On ütlemine “Et elaksid huvitaval ajal!”, mida võib tõlgendada nii positiivselt kui negatiivselt. Sõltumata meie soovist, on see reaalsus. Me elame pöördelisel ajal ning see iseloomustab ka saabuvat aastat. Kohati tundub, et maailm liigub aina kiiremini ning ankru vette laskmisel oleksid tagajärjed hukutavad. Seega tuleb ennast mugavamalt sisse seada, tüürist haarata ning olulisemate trendide toel õige kurss võtta.

Esiteks – geopoliitika mõjutab aina enam organisatsioonide tööd.

Äri ja poliitika on omavahel tihedalt seotud. Globaalsete konfliktide mõju on tuntav näiteks tarneahelate häiretena, küberjulgeoleku riskidena ja regulatiivsete muutustena.

Konfliktid ja pinged rahvusvahelisel areenil suunavad juhte otsima usaldusväärseid koostööpartnereid lähemalt, et tugevdada kontrolli ning kindlustunnet. Enam ei ole tingimata eelistatud odavam, vaid väiksemate riskidega ahel. Nii-öelda lokaliseerumine võib omakorda olla võimalus väiksematele ettevõtetele.

Kasvavad investeeringud küberjulgeolekusse ning personali koolitamisse. See on nii olnud viimastel aastatel ning jätkub ka saabuvatel. Oma hoogu annab sellele tehisaru ulatuslikum rakendamine halbade kavatsustega isikute ja organisatsioonide sihtide saavutamiseks.

Euroopa tasemel võime oodata majandusruumi aina tugevamat reguleerimist, olgu sihiks siis sanktsioonid, turu kaitsmine või rohe-eesmärkide saavutamine. Juhile tähendab see suuremat kulu äri kohandamisele uute nõuetega ning pidevale muutustega kaasa käimisele. Ennustada võib ka aruandluskohustuse mahtude kasvu. Heaks näiteks on siin energiakasutuse jälgimine.

Teiseks – küllastumus innovatsioonist.

Kiire innovatsioon ja surve sellega kaasa minekuks ei tähenda ainult kasvu ja võite. Juhid peavad muuhulgas leidma tasakaalu innovatsiooni ja tõhusa igapäevase toimimise vahel, eriti majanduslanguse ja geopoliitilise ebastabiilsuse taustal. See tasakaal nõuab pidevat uuenduste ja igapäevaste ülesannete vahelist laveerimist ning valikute tegemist. Mis on ettevõtte strateegia osas võtmetähtsusega, tagab majandusliku edu ja jätkusuutlikkuse? Kõike paraku ei jõua ja ei peagi.

Sama tunnevad ka spetsialistid, kellelt oodatakse aina rohkem ja aina kiiremini. See võib omakorda tekitada vastumeelsust uuendustega kaasa minekul ning kasvatada stressi. Tehnoloogilist innovatsiooni tuleb osata doseerida just parajas koguses. Uutele tuultele peavad vastu pidama nii juhtide kui töötajate purjed ning kindlasti ei ole kohustuslik kõiki purjeid pidevalt mastis hoida.

Innovatsiooni ja operatiivse tõhususe vahelise tasakaalu saavutamine ei tähenda seega ainult strateegiliste otsuste tegemist, vaid ka töötajate kaasamist ja toetamist muutuste protsessis. Organisatsioonid, mis investeerivad sisemistesse koolitusprogrammidesse, suudavad paremini hallata töötajate ootusi ja stressi. Samuti on oluline, et juhid rõhutaksid selgelt, kuidas iga uuendus aitab kaasa ettevõtte üldisele visioonile ja eesmärkidele, tagades seeläbi mõistmise, pühendumise ja koostöö.

Kolmandaks – IT-kulud on suurema luubi all.

Majanduses pärituule puudumise tingimustes saavad IT-kulud varasemast rohkem tähelepanu. Nii otsesed (nt IT-seadmed või pilveteenused) kui kaudsed (tarbitud elekter või kontoripind) kulud ning prognoosid tulevikuks. Eelmist punkti meenutades seisab IT-juhtide ees ülesanne leida tasakaal piiratud eelarvete ja tehnoloogilise arengu vahel. Selle väljakutsega toimetuleku võti ei peitu aga ainult kulude optimeerimises, vaid sama palju investeeringute strateegilises suunamises kõige olulisematesse ja tulemuslikumatesse valdkondadesse. Vabal rahal on senisest suurem väärtus.

