Ühe Taylor Swifti kontserdiga pea 30 terabaiti andmeid. Miks andmemahud aina kasvavad?

Kas maailma andmemahtude kasvus on süüdi Taylor Swift?Foto: Shutterstock

Taylor Swifti maailmaturnee purustab rekordeid igal pool ja igas valdkonnas. USA põhilisi mobiiliteenuste pakkujaid AT&T teatas hiljuti, et Texase osariigis Arlingtonis antud Eras Touri kontserdi jooksul liikus toimumiskohas ainuüksi AT&T võrgus 28,9 terabaiti andmeid, vahendas The Verge. Telekomifirma hinnangul mahub ühe terabaidi sisse umbes 200 000 fotot või 400 tundi videoid, nii et 28,9 TB andmeid tähendaks 5,8 miljonit pilti või 11 560 tundi videokaadreid. Arvestades, kui palju on maailmas superstaare ning kui palju nende tuules sisu luuakse, jõuame üsna kiiresti pööraste kogusteni. 

Selliste infokildude taustal pole ime, et andmemahud üle maailma pidevalt kasvavad. Kui varem sai muljed vahetatud helistades või näost näkku kohtudes, siis nüüd on standardiks reaalajas piltide ja videote jagamine nii sotsiaalmeedias (sageli mitte ühel, vaid korraga mitmel platvormil) kui otse perele või sõpradele mõnes sõnumirakenduses. 

Rahvusvaheline andmekorporatsioon IDC on prognoosinud, et 2025. aastaks jõuab globaalne andmemaht 175 zetabaidini (1 ZB = miljard TB). “Kui 175 zetabaiti andmeid oleks võimalik salvestada Blu-ray plaatidele, siis oleks teil 23 plaadivirna, mis ulatuksid Maalt Kuuni,” on püüdnud IDC asepresident David Reinsel hullumeelseid mahte näitlikustada. Kui 175 ZB andmeid salvestada tänapäeva suurima kõvaketta peale (suurim SSD-ketas mahutab 100 TB), kuluks 1,75 miljardit sellist ketast.

Siiski pole suurenenud andmemahtude taga ainult Taylor Swift. Laiemalt võib andmemahtude kasvus “süüdistada” internetti ja internetikasutajate hulga kiiret suurenemist. Siin tuleb meeles pidada, et iga netis tehtud liigutus tähendab andmeid.

Videorakendused neelavad pea kolmveerandi mobiilsest andmemahust

Märkimisväärsed andmemahtude kasvatajad on loomulikult erinevad videoteenused ja voogedastusplatvormid. Kui varem piirdus valik kolme telekanaliga, siis nüüd on allikaid sadu.

Tänavu jaanuaris avaldatud rahvusvahelises uuringus, milles võeti arvesse ainult mobiilset andmeside kasutust, leiti, et 71% mobiilsest andmesidest kulub videorakenduste peale. Teisele kohale tulid suhtlusvõrgustikud, mis moodustasid ainult üheksa protsenti ülemaailmsest mobiilse andmeside mahust. Need kaks kategooriat võivad vabalt aga kattuda, kuna videoid saab vaadata nii videorakenduste kui ka suhtlusvõrgustike kaudu.

Sandvine’i tänavune Global Internet Phenomena aruanne paneb ritta veebirakendused, mis tekitavad üle maailma kõige rohkem downstream-internetiliiklust (st liiklust kesksest serverist kasutaja seadmesse). Selgub, et voogedastusplatvormide liider Netflix võidutseb ka andmemahtude poolest, moodustades 14,9 protsenti terve maailma downstream-liiklusest. Kõrglahutusega videopildi edastamine nõuab suuri andmehulki ning Netflixil on üle 247,15 miljoni tellija (vaatajaid võib olla veelgi rohkem).

YouTube ei jää kaugele maha, olles 11,4 protsendiga Netflixi järel teisel kohal. 

Lisaks voogedastusele tuleb suures koguses downstream-liiklust sotsiaalmeediast ja mängudest, platvormidest märgitakse ära TikTok, Facebook, Playstation ja Xbox.

Kuidas on lood Eestis?

Tele2 andmetel on interneti eraisikute andmemaht tõusnud viie aastaga 536% ehk ligi viis korda (võrreldes 2018. aasta sama ajaga) ning on kasvutrendis.

Tele2 kinnitusel kasutavad eratarbijad oma nutiseadmeid rohkem igapäevasteks tegevusteks ja ajaviitmiseks (sotsiaalmeedia, video striimimised) ning tarbitava konteksti kvaliteet on tunduvalt suurema mahuga (nt kõrgema resolutsiooniga videod, paremad videomängud, rohkem videokõnesid jne). Lisaks mängib rolli tehnoloogiline areng, mis on kasvatanud keskmisi kiiruseid mobiilse interneti osas.

Sama trendi võib märgata ka äriklientide käitumises. Elisa ärikliendiüksuse juhi Artur Prauni sõnul kasvavad andmesideteenuste kasutusmahud kiires ja stabiilses tempos. “Viimase kolme aasta andmetel on äriklientide tarbitavad andmesidemahud (mobiilivõrgus) kasvanud veidi üle kahe korra. Mahtude tõusu näeme nii nutiseadmete kui ka kontoripõhises tarbimises,” sõnab Praun.

Ärikliendi vaatest toob Elisa ärikliendiüksuse juht esile kaugtöö populaarsuse, mis andmemahte kasvatab. “Hea näide selle kohta on (mobiili)kõnede ja sõnumite kolimine erinevatesse rakendustesse (äppidesse). Ennekõike avaldub see suurenenud videokõnede (Teams, Zoom jne) mahuna,” sõnab Praun.

