Andmegeeniuse blogi

Kus on andmed elu ja surma küsimus?

Kui paar tundi ilma Netflixita suudame üle elada, siis opilaual selliseid sideauke kogeda ei sooviks.Foto: Shutterstock

Kui väikese veebipoe leht ei avane, siis tekitab see pahameelt, kuid tavaliselt ei enamat. Samas leidub valdkondi, kus ka väike tõrge on liiast ning andmete liikumine kriitilise tähtsusega. Mõne organisatsiooni või teenuse jaoks tähendavad vead suuri kahjusid või ekstreemsemal juhul lausa kaotatud elusid. 

Kui palju andmeid peitub igapäevaste tegevuste taga?

Alustame veidi kaugemalt ja igapäevasemate teemade juurest. Üks kõige lihtsam tegevus meie elus on meelelahutuse eesmärgil ekraani taha istumine. “Näiteks Elisa Huubist sarja vaatamiseks vahetatakse kliendi seadme ja Elisa serverite vahel väga palju infot,” selgitab Elisa IT ja TV teenuste arenduse valdkonnajuht Joosep Põllumäe.

Mis siis tegelikult toimub, kui soovid oma lemmiksarja striimida? “Olulist rolli mängib kliendi seade ja selle võimekus erinevaid videostriime lahti pakkida. Selleks tutvustab seade ennast serveritele ning taustal leitakse just sellele seadmele sobiv striim. Lisaks on oluline kontrollida, kas sisse loginud kasutajal on soovitud sisule ka õigused ehk sobiv teenus. Selleks kõigeks on vaja nii seadme kui kasutaja andmeid erinevate süsteemide vahel liigutada,” selgitab Põllumäe.

Lisaks töökindlusele on striimingu puhul tähtis ka andmete turvaline hoidmine. Infot tuleb vahetada krüpteeritult ning sellele võivad ligi pääseda vaid selleks volitatud andmetöötlejad. Kuid on ka valdkondi, kus turvalisus ja töökindlus on sõna otseses mõttes elutähtis.

Kas isejuhtiv auto sõidab teelt välja, kui andmeliiklus katkeb?

Andmed ja isejuhtivad sõidukid on natuke keerukam küsimus, kuna palju sõltub sellest, mis tüüpi ja mis funktsionaalsuses isejuhtivaid sõidukeid me vaatame. TalTechi inseneriteaduskonna tootearenduse ja robootika õppekava programmijuhi ja robootikaprofessori Raivo Selli sõnul pole küsimus ainult tehnoloogiline, vaid ka juriidiline, ehk kes vastutab, kas inimene või masin (tehisintellekt).

“Isejuhtivate sõidukite tööpõhimõte on küllaltki erinev sõltuvalt nende eesmärgist ja rakendusest,” selgitab Sell. Tänapäevased sõiduautod (Tase 2) kasutavad täiustatud juhiabisüsteeme (ADAS), kuid vastutus on täielikult inimjuhil. Enamasti kasutatakse sellistel sõidukitel kaamera- ja radartehnoloogiat, et ennast positsioneerida sõiduteel ja teiste sõidukite suhtes. Tüüpiliselt analüüsitakse reaalajas teekatte märgistust ja tehakse pilditöötlust eesolevast teest ning teistest objektidest. Selle põhjal luuakse olukorrateadlikkus ning juhitakse sõiduki kiirendust ja pööramist. Üldjuhul küsitakse pööramisele eelnevalt inimjuhilt kinnitust (Euroopas ja Ameerikas võib sama auto käituda erinevalt vastavalt seadusandlusele).

4. taseme kõige levinumad isejuhtivad sõidukid on aeglaselt liikuvad minibussid, mis toimetavad kindlal alal või marsruudil ja omavad eelsalvestatud infot konkreetselt selle ala kohta. Tavaliselt kasutatakse kaameraid ja lidari laserskaneerimisseadet. “Sõiduk positsioneerib ennast eelsalvestatud lidarikaardi ja reaalaja lidarikaardi võrdlemise teel. Kaamerad on pigem objektide tuvastamiseks ja pole otseselt vajalikud juhtimisotsuste tegemiseks. Samuti ei jälgi sellised sõidukid teekattemärgistust, vaid omavad seda infot pigem vektorkaardina juba mälus,” selgitab robootikaprofessor.

Seetõttu on oluline, et andmed eelsalvestatud kaartidel oleksid korrektsed ja kaitstud välise manipulatsiooni eest. “Kui algne kaart (sisuliselt punktipilv) on rikutud, siis on tulemuseks, et sõiduk võib kaotada opereerimise ajal oma lokalisatsiooni ja arvata, et ta on näiteks vastassuunavööndis, kuigi tegelikult ei ole. Selle tulemusena hakkab ta tagasi oma suunavööndisse liikuma, kuid tegelikkuses võib hoopis teelt välja sõita,” räägib Sell. Seega on bussi navigeerimiseks kasutatav lidaritega eelsalvestatud punktipilv kriitilise tähtsusega andmekogu, mis peab olema terviklik ja kaitstud.