Nutikad juhid ja spetsialistid kohandavad oma lähenemist vastavalt sektori eripäradele ja majanduslikele väljavaadetele (mis võivad valdkonniti oluliselt erineda). Selle käigus tasakaalustatakse IT-kulud ja ärikasv, investeerides tehnoloogiatesse, mis toetavad pikaajalist arengut, kuid säilitavad ka praegused rahavood. Seega, majanduslikult keerulisel ajal tuleb IT-juhtidel olla mitte ainult strateegilised otsustajad, vaid ka osavad ressursside haldajad, tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkus ja edu.

Neljandaks – pilk püsib energiakuludel.

Elekter on IT-põhistele äridele üks peamine sisend ning kilovatt-tunni hind mõjutab nii ostetavate kui müüdavate teenuste maksumust. Mida volatiilsemad on hinnad, seda kõrgemaks kujuneb ka loodud lisaväärtuse väljamüügihind, et riske maandada.

Aastal 2024 mõjutab seda valdkonda taastuvenergiavõimekuste märkimisväärne lisandumine, mis võib vähendada elektrienergia keskmist maksumust, kuid ei lahenda tingimata volatiilsuse küsimust. IT-juhid keskenduvad nii sellest kui ka organisatsioonide ESG poliitikast tulenevalt seadmete (ja ka teenusepakkujate) energiaefektiivsusele ning elektri päritoluallikatele. Mööda hakkavad saama ajad, mil elektrikulu (IT-seadmete oma pinnal hoidmise puhul) arvestati mugavalt kontori üldkulusse.

Energia osas räägitakse järgmisel aastal ilmselt senisest rohkem vesinikust, sest see on üks hea võimalus roheenergia salvestamiseks ning vajaduspõhiseks kasutusse andmiseks. Heaks näiteks on siin Holland, mis plaanib rajada üle riigi 1200 km vesiniku transportimiseks mõeldud torutaristut.

Viiendaks – tehnika pakub aina suuremat jõudlust. 

Arvestades, et kogu globaalne digiareng toetub lõpuks serveritele, salvestus- ja võrguseadmetele, on püüdlus kõrgema efektiivsuse suunas loomulik. Üheks selliseks uuenduseks on vesijahutuse tehnoloogia kasutuselevõtt andmekeskustes ja serveriruumides, mis pakub efektiivsemat lahendust soojuse juhtimisele võrreldes traditsiooniliste õhkjahutussüsteemidega. See omakorda lubab (energiavõimekuse olemasolul) rakendada võimsamaid IT-seadmeid. Efektiivsuse nimel võetakse uuel aastal aina enam appi tehisarule tuginevaid lahendusi digitaristu opereerimiseks ja ennekõike töö optimeerimiseks.

Kuuendaks – andmekeskuste valdkonnas jätkub kiire kasv.

Andmekeskuste valdkonda on viimastel aastal iseloomustanud kiire kasv ning see ei näita aeglustumise märke. Kasvu veavad ennekõike suured pilveteenuste pakkujad. Näiteks avalikustas Microsoft hiljuti plaani investeerida ainuüksi UK-s digitaristusse 2,26 miljardit eurot. 

Kiire kasv tekitab turul tööjõupuudust ning sarnase tööjõu nimel konkureerivad ettevõtted peavad senisest rohkem investeerima töötajate väljaõpetamisse, arendama koolitusprogramme ja looma koostöösuhteid ülikoolide ja muude haridusasutustega. 

Lisaks traditsioonilistele andmekeskuste teenustele on turul näha ka teenuste mitmekesistumist ja spetsialiseerumist. Näiteks on tõusuteel tehisintellekti ja superarvutite vajadustele keskendunud andmekeskuste rajamine.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2024. aasta kõige olulisemad märksõnad on geopoliitika, innovatsiooni ja igapäevase töö tasakaalustamine, IT-kulude jälgimine ning uute tehnoloogiate rakendamine. IT-juhilt nõuavad need teemad kohanemisvõimet, strateegilist mõtlemist ja paindlikkust.