Prauni sõnul on mahtude suurenemise taga, lisaks videokõnede mahu kiirele kasvule, veel teisigi tegureid: järjest parema kvaliteediga ja suurema mahuga failide liigutamised (filmid, mängud, muusika, fotod, tööalased dokumendid), kasvanud interaktiivse sisu tarbimine ja striimimine, surfamine suure mahuga veebilehtedel, erinevate (valve)kaamerate kasutuse kasv (kaamera pildi striimimine ja üleslaadimine).

Tele2 toob eratarbija vaatest veel välja, et teenusepaketid on liikunud viimastel aastatel piiramatuse suunal; lahendusi eristavad üksteisest paketis sisalduvad mahud ja võimalused väljaspool Eestit ning erinevad lisaväärtusteenused. Kui aastaid tagasi oli lai valik piiratud andmemahtudega teenusepakette, siis täna on nende valik pigem tagasihoidlik, sest enamik tarbijaid eelistab piiramatut lahendust. Näiteks mobiilipakettide osas valib üle 70% tarbijaist mõne piiramatu lahenduse ning netipakettide osas on osakaal üle 90%.

E-poed koguvad uskumatus koguses kliendiandmeid

Samamoodi on andmemahte kasvatanud kaubanduse kolimine netti. E-kaubanduse platvormid, nagu Amazon, Aliexpress jms, koguvad ja säilitavad suures koguses andmeid klientide eelistuste, ostukäitumise ja tarne kohta. Juba kümnendi eest avaldati, et USA jaekaubanduse hiiglane Walmart kogub klienditehingute pealt igas tunnis hinnanguliselt üle 2500 terabaidi andmeid. Koroonapandeemia järel on internetis ostlemine jäänudki paljude jaoks eelistatud viisiks.

Eestis teeb veebipoodidest aktiivselt oste 86% Eesti elanikest, vahendab Eesti e-kaubanduse liit värsket uuringut. Kuigi andmemahtude üle keegi arvet ei pea, on teada, et mullu oli e-kaubanduse käive Eestis 3,54 miljardit eurot (Eesti Panga andmetel), mis tähendab üle miljardi euro ehk 34% kasvu võrreldes 2021. aastaga. E-kaubandus moodustab juba vähemalt 20% kogu jaekaubanduse mahust.

Mullu juuni seisuga tegutseb Eestis suurusjärgus 7700 e-poodi. Võrreldes 2020. aastaga on siinsete e-poodide arv kasvanud pea 2000 võrra. Tänavu oktoobris tellisid eestlased pakiautomaatidesse 1,26 miljonit pakki, mida on pea 21% ja 160 000 pakki rohkem kui aasta varem. Käimasoleva aasta 10 kuuga on pakimaht kasvanud kokku 16%, vahendab Eesti e-kaubanduse liit. Loomulikult kasvavad nende näitajatega koos ka andmemahud.

Masinad tekitavad rohkem andmeid kui inimesed

Andmemahtude kasvamise põhjuseid on veelgi. Üheks märksõnaks on IoT ehk asjade internet – üha suurem hulk seadmeid on ühendatud internetiga, olgu koduautomaatika, nutikad termostaadid, tervise jälgimise seadmed vms. Need seadmed loovad ja vahetavad pidevalt infot. Deloitte’i andmetel ongi masinate ja sensorite tekitatud andmemahud juba ülekaalus.

Ka tehnoloogiahiiud, nagu Meta, Amazon, Google ja Microsoft, on olulised kasvu panustajad. Organisatsioonid üle maailma kasutavad üha enam suurandmete analüüsi ärimudelite parendamiseks, klientide käitumise mõistmiseks ja turundusstrateegiate kujundamiseks ja elluviimiseks (näiteks sihitud reklaam).

AI-de temaatikat ei hakka siinkohal isegi lahkama.

Need on vaid mõned näited, kuidas inimeste käitumine ja tehnoloogia areng suurendavad andmemahtusid üle maailma. Mida rohkem inimesed digitaalseid teenuseid ja nutiseadmeid kasutavad, seda enam andmeid sünnib.

Kuidas selle andmehulgaga toime tulla?

“Kuna iga bitt või bait internetis peab kuskil füüsiliselt asuma ning reeglina on selleks asukohaks andmekeskused, siis vajab maailm selle võrra rohkem võimekaid ja energiatõhusaid andmekeskuseid,” selgitab igapäevaselt Baltikumi suurima vastava kompleksi opereerimise eest vastutav Toomas Kell.

Turu-uuringute firma Mordor Intelligence andmetel oli andmekeskuste ehituse maht üle maailma eelmisel aastal 260 miljardit dollarit (236,79 miljardit eurot) ehk 14 Eesti riigieelarve jagu vahendeid. “Numbrid on tõesti suured ja seda enam on oluline, kuidas need andmekeskused ehitatakse ning milline saab olema nende ökoloogiline jalajälg. Õnneks näeme selgelt trendi, et vähemalt Euroopas on võetud suund energiatõhususele ja töökindlusele,” lisab Greenergy Data Centersi, mille energiakasutuse efektiivsuse sihttase on isegi 25% madalam valdkonna keskmisest, operatsioonide juht.

Et andmemahtude kasv jätkub, on tema sõnul kohati paratamatu, sest meie käsutuses on aina tõhusamalt infot tootvad ja rakendavad tehnikaseadmed. “Andmekeskuste äris anname oma parima, et lisaks Taylor Swiftile oleks turvaline, energiatõhus ja töökindel koht ka igale fotole või videole, mis temast tehakse,” lisab Kell naljaga pooleks. “Tegelikkuses on tegemist muidugi väljakutsega ning andmekeskuste võimekusest on saanud meie digiühiskondades kriitiliselt tähtis ressurss,” lõpetab ta.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla