Viimasel ajal on laiemat kõlapinda leidnud see, et IT-sektoris on aina raskem noortel tööd leida, iseäranis koolipingist tulnutel, kel kogemusi napib. Välja tuuakse praktikakohtade vähesust ja üha suurenevat konkurentsi pakutavatele kohtadele.

Rahvusvahelise IT- ja ärinõustamisettevõtte CGI personalijuht Ursula Altmets räägib lähemalt, kuidas nende ettevõte koostöös oma klientidega panustab spetsialistide järelkasvu ning toetab uute IT-talentide tööturule sisenemist läbi iga-aastase suvise praktikaprogrammi.

Milline on CGI suvepraktikaprogramm?

CGI-l on hea meel olla tudengitele ja noortele spetsialistidele toeks – järjepideva praktikaprogrammi elluviimise kaudu oleme viimasel üheksal aastal aidanud saada kõige esimese päris töökogemuse juba 90 noorel. See on hüppelaud, mis võimaldab neil astuda esimesi samme konkurentsitihedal tööturul.

CGI suvepraktika toimub üks kord aastas suvel. Tänavu tervitasime juba üheksandat lendu praktikante ja 2025. aastal stardime kümnenda lennuga. Pakutavate praktikakohtade arv on aastate jooksul jäänud samaks, sest formaat on selline, kus praktikandid moodustavad kaks viieliikmelist meeskonda ehk kokku pakume seda võimalust kümnele noorele.

Kas sel aastal jäi värbamisprotsessis silma ka midagi tavapärasest erinevat?

Peab tunnistama, et konkurents on aastatega läinud üha tihedamaks, seda nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi mõistes. Sel aastal kandideeris kümnele kohale veidi alla 400 huvilise. 

Tänavu märkasime ka kandidaatide erakordselt kõrget üldist taset, nii akadeemiliste tulemuste kui ka tehniliste oskuste lõikes. Meie prooviülesanne ei ole kergete killast, kuid sel aastal täheldasime, et “poolel teel” kandideerimisest loobujate osakaal oli tavapärasest väiksem. Noored panustasid iseseisvasse proovitöösse aega ja energiat.

Milline on üks silmapaistev praktikant või praktikale pürgija?

Kandidaatide valikul on määravaks proovitöö tulemus ja vahetud kohtumised. Arvestame küll juba ka tudengite olemasolevate oskustega, kuid hindame enam just suhtumist: motiveeritust, püüdlikkust, valmisolekut pingutuseks ja õppimiseks, ka loogilist mõtlemist, korrektsust ja suhtlemisoskust. Püüame alati kokku panna meeskonna, kes üksteist lisaks oskustele ka isiksustena täiendaksid.

Üldiselt värbame sobivad praktikandid hiljem ka nooremarendajatena tööle. Seega on suvepraktika meie juuniorpositsioonide jaoks hüppelauaks, sest valdavalt muul moel me alustavaid spetsialiste meeskonda ei värba. 5-nädalase praktikaprogrammi käigus töötavad noored meie kogenud tehniliste juhendajatega igapäevaselt koos ning selle käigus saame mõlemal suunal hinnata sobivust ja huvi edasiseks töösuhteks.

Kas praktikal ja praktikal on vahe?

Jah, nii võib öelda küll. Meie eesmärk pole olnud ajada taga kvantiteeti praktikakohtade arvus ja pakkuda võimalust kogenud spetsialistide tööd n-ö kõrvalt vaadata. Meie sooviks on olnud algusest peale, et noor saaks ise osa kogu tarkvaraarendusprotsessist. Viie nädala vältel tegutsevad noored ühtse projektimeeskonnana nende päris oma projekti kallal, olgu selleks siis kaardirakenduse demoversioon või sisend järgmis(t)ele arendusetappidele. 

Nagu ennist sai mainitud, siis tudengitele on toeks nii ärilised kui ka tehnilised juhendajad, kes on praktikantidele mentoriteks ning toetavad nende tegevust nõu ja jõuga. Reaalsed arendustööd teevad noored ise, nad ei pea kõrvalt vaatama, kuidas keegi kuskil midagi teeb, vaid saavad seda kõike ise proovida ning selle käigus ka üksteiselt õppida.

