Kui kunagi võis serveripargi valmis ehitada ja hakata vaikselt otsast müüma, siis tänapäeva maailmas võidab see, kes kõige kiiremini kohaneb. Liiga pikalt ette mõelda ei tohi, on Baltikumi kaasaegseima andmekeskuse käidu- ja tehnoloogiajuht ning juhatuse liige Toomas Kell lõppevast aastast õppinud.

“Ei ole kuigi palju Eesti ettevõtteid, kus saaks viimase aasta pealt näidata sajaprotsendilist kasvu,” tõdeb ta. Mis nipiga on see Greenergy Data Centersil õnnestunud?

Aastalõpuintervjuus räägib Toomas Kell, mida on tehisaru pealetung tegelikult muutnud, kuidas Euroopa Liidu nõuetega sammu pidada ning millise pilguga vaatab ta aasta poole, mis toob maksutõusud ja suured muutused maailmapoliitikas.

Kui palju on AI pealetung teie tööd muutnud? Kui palju saab selliseid arenguhüppeid juba ennetavalt äriplaanidesse sisse arvestada?

Varem oli klassikaline majutusteenus selline, et ehitad ruumi ja taristu valmis, paned sinna näiteks 100 seadmekapikohta ja siis hakkad müüma, kuni tuba rahulikult täis tiksub. Ja oligi kõik!

Tänapäevases maailmas on suhteliselt mõeldamatu, et taristut väga palju ette ehitad. AI raudvara tehnoloogia areneb iga päevaga meeletu kiirusega. Kui täna tuleb klient ja ütleb, et tahan saada 10 megavatti elektri- ja jahutusvõimsust ja mul on sellised protsessorid kasutada, siis selle ajaga, kui oleme välja jõudnud mõelda tehnilise lahenduse, kuidas sellist tuba ehitada, milline jahutus tuleb ja kust me kaablid veame, on tulnud juba uus protsessori tüüp. See omakorda tähendab, et halvimal juhul peame jälle lahenduse loomisega otsast peale hakkama.

See tähendab, et ei tohi liiga palju ette mõelda, aga samas peab olema väga kiire, paindlik ja tagama võimalikult kiire väljaehitamise. Selle mõttemaailma muutumine on meie jaoks kõige suurem muutus – kõige harjumatum. Üritame kohaneda uue olukorraga.

Uute olukordadega kohanemine on teid saatnud algusest peale. Sõda Ukrainas algas samal kuul, kui te uksed avasite. Kas keerulised ajad on tõestanud teie tugevusi või toonud välja nõrkusi?

Usun, et mõlemat. Algus oli ikkagi raske, sest olime ehitatud teadmises, et oleme ida ja lääne vahelise kaubanduse keskpunktis. Venemaa sissetung Ukrainasse tähendas automaatselt, et Eesti muutus ääremaaks.

Kõikide kriiside kaskaad on tekitanud inimestes väga palju hirme, aga meie vaatest ka võimalusi. Üks uus hirm, mis on viimastel nädalatel kõvasti aktuaalsemaks saanud, on Venemaa elektrisüsteemist lahutamine. Viimasel ajal on sagedasemaks muutunud küsimus, kui kauaks meil kütust on. Sellistel hetkedel on hea meel, et saame need hirmud maha võtta ja kõikide klientide soovidele vastata.

Tegelikult oli meil ka sel sügisel mitte just kõige lihtsam harjutus oma personali arv üle vaadata. Täna tuleb karmi tõdemusena öelda, et tegelikult saame väiksema personaliga kenasti hakkama. Läbi selgete prioriteetide seadmise ja teineteise aja väärtustamise saame tehtud kõik teenuse kvaliteeti tagavad rutiinid efektiivsemalt ja läbipaistvamalt. See on andnud meile uue hingamise ja ka majanduslikud tulemused on paranenud.

Kuidas lõppev aasta läinud on?

Suhteliselt hästi. Võrreldes aastatagusega on mahud kasvanud umbes kahekordseks. Ei ole kuigi palju Eesti ettevõtteid, kus saaks viimase aasta pealt näidata sajaprotsendilist kasvu.

