Uuringuagentuuri CBRE andmetel ei ole suurtel Euroopa andmekeskuste turgudel kunagi varem olnud nõudlusega võrreldes nii väikest pakkumist kui praegu. Puudus on andmekeskustest ning elektrivõimsustest laiemalt. See viib üles hinnad ning paneb kliendid otsima alternatiive. Nii pöörduvadki pilgud põhjapoolsematele piirkondadele, kus on rohkem taastuvenergiat ja sobivam kliima jahutussüsteemidele. Samuti on seal energia Kesk-Euroopaga võrreldes sageli soodsam. Mida on Eestil ühena Põhjamaadest siin pakkuda?

Piisavalt elektrivõimsust

Suuremate andmekeskuste energiavajadus võib võrduda keskmise linna omaga. Nad kasutavad sama palju elektrit kui kümned tuhanded kodumajapidamised kokku. Kui Eestis on mastaapseid andmekeskusi hetkel üks – Greenergy Data Centers Tallinna külje all Hüürus –, siis mujal maailmas oluliselt rohkem. Paiguti lausa nii palju, et uute rajamine on mõneks ajaks ära keelatud, sest elektrit lihtsalt ei jagu või on kitsaskohaks ülekandevõimsused. Räägitakse lausa juhtumitest, kus uute elurajoonide kasutuselevõtmine seisab energia taga. 

Selle põhjuseks on paljuski AI tormiline areng, mis vajab tööks traditsioonilistest IT-süsteemidest oluliselt rohkem energiat. Kuna AI tööks vajalikud seadmed asuvad reeglina andmekeskustes, avaldab see märkimisväärset mõju nende energiatarbimisele. Näiteks kuulutas Scala Data Centers hiljuti välja, et loob andmekeskuste kompleksi, mille koguvõimsus küündib ulmelise 4,75 GW-ini (võrdluseks Eesti elektrienergia tiputarbimine on ca 1,6 GW)!

Eestis ja ka Baltikumis laiemalt andmekeskused hetkel veel suurt rolli ei mängi ning moodustavad üldisest elektritarbimisest väga väikese osa. See on ühtlasi piirkonna eeliseks, mida võimendab aktiivne taastuvenergia tootmise lisandumine. 2022. aastal moodustas taastuvenergia Eesti energiatarbimisest 38,5 protsenti, millega oldi Euroopas esiviisikus. Kliimaministeeriumi eesmärkide kohaselt on elektritootmine Eestis aastaks 2040 täielikult süsinikuneutraalne. 

Eestis on hetkel võimalik anda andmekeskuse teenistusse mitmekümne kuni mitmesaja megavati jagu elektrivõimsust. 

Konkurentsivõimeline elektri hind

Kuna andmekeskuste peamiseks sisendressursiks on energia, siis on selle hind võtmetähtsusega. Võrdleva ülevaate loomiseks tasub heita pilk Eurostati statistikale. 2023. aasta teisel poolel oli äriettevõtte (aastane tarbimine 500–2000 MWh) jaoks Euroopa Liidu kõige kallim elekter Iirimaal (26,91 senti/kWh), järgnesid Ungari (26,08 senti/kWh), Austria (24,31 senti/kWh) ja Liechtenstein (23,84 senti/kWh). Saksamaal oli vastav arv 18,90 senti/kWh. Neile numbritele lisanduvad võrgutasud, aktsiisid ja maksud, mis on riigiti erinevad ning võivad kohati moodustada elektrihinnaga sama suure summa.

Eestis jäi hind alla Euroopa Liidu keskmise, 14,47 eurosenti kilovatt-tunni kohta (keskmine oli 17,71 senti/kWh). Eesti kasuks räägib ka hea varustuskindlus, mille tagavad lisaks kodumaisele tootmisele kaks eraldi ühendust Soomega.

Seega on Eestis pakutav energia hind teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna konkurentsivõimeline.

Jätkusuutlik energiasektor

Rohepöörde ja energiasektori jätkusuutlikkuse poolest on Eesti parimate seas, Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) andmetel lausa esikümnes. Viimati nimetatud allika andmetel on Eesti teinud kiireid edusamme, seades prioriteediks off-grid-taastuvenergia, et parandada roheenergia kättesaadavust ja elektrivõrgu jätkusuutlikkust. Top 10-sse kuuluvate riikide hulgas on Eesti areng olnud viimase kümnendi jooksul kiireim.

Kusjuures sama raporti järgi ollakse maailmas esiviisikus ka energiajulgeoleku osas, koos Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Norra ja Malaisiaga. Aruandes tuuakse välja, et kõrge hinnangu taga on küps energiataristu ning energiaallikate ja impordipartnerite mitmekesisus.

Keskkonnasõbralik riik

Eesti tunnistati Yale’i ülikooli uuringus maailma kõige keskkonnasõbralikumaks riigiks. Arvesse võeti 58 näitajat üheteistkümnes kategoorias, nende hulgas kliimamuutustega tegelemine, õhusaaste, jäätmekäitlus, kalanduse ja põllumajanduse jätkusuutlikkus, metsade seisukord ning bioloogilise mitmekesisuse kaitse.

Siit on loogiline järeldada, et Eestis tegutsemine aitab täita mistahes äri ESG eesmärke. 

Tugevad sideühendused ülejäänud Euroopaga

Eesti asukoht Põhja-Euroopa piiril tagab head sideühendused nii Skandinaavia kui Kesk-Euroopaga, nii mere- kui maismaakaablite kaudu.

Siin pakuvad oma teenuseid rahvusvahelise hiiud nagu Arelion, Cogent, RETN jt ning sihtkohta saab vajadusel kombineerida ka füüsiliselt lahus paiknevaid sideühendusi. Näiteks Baltikumi suurimas andmekeskuses on sideteenuse pakkujaid 10+ ning keskus ise on teenusepakkujate osas neutraalne. See tähendab, et iga klient saab valida sobiva koostööpartneri või ta endaga kaasa tuua.

Kesk-Euroopale sama lähedal kui Madrid

Paljude rahvusvaheliste ettevõtete jaoks on oluline kiire ühendus Kesk-Euroopaga. Siin mängib rolli füüsiline kaugus. Eestit saab siin distantsi mõttes võrrelda Madridiga Hispaaniast – mõlemad asuvad Frankfurdist enam-vähem sama kaugel. Küll aga on Eesti kliima andmekeskuse energiaefektiivseks opereerimiseks märksa soodsam ning puudub vajadus kulutada jahutusseadmetes vett. Näiteks Baltikumi suurimas, Greenergy Data Centersi andmekeskuses rakendatakse sobiva kliima tõttu täiendavat külmatootmist aastas vähem kui 15 protsenti ajast. Jahutusseadmetele piisab reeglina välisõhu madalast temperatuurist. 

Arenenud digiühiskond

Eesti paistab silma ka oma kõrgelt arenenud digiühiskonnaga. Digisektori edendamine laiemalt on riigi jaoks selge fookus – selle toel on riik saavutanud globaalse tuntuse ning maailma tuntuima e-riigi maine. 

Eesti tugevusi illustreerivad positsioonid rahvusvahelistes edetabelites. Näiteks oleme esikohal DESI digitaalsete avalike teenuste indeksis (2022), kolmas küberturbe indeksites (National Cybersecurity Index ja Global Cybersecurity Index 2022) ning ka innovatsiooniindeksites on Eesti kõrgetel kohtadel – Euroopas üheksas ja maailmas kuueteistkümnes (2023. aasta Global Innovation Index tulemuste alusel). Siinne soodne ettevõtluskeskkond on viinud Eesti tippu ükssarvikute arvukuselt suhtes riigi elanikkonda ning eestlaste ettevõtlik hoiak ning töökus on tööandjate poolt kõrgelt hinnatud.

Kokkuvõttes on Eestil ja meie naabritel kõik eeldused kasvatada oma mõjukust keskkonnasõbraliku ja töökindla IT-taristu pakkujana. Greenergy Data Centers on üks esimene näide selle potentsiaali realiseerimisest.