Andmegeeniuse blogi

Relvastatud valve ja masin, mis uurib veenide struktuuri – Hüüru andmekeskuse turvameetmed näitavad uut taset

Baltikumi suurima andmekeskuse turvameetmed kõlavad otsekui ulmefilmist.Foto: Shutterstock

Kui andmeid võib nimetada digiajastu kullaks, siis iseenesest mõista peavad andmekeskused olema turvalised nagu pangad. Tallinna külje all Hüürus paiknevas Baltikumi suurimas andmekeskuses jääks hätta isegi Tom Cruise, kuna turvalisuse eest on hoolitsetud meetmetega, mis kõlavad otsekui ulmefilmist.

Vaatame küberturbest kaugemale

Kui rääkida tänapäeval turvalisusest, päritakse tihtipeale esimese asjana küberturvalisuse kohta. Tõsi ta on, et häkkerid võivad serveritesse sisse murdes tekitada suurt kahju – alates tundlikele andmetele ligi pääsemisest kuni tervete ettevõtete rivist välja löömiseni. Tegelikkuses tuleks aga vaadata ka sellest kaugemale, või siis vastupidi lähemale. Kui keegi andmed füüsiliselt pihta paneb või need rikub, ei päästa ka kogu maailma küberkaitse.

Võimatu missioon algab väljastpoolt keskust

Greenergy andmekeskuses algab turvalisus juba väljastpoolt väravaid. Väravate taga on automaatsed teetõkked, mis teevad kindlaks, et keegi ei saa keskusesse toore jõuga sisse sõita. Keskust ümbritseb kolme meetri kõrgune betoonvundamendiga turvaaed, mida samuti autoga naljalt maha ei sõida. Tolku pole ka ronimisoskusest, kuna väravatel ja aial on küljes liikumissensorid.

Ja isegi kui keegi pahatahtlik peaks mingi ime läbi väravatest sissepoole sattuma, jääb ta teekond lühikeseks. Kogu keskuse peale on paigutatud üle 350 kaamera. Kaamerad on nii liikumis- kui termosensoritega, mis tähendab, et isegi öö või tihe udu ei ole takistuseks.

Osa kaameratest on nii nutikad, et suudavad inimese ise tuvastada ja registreerida tema liikumise üle kogu keskuse. Siiski on juhtimiskeskuses alati ka päris inimesed, kes kaamerapilti jälgivad.

Maha lõigatud käega sisse ei saa

Tõhusad turvameetmed jätkuvad ka hoones sees. Andmekeskuses kontrollitakse iga kord, et uksest astub sisse ikka see inimene, kes ta väidab end olevat. Selleks kasutatakse biomeetrilist isikutuvastust – täpsemalt jälgib masin veenide struktuuri käes. Kõlab ehk veidi ülepingutatult, aga tegelikult on sel väga loogiline põhjus.

Veenide struktuuri vaadatakse seepärast, et ei saaks teha nagu filmis, kus võõra sõrmejälje või lausa sõrmega turvasüsteeme läbitakse. Käsi peab elus olema ja veri soontes voolama, muidu süsteem sisse ei lase. See on samm sõrmejälgedest edasi.

Kui masin sinu veenide struktuuri ära ei tunne, siis turvatsooni uksest sisse ei saa.Foto: Tõnu Tunnel

Andmekeskusesse pääseb sisse ainult peauksest, kus on 24/7 relvastatud valve. Loomulikult on hoones uksi veelgi, näiteks kauba laadimiseks, kuid need on ehitatud põhimõttel, et kui välimine uks on lahti, siis järgmine on kinni. See tähendab, et kauba saab ainult maha tõsta, aga järgmine uks ei avane enne, kui kõik on kindel ja kontrollitud.

Keskuses on tehisintellekti toega turvalüüsid, mis tähendab, et sõpra oma kaardiga sisse viia ei saa. Süsteem loeb üle, mitu inimest lüüsis seisab, ja kui arv ei klapi, siis edasi ei lase.

Kõige selle abil tagatakse, et keskusesse pääsevad sisse ainult inimesed, kes peavad sinna pääsema.

Kui tahad olla superturvaline

Andmekeskuse kliendil on võimalik valida jagatud andmesaali, privaatruumi ja maksimaalse turvalisusega andmehoidla vahel. Kuigi pole kahtlust, et turvalisuse eest on hoolt kantud terves hoones, on sellele võimalik vinti veelgi peale keerata. Privaatruumid sobivad hästi näiteks kliendile, kes ei taha näidata, mis seadmed neil on ja kuidas need töötavad. Maksimaalse turvalisuse ja töökindluse tagab paekivisse süvendatud EN 50600 standardile vastav Level 4 andmehoidla sügaval maapõues.

Nutikalt valitud asukoht

Loodusõnnetuste ja terrorismi mõttes asume Eestis küllalt rahulikus paigas, kuid sellegipoolest on andmekeskus rajatud 43 meetrit merepinnast kõrgemale, tugevale paepinnasele. Lisaks on keskus eemal ohtlikest tootmishoonetest ning liiklusest, nagu näiteks kütuserongid. Välistatud on ka ohtlike rajatiste tekkimine keskuse lähistele tulevikus.

Andmekeskusesse pääseb sisse ainult peauksest.Foto: Tõnu Tunnel

Turvalisus ei tähenda ainult relvastatud valvet

Turvalisuse kõrval on täpselt sama tähtis töökindlus – mis kasu on kõrgtehnoloogilistest turvasüsteemidest, kui taristu üles ütleb? Nii kinnitavad andmekeskuse töökindlust dubleeritud elektrivarustus, jahutus ja sidetaristu, tipptasemel tuleennetussüsteemid ning keskuse taristu pidev monitoorimine enam kui 3000 sensoril abil.

Kokkuvõttes võib üsna rahuliku südamega väita, et ilmselt on Greenergy Data Centers’i andmekeskuse näol tegemist ühe turvalisema ja töökindlama asutusega väljaspool julgeolekuorganisatsioone.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.