Majasiseselt oleme tegelenud palju oma protsesside ja organisatsiooni töö optimeerimise ja lihvimisega, et saavutada veel paremat kuluefektiivsust ning selle kaudu tagada kliendile maksimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Eesmärk on lihvida maha osi, mis ei ole igapäevatöös mõistlikud. On olnud raskete valikute aasta.

Uue aasta alguses täitub teil kolm tegevusaastat. Kuidas on selle ajaga ootused andmekeskustele muutunud?

Aina olulisem on andmekeskuse võimekus reageerida kliendi soovidele. See on uus nüanss, mis on välja tulnud viimase aastaga. Tahetakse saada võimalikult palju, võimalikult kiiresti. Kui suuremate avaliku sektori või äriklientidega võivad lepingute läbirääkimised kesta isegi kuni aasta, siis AI ja HPC (high-performance computing) kliendid soovivad lepingusse minna väga lühikese ajaga ning kolme-nelja kuuga sellist mahtu, mida tavaolukorras kogume ligi aasta või kaks. Üks suuremaid päringuid, mis selle aastanumbri sees meile lauale on tulnud, oli 22 megavatti elektri võimsust. See on meie tänase maksimaalse võimekusega võrreldes praktiliselt kahekordne. Küsiti, kas kuue kuuga saab.

See on hoopis teine mängumaa kui meie tavapärane majutusteenus, millele oleme senimaani keskendunud ja millele meie strateegia on üles ehitatud. Seal on väga palju eri nüansse. Kuna andmemahud ja arvutusvõimsused kasvavad meeletu kiirusega, siis ka seadmekappide energiatihedus kasvab. See toob omakorda riburadapidi kaasa mitmeid uusi väljakutseid, alates sellest, kuidas neid seadmeid jahutada, kuidas tagada elekter ja ühenduvus, kuni lõpetades erinevate käidu teemadega jne.

Kuidas te nendeks väljakutseteks valmis olete?

Õnneks asume sellises kohas, nii riigi tasandil kui meie lokatsioonis Hüürus, kus veel jagub energia võimekust kümneid megavatte nii praegu kui ka tulevikus. Näiteks Londonis, Frankfurdis, Dublinis, Pariisis, Amsterdamis ja ka mujal on juba näha, kuidas andmekeskuste projektid on pandud ootele või lausa peatatud, kuna tegelikult ei jagu elektrit enam ka kohalikule elanikkonnale ja neid toetavale taristule. Selles mõttes asume õnnelikus kohas.

Mille poolest me nii õnnelikud ei ole?

Meie suur miinus on geopoliitiline olukord. Ummisjalu keegi siia ei torma.

Võrreldes Põhjamaadega on meil ka energia kallim. Seetõttu on praegu surve ehitada andmekeskusi Soome, Rootsi, Norra ja Taani, kuna energia on seal kohati isegi kaks korda odavam kui meil. Seda aga ilmselt mitte väga kauaks, arvestades, mis tempoga sinna koormust juurde läheb. Samas võrreldes Kesk-Euroopaga on meil jätkuvalt väga hästi.

Millist rolli kannab Greenergy Data Centers täna ja millist lisaväärtust turule pakub?

Me oleme jätkuvalt Eesti e-ühiskonna vundament. Meie eesmärk on tagada olemasolevale klientuurile nii Eestis kui mujal Baltikumis ühendused, turvalisus, elektrienergia ja rahvusvahelistele nõuetele vastav maja ning käit.

Järgmise aasta vaates hakkab veel rohkem pead tõstma ESG. See tähendab, et teenuse majast väljaviimine muutub varem või hiljem möödapääsmatuks – enda juures tegemine läheb nii pagana keeruliseks. Näeme tänagi, et meie kliendid küsivad aina rohkem compliance-küsimusi.

