Kas meie tubades tuled põlevad ja elektri tarbimine on mugav, ei sõltu enam ammu ainuüksi jaamade töökindlusest. Sama tähtis roll on IT-taristul, millel jooksvad süsteemid aitavad kindlustada elektri tootmist ja jaotamist ning tagavad Eesti suurima energiakontserni äri- ja erakliendile mõeldud teenuste töökindluse. Kliente on ettevõttel lausa üle 600 000. Küsisime Eesti Energia IT infrastruktuuri valdkonna juhilt Tarmo Tulvalt, kuidas on Eesti ühe kaalukama ettevõtte IT vundament rajatud, kas pigem tasub IT-taristut ise hallata või teenusena sisse osta ning kas kliendid ja töötajad märkavad terve andmekeskuse kolimist?
Nii mõnigi organisatsioon pelgab IT-taristu omamist. Millal on see põhjendatud ja millal mitte ning millise tee olete ise valinud?
Minu varasem kogemus näitab, et infrat tasub omada ennekõike siis, kui ettevõte on suur. Eesti Energia suuruse kontserni puhul on see kindlasti mõistlik. Samas olen varasemalt töötanud organisatsioonides, kus olen ise IT-juhina tegelenud sellega, et kõik teenusena sisse osta. Kui sul on võimekus palgata üks või kaks IT-töötajat ja vajadus kümne virtuaalserveri järgi, siis ei ole mõtet seda ise teha ning tark on kasutada väliseid partnereid. Nii saad keskenduda vaid oma ärile. Eesti Energia IT-üksus on aga üle 300 inimese. Sellise mastaabi puhul on mõistlik infrat ise hallata. Süsteemid, võrgud ja asukohad on kõik piisavalt keerukad, et selle üleval hoidmine tähendaks partnerile sama suure IT-tiimi pidamist. See ei ole päris nii, et teen kaks tundi nädalas Eesti Energia tööd ja ülejäänud aja pakun teistele teenust.
Mida on IT-taristu haldamisest võita?
Kindlus, et sul on vajalikud tehnilised teadmised alati majas olemas. Partnerid ka alati räägivad, et neil on võimekus ja oskus pakkuda kõiki vajalikke teenuseid, kuid me ei saa seda kuidagi kontrollida, et mis teadmine seal ikka olemas on ja mis inimesed seda teenust pakuvad. Oskusteave oma tiimis tähendab suuremat kontrolli, kiiremaid otsuseid ning operatiivset reageerimist. Loomulikult kaasneb sellega ka kohustus tegeleda personaliga, mida partneri puhul ei oleks. Lõpuks mängib rolli aga mastaap. Suurtel ettevõtetel on mõistlik infra enda käes hoida.
Milline on olnud Eesti Energia strateegia viimasel kümnendil IT-taristu ülesehitamisel ja haldamisel?
Olen IT-sektoris töötanud 25 aastat, millest Eesti Energias viimased kaks aastat ja saan rääkida ennekõike sellest perioodist. Suund on selgelt sinna, et meil oleks mitu võrdset andmekeskust ja piisavalt riistvara ressurssi, et katta kõik äri vajadused ning disaster recovery võimekus andmekeskustes. Sellest lähtuvalt igapäevaselt tegutseme.
Mis osas on need sihid tänaseks saavutatud?
Pigem võib öelda, et see on teekond. Me ei saa kunagi päris valmis, sest maailm liigub pidevalt edasi. Aga me oleme praegu oluliselt tugevamas seisus kui kaks aastat tagasi. Kindlasti on asju, mis jätkuvalt vajavad tähelepanu ja kohandamist.
Milline on täna üldjoontes Eesti Energia IT-taristu jalajälg?
Suures pildis hoiame tootmisega seotud infosüsteeme tootmise juures (elektritootmisega seotud infot kogutakse ja töödeldakse efektiivsuse pärast jaamade juures – toim.) ja ülejäänud süsteeme keskselt andmekeskustes.
Mis on strateegilised eesmärgid lähitulevikuks?
Eesti Energia kontserni, kuhu kuuluvad lisaks Eesti Energiale muuhulgas Enefit Power, Enefit Green, Elektrilevi, Enefit Connect, Enefit Solutions ning tütarettevõtted Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes, IT-taristu eest vastutajana peame pakkuma stabiilset, kvaliteetset ja kõrgkäideldavat infrastruktuuri meie äriteenustele. Kui seda suudame ja oleme valmis ka ootamatustega toime tulema, on ülesanne täidetud. Loomulikult tehnoloogia ajas muutub, tulevad uued seadmed, uued lahendused, uued platvormid ja see muudab pidevalt mängu. Eesmärgid aga püsivad.
