suurendame töökindlust. Aga tegelikult polegi need teineteist välistavad – tuleb lihtsustada, standardiseerida ja leida uusi lähenemisnurki,” selgitab IT-juht G4S-i lähenemist.
Ka Coop Eesti IT-juht kinnitab, et töökindluse tagamine on kindlasti fookuses.
“Küberkaitse, moodne seadme- ja tarkvarapark,” loetleb Kanarik, kuidas on tagatud Bigbanki töökindlus.
Riigi IT Keskuses vaadatakse peamiselt pilvetehnoloogiate suunas. “Võtame senisest enam kasutusele pilvetehnoloogiaid ning kompetentsikeskusena nõustame ka teisi riigiasutusi avalike pilvede kasutuselevõtmisel, et olulised teenused ei sõltuks füüsilisest taristust,” räägib Tars. RIT tagab kahte riigi digitaalset võimet, arvutitöökoht ja Riigipilv, nende kõrval ka andmesaatkonda – need teenused ei ole andmekogud ega infosüsteemid, vaid digiriiki kindlustavad teenused. “Jätkame nende arendamist, muu hulgas töö- ja hukukindluse vaatest,” kinnitab Tars.
Kui palju mängib IT-eelarves rolli rohepööre?
“Rohepööre ehk kestlikkuse tagamine on meil ka sellel aastal tugevalt laual,” ütleb Tars, “hetkel küll analüüsi näol, et saada ülevaade tänasest seisust ning leida võimalusi, kuidas edenemist võrreldavalt mõõta.” Järgmisel aastal plaanib RIT jätkata väljatöötatud mõõdikute rakendamisega.
Ka Bigbanki toote- ja tehnoloogiavaldkonna juht kinnitab, et rohepöördega tuleb arvestada. Selleks hoitakse silma peal energia kasutamisel ja päritolul.
G4S-is pööratakse üha suuremat tähelepanu energiaefektiivsusele. Ka IT peab sellesse panustama, kinnitab Peiker. “Näiteks 2022. aasta lõpus vähendasime serveriruumi kappide arvu kolm korda. Koos sellega vähenes loomulikult ka sooja õhku puhuvate seadmete hulk ehk energia tarbimine drastiliselt,” meenutab ettevõtte IT-juht. “Järgmise aasta märksõnad on, et asjad töötaksid vaid siis, kui neid päriselt vaja on, mitte ööpäevaringselt,” lisab ta.
Coop Eesti IT-juht kinnitab, et energiatõhusus on uuel aastal fookuses, ent mitte niivõrd IT-valdkonnas. “Hetkel on see fookuses meie teistes töölõikudes, nagu hooned, kaupluste inventar, logistika jms,” avaldab Hioväin.
Kas ootused IT-le kasvavad võrdelises suhtes antavate ressurssidega?
Siin vastatakse ühehäälselt eitavalt. “Ei, ootused on järjest enam ees – kõik ongi IT,” nendib Kanarik. Tarsi sõnul kehtib IT-s vana tõde, et ükskõik kui palju ressursse eraldada, ikka jääb puudu. “Ehk ootused käivad alati suure kaarega olemasolevatest ressurssidest üle,” kinnitab Riigi IT Keskuse juht.