Suuri ettevõtteid, kes pidid tegema kestlikkuse raporti, oli tänavu kaheksa. Järgmisel aastal on neid üle kolmesaja. See paneb ettevõtete juhid keerulise valiku ette, kas püüda ise saavutada vastavust kõikidele nõuetele, mida on väga palju, või viia teatud tegevused majast välja.

Kuidas valikut teha, kui see hetk tuleb?

Sealt tuleb mängu see, kes on sertifitseeritud, kes mitte. Praktika näitab, et Euroopa Liidu regulatsioonid, olgu ESG või EED (energiaefektiivsuse direktiiv – toim.), hakkavad meid tulevikus üha rohkem piirama. Me oleme teinud kõva eeltöö ära, et mahuksime nendesse piiridesse võimalikult vähese vaevaga.

Ei möödu päevagi, ilma et meie käest küsitaks konsultatsiooni, mismoodi meil mingi asi on lahendatud. Käiakse ka kohapeal uudistamas ja õppimas. Me ei räägi koolidest ja ülikoolidest, vaid üsna kinnistest organisatsioonidest, asutustest ja töögruppidest, kes käivad meie juures uudistamas.

On juhtunud ka seda, et meie maja sertifitseerimise käigus selgub, et sertifitseerimisnõudeid tuleb hoopis meie järgi kohandada – oleme kohati nõuetest samm või kaks ees. Baltikumis oleme kindlasti suunanäitaja.

Olete rääkinud plaanist laieneda väljapoole Eestit. Kas see on juba fookuses?

Oleme teatud platoo saavutanud ja õppetunnid kätte saanud selleks, et võtta järgmine samm ette. Täna juba vaikselt teeme selle nimel tööd, et kuhugi tekiks järgmine keskus ja see koht kindlasti ei ole Eesti.

Kas see tähendab, et Eesti turg hakkab väikseks jääma?

Meie turg ei ole ainult Eesti. Loomulikult on eesmärk võtta Eesti turult maksimum, aga suurem maht tuleb meie nägemuses ikkagi väljastpoolt Eesti piire. Tänapäeval ei ole suurt vahet, kas andmekeskus asub Helsingis, Stockholmis või Tallinnas. Ka meie jaoks ei ole vahet, kus klient asub. On teatud teenused, mis eeldavad lähedust, aga latentsuse küsimuses aetakse tihtipeale pilli lõhki. Tegelikult ei ole vahet, kas ChatGPT vastab 0,001 millisekundi võrra kiiremini või aeglasemalt. Kui ei ole just elutähtis teenus, näiteks auto juhtimine online’is, mis nõuab väga väikest latentsust, siis ei ole tõesti vahet.

Kus on andmed elu ja surma küsimus, oleme blogis varem kirjutanud.

Milliste tunnetega vaatate uue aasta poole? Tulevad uued maksud ja poliitiline olukord maailmas muutub.

Mina vaatan iga aasta lõpus uue aasta poole pigem positiivselt ja ootusrikkalt. Oleme selles äris õppinud selgeks ühe asja: jube palju tuleb ümber kohaneda ja mida kiiremini seda teha, seda parem on. Maja ei saa küll ümber ehitada, aga selles, kuidas äriliselt opereerid, on väga palju kohanemisruumi.

Ettevõtte seisukohalt on kindlasti oluline, et meil jätkuks jõudu – nii vaimset kui ka finantsilist –, et kõike seda tagada ja rõõmsalt edasi teha. Kui sära silmist ära kaob, siis on jama majas.

Elame põnevatel aegadel ja muutusi on väga palju. Minule kui tehnilisele inimesele on kõige huvitavam just see kiirus, millega asjad tehnika vallas muutuvad. Järgmistel aastatel keskendume väga võimsalt välisturgudele ja püüame siia majja saada paar suuremat klienti, kes toovad korraga mitmeid megavatte. Kuidas me suudame tagada kogu protsessi alates disainist ja väljaehitamisest kuni sertifitseerimise ja kogu kontseptsiooni opereerimiseni välja – need on minu jaoks kõige põnevamad hetked, et kogu komplekt töötaks täpselt samamoodi ka aasta pärast, kui me räägime.