Kuidas tarbija või nii-öelda tavainimene neist arengutest kasu lõikab?
Tarbija on võitnud kindlasti senisest kõrgemast töökindlusest. Kui ma vaatan enda mätta otsast, infra poolelt, siis mida vähem meid märgatakse, seda paremat teenust pakume.
Et kehtib IT kuldreegel: kui sinust ei räägita, oled head tööd teinud?
Äriteenuste puhul see alati ei kehti. Kui arendad mõne uue teenuse või tarkvara, siis seda paneb ka klient tähele. Infra ja andmekeskuste poolelt kipub aga olema nii, et kuni kõik töötab ja on hästi, arendajad saavad oma asju teha ning tooted ja teenused on kättesaadavad, siis kõrvalseisjale me silma ei paista. Ja võib-olla ongi hea, et ei paista.
Silma paistmisest rääkides on Eesti Energia viimasel ajal tähelepanu püüdnud heade majandustulemustega. Kuivõrd loob see võimalusi IT-valdkonna arendamiseks?
Nii kaua kui mina olen siin töötanud, on saanud alati teha seda, mida vaja. See aga ei tähenda, et saaks laristada. Efektiivsust tuleb alati silmas pidada. Nii infrat ehitades kui äriteenuseid ja rakendusi luues.
Tänapäeval on paljud organisatsioonid valinud hübriidpilve tee. Kuidas olete teie leidnud tasakaalu enda pinnal, andmekeskustes ja avalikus pilves asjade hoidmise vahel?
Sisuliselt on meil kõik variandid kasutusel. Me ei ütle kontsernisiseselt rakenduse või teenuse arendajale ette, kus ta oma asju majutama peab. Me ei sunni teda meie oma pinnale ega pilve. See on arendaja enda valik. Mõlemal poolel on nii plussid kui miinused ja kindlasti mängib ka hind suurt rolli.
Mäletan, et mõned aastad tagasi oli tehnoloogia valdkonnas laiemalt populaarne loosung, et viime kõik asjad pilve. Sellise suurusega ettevõttel nagu meie ei ole see mõistlik ei rahaliselt ega muus mõttes. Andmekeskused on möödapääsmatu osa taristust. Lisaks on terve hulk rakendusi, mis peavad asuma oma pinnal, näiteks elektritootmise juures, elektrijaamades kohapeal, mida ei saa kuhugi viia. Ehk et oma infrast ei pääse kunagi.
Kuidas võiks see jaotus olla kolme või viie aasta pärast? Kas konsolideerimine on teie jaoks oluline suund?
Jah, kindlasti. Ma olen ise valdkonnas kaua tegutsenud ning ajas on näha, kuidas võrguühendused muutuvad aina paremaks ja enam ei ole tehnilist vajadust hoida asju laiali üle Eesti. See muudab terviku haldamise lihtsamaks, käideldavuse paremaks, kulude osa efektiivsemaks ning saame luua erinevaid disaster recovery plaane. Konsolideerimisel on palju plusse.
Mida andmekeskuse puhul jälgite ja enim hindate?
Andmekeskus peab olema ehitatud standardeid järgides ning mõeldud algusest peale andmekeskusena. See peab olema kvaliteetselt tehtud, sest vastasel juhul ei saa me olla kindlad, et meie asjad kvaliteetselt toimiksid.
See on ka põhjus, miks oleme otsustanud, et andmekeskuseid ise ei ehita. Kuigi kõrvaltvaatajale võib see tunduda loogilise mõttena. Eesti Energia omab ju suuri elektrijaamu ja oleks väga mõistlik ehitada sinna kõrvale hoone ning täita serveritega. Elektrienergia on ju poolmuidu käes. Meie jaoks ei ole andmekeskus aga lihtsalt maja ja vool. Seal on väga palju nüansse, alates toitest, jahutusest ja turvalisusest kuni sideni. See ei ole meie äri ning meil ei tasu seda ise ehitada.
Teine osa on meie infra suurus, mis muutub ajas aina väiksemaks. Serverid lähevad pidevalt võimekamaks, neid mahutatakse aina väiksemate kestade sisse. Neid U-sid, mida on vaja majutada, on aina vähem. Kui siin kuus või seitse aastat tagasi oli Eesti Energial kapiridasid päris palju, siis täna suudame hakkama saada oluliselt vähemaga ning tulevikku vaadates kahaneb meie jalajälg veelgi.