Lisaks võib olla kasutusel nn vektorkaart, mis defineerib virtuaalsed teekattemärgistused, sõidurajad, ülekäigurajad ja muu liikluskorralduse. “Kui vektorkaarti on küberkurjategijate poolt pahatahtlikult muudetud, võib samuti tulemuseks olla liiklusohtlik olukord või paremal juhul sõiduki opereerimise takistus,” märgib Sell.

Isejuhtiv sõiduk positsioneerib ennast eelsalvestatud lidarikaardi ja reaalaja lidarikaardi võrdlemise teel. Foto: TalTech

Seetõttu on esmalt vaja panustada küberturvalisusesse. See tähendab, et sõiduki juhttarkvara tuleb üles ehitada nii, et kriitilised andmed ja protsessid on kaitstud küberrünnete vastu. “Lisaks peaks olema aktiivne rünnete tuvastamise protsess, mis monitoorib ebatavalist võrguliiklust, andmete terviklikkust jms,” räägib robootikaprofessor.

Kõige selle kõrval peab isejuhtival sõidukil olema baasvõimekus, mis ründe või andmete terviklikkuse ohu korral suudab välise abita sõiduki turvaliselt teeserva manööverdada ja inimesed välja lasta.

Mida enam sõltub masina liikumine ja otsused autodest eemal asuvatest IT-seadmetest või ka näiteks vabas liikluses sõitvate masinate omavahelisest suhtlusest (näiteks teineteise suhtes positsioneerimisest), seda kaalukam on andmete ladus liikumine.

Meditsiin areneb “kaugjuhitavate” operatsioonide suunas

N-ö kaugjuhitavad meditsiinilised robotsüsteemid võimaldavad teatud protseduure, nagu operatsioonid, ravid ja diagnoosid, viia läbi nii lühemate kui pikemate vahemaade tagant, kasutades juhtmega ja/või traadita sidevõrke.

Esimene lülisambarobot jõudis Eestisse, Ida-Tallinna keskhaigla lülisambakirurgia keskusesse 2019. aasta sügisel ning Confido meditsiinikeskuse lülisambakirurg Rasmus Allikvee oli üks esimesi robotkirurgiaga tegelejaid nii Eestis kui ka lähiriikides, vahendas Confido. “Eesti oli toona viies riik Euroopas, mis sellise uudse abilise endale sai, ning see oli meie jaoks väga oluline hüpe lülisambahaiguste ravimisel. Robotiga tehtud operatsioonid on palju täpsemad ja kiiremad kui lahtised operatsioonid ning patsiendid taastuvad neist kiiremini,” kommenteeris Allikvee.

Milliseid andmeid sellise operatsiooni jaoks vaja on? Kirurgi sõnul tehakse patsiendile esmalt kompuuteruuring ning operatsioon planeeritakse ekraanil. “Pildil saab täpselt paika panna, millise nurga all ja kuhu kruvid paigaldada tuleks, et neist kõige rohkem kasu oleks. Operatsiooni käigus aitab robot tagada, et implantaadid õiges asendis õigesse kohta jõuavad,” selgitas Allikvee.

Lülisambakirurgia tulevikust rääkides ütles Allikvee, et robotite roll selles üha suureneb. “Meditsiini areng on viimastel aastatel olnud meeletult kiire ja mina ei näe, et lahtised operatsioonid kunagi tagasi võiksid tulla. Pigem ikka vastupidi, robotid muutuvad üha täpsemaks ja osavamaks ning nende kasutamine on järjest kättesaadavam ja mõistlikum. Juba täna osalevad robotid kolmandikul kõigist operatsioonidest ja nende roll ainult suureneb,” ennustas kirurg.

Siin ei ole ilmselt kahtlustki, et andmete liikumine ja nende liigutamisega seotud IT-seadmete töökindlus peab olema laitmatu. Igal veal oleks väga kõrge hind.

Mis tagab siis lõpuks töökindla andmeliikluse?

Selles küsimuses tuleb tähelepanu pöörata eelnevalt mainitud tarkvaralahendustele, küberturvalisusele ja sidekanalitele, aga ka IT-seadmetele ja neid toetavale taristule. Viimase osas katab vajaduse Greenergy Data Centersi andmekeskus Tallinna külje all, mis on ennekõike ehitatud kõrgeimat töökindlust ja turvalisust silmas pidades. “Oleme ühtlasi ka ainus suuremahuline andmete vastuvõtmiseks, hoidmiseks ja edastamiseks ehitatud kompleks Baltikumis. Digitaristu töökindlus ja turvalisus on meie peamine eesmärk ja igapäevane töö,” selgitab Greenergy Data Centersi tegevjuht Tõnu Grünberg.

Möödunud kuul avaldasime blogis ka testi, mille abil saab iga ettevõte kontrollida, kui turvaliselt nende andmed hoitud on.

Eesti ja kogu Baltikumi suurimas andmekeskuses pööratakse turvalisusele ja töökindlusele erilist tähelepanu. Foto: Tõnu Tunnel

Kokkuvõtteks, mida kriitilisemad on andmed, seda enam tasub oma teenusepakkujatelt uurida, mis juhtub ootamatuste või õnnetuste korral. Kas plaani A taga on ka plaan B ning soovitatavalt ka plaan C? Kui paar tundi ilma Netflixita suudame üle elada, siis isejuhtiva auto roolis või opilaual selliseid sideauke kogeda ei tahaks.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.