Lisaks arendab meeskonnana praktikaprojekti kallal töötamine ka sotsiaalseid oskuseid, saab arendada oma suhtlemisoskust ja panna proovile koostöö oskuseid – seda koolis ei õpi.

Mis ajendab CGI-d ikka ja jälle praktikaprogrammi ette võtma?

Tuleb tunnistada, et üha enam on otsus ajendatud pigem missioonitundest kui majanduslikust tasuvusest. Miks? Sobivate töölõikude leidmine on kahtlemata täiendav pingutus nii projektide tellijale kui IT-ettevõttele. Seda enam on meeldiv tõdeda, et Eestis on ettevõtteid, kes on selleks pingutuseks valmis ja tänan siinkohal RMK-d, kes oli heaks partneriks 2024. aasta suvepraktikaprogrammi elluviimisel. Andmeteaduse ja keerukamate algoritmide valdkonnas on tudengid ja värsked koolilõpetajad äärmiselt võimekad, sageli ületades ka kogenud spetsialistide teadmisi.

Siit ka üleskutse – noori ei maksa karta, ei värbamisel ega arendusmeeskondade koosseisus!

Kas ja kuidas on muutunud teie taktika kogenud spetsialistide värbamisel?

Tänavu on meil olnud suurem fookus olemasolevate inimeste parimal rakendamisel ja efektiivsuse tõstmisel ning uute töötajate värbamine on olnud langustrendis.

Täna näeme, et töökohta vahetavad pigem nooremad töötajad, kes otsivad uusi kogemusi ja soovivad avardada silmaringi töötades erinevate tööandjate juures. Staažikamad töötajad (CGI keskmine tööstaaž on üle 5 aasta) on küllaltki lojaalsed, hinnates ettevõtte stabiilsust, paindlikkust tööaja ja -koha suhtes ning võimalust sisemiselt karjääri teha või projektide vahel liikuda. 

Suures plaanis ei ole IT-valdkonnas tööjõu vajadus kusagile kadunud, kuid majanduslikust situatsioonist tulenevalt, kus värbamismahud on vähenenud, on enam puudutatud just need samad n-ö koolipingist tulijate töökohad. Kliendid ootavad partneritelt efektiivsust, mis tähendab, et eelistatakse kiireid ja kogemusega spetsialiste, mitte väljaõppega kaasnevat täiendavat aja- ja tähelepanukulu.

Kas tajute täna ka seda, et tehisaru juba mõjutab värbamist ja tööd IKT-sektoris?

AI-ga seonduv ei ole praegu (veel) värbamist mõjutanud selliselt, et sellega kaasneks väiksem vajadus inimressursi järele. Konsultatsiooniteenust pakuvad ja valdava osa arendustööst teevad ikkagi eksperdid ehk päris inimesed. Küll on tehisaru saamas loomulikuks osaks meie igapäevatöös tööriista ja abivahendina, millega arendajad saavad teha oma tööd efektiivsemalt ning pakkuda vabanenud aja arvelt klientidele suuremat lisaväärtust.

Tarkvaraarenduses on kasutusel meetod nimega rubber duck debugging – programmeerija selgitab oma koodi või probleemi kummipardile, et leida vigu või lahendusi. See protsess aitab mõtteid struktureerida ja tihti leiab programmeerija ise vea, seda lihtsalt valjult selgitades. AI abil saab seda meetodit täiendada. Näiteks võib tehisaru toimida virtuaalse “kummipardina”, kuulates programmeerija selgitusi ja pakkudes tagasisidet või lahendusi. AI võib ka analüüsida koodi ja tuvastada võimalikke vigu või optimeerimisvõimalusi.

Tudengid, kes meil praktikal olid, kasutasid ka seda võimalust päris aktiivselt ning õppisid selle käigus palju, sest nad ei lasknud tehisarul endale lahendusi ette sööta, vaid valideerisid omi mõttekäike muuhulgas ka virtuaalse mõttekaaslasega.

CGI suvepraktikast saad lähemalt lugeda SIIT!