Mis põhjustel hiljaaegu uut andmekeskust otsisite?
Meil oli enne Greenergy Data Centersisse kolimist samuti mitu andmekeskust. Üks neist paiknes paraku meie jaoks ebasoodsas asukohas. Kuigi kõik tingimused olid andmekeskuse jaoks olemas, siis kaugus Tallinnast ning andmesideühenduste kiirus ja hind seadsid tehnilistele võimalustele piirangud. Nagu eespool mainitud, siis ajas muutub ka seadmete hulk ja suurus, aga eelmises asukohas oli meil andmekeskuseks kasutatav pind hinna ja ruutmeetrite arvu osas fikseeritud. Uue andmekeskuse puhul hindame kõrgelt paindlikkust vajadusel ruumi juurde saada või ära anda.
Mis oli andmekeskuse valikul lõpuks kõige olulisem kriteerium?
Selleks oligi lõpuks meie kahe andmekeskuse vaheline sideühendus, selle hind, maht ja kvaliteet. See sai GDC ja meie teiste asukohtade vahel väga hästi lahendatud, mis annab meile tehniliselt palju lisavõimalusi. Lisaks soovisime hajutada riske ning kasutada erinevaid teenusepakkujaid.
Eesti Energia pakub üle Eesti kriitilise tähtsusega teenuseid. Kas seadmete kolimine kulges viperusteta?
Planeerimine oli päris põhjalik. Detailseid ettevalmistusi kolimiseks tegime ligi pool aastat, enne kui kastid lõpuks välja lülitasime ja autodele panime. Kolimise puhul oli kõige keerukam võrkude ja teenuste ümber konfigureerimine, et kõik töötaks, kui üks õlg ära kolitakse, ning süsteemi uues kohas püsti saamine. Osa asju tuli ka kolimise ajaks ajutiselt kinni panna. Neid tehnilisi detaile oli palju.
Kogu protsess kulges aga väga hästi. Nädalavahetusega võtsime ühest kohast kõik seadmed maha ja panime GDC-s püsti. Esmaspäeval, kui inimesed tööle tulid, nad sisuliselt midagi ei märganud.
Milliseid soovitusi jagaksite selle kogemuse pinnalt teistele?
Olen kolimistega korduvalt kokku puutunud. Esimene soovitus on planeerida nii palju ette kui vähegi võimalik, et ei tekiks ootamatusi ja seisakuid. Ootamatusi lõpuni muidugi välistada ei saa, kuid neid saab minimeerida. Kui kolimiskogemust varasemast ei ole, siis võiks võimalusel nõu küsida. Kindlasti sõltub kogu protsess ka süsteemide keerukusest, kuidas on rakendused üles ehitatud ning millised on ärinõudmised. On suur vahe, kas äri ütleb, et suurt probleemi ei ole, kui rakendused ei ole nädalavahetusel kättesaadavad, versus et äri ütleb, et maksimaalne down time on 10 sekundit ja rohkem ei tohi midagi maas olla. Et vaadake ise, kuidas kolitud saate. Siis tuleb see hoopis teistmoodi planeerida.
Me saime andmed ja rakendused kolitavatelt serveritelt enne digitaalselt ära liigutada. Kui läks füüsiliste asjade transportimiseks, siis panime tühjad serverid kinni ja võtsime kaasa. Selles vaates läks lihtsamalt.
Mis teie jaoks GDC-sse kolimisega muutus?
Kogu töökindlus läks oluliselt paremaks. Võrreldes varasemaga lisandus disaster recovery võimekusi. See on meie vaates kõige olulisem. Nüüd on meil andmekeskustes võrdne riistvaraline suutlikkus ja kui ühes peaks midagi juhtuma, suudame oma tegevuse oluliselt kiiremini taastada. Riskid on väiksemad.
Lisaks paranes meie reageerimiskiirus. Kui eelmise andmekeskuse asukohta sõiduks, näiteks varuosade või ka spetsialistide transpordiks, kulus mitu tundi, siis täna me saame hakkama oluliselt väiksema ajakuluga. Kui peaks mingi rike või suurem probleem ilmnema, siis lahendamiseks kuluv aeg on kriitilise tähtsusega.
Milline on senine kogemus GDC-ga?
Kogemus on väga hea. Kui on küsimusi, siis on väga head kontaktid, kellele saab kohe helistada ja asjad ära lahendada. Koostöö on väga hea ja siiamaani ei ole mingeid probleeme esinenud. See on hästi ehitatud maja tipptasemel mahutavusega, millel on Eestis vähe alternatiive.
