Iga aastaga tegutseb üha enam ettevõtteid rahvusvaheliselt ja kaugtöötajaid värvatakse organisatsioonidesse välisriikidest. See on toonud kaasa järjest suurema vajaduse allkirjastada dokumente iniemstega, kes ei ole Eesti kodanikud.
Kui riigisisene digiallkirjastamine on meile kõigile tuttav, siis piiriülesed e-allkirjad võivad esialgu tekitada küsimusi. Tagamaks, et ka rahvusvaheline allkirjastamine sujuvalt ja turvaliselt kulgeks, on olulised nii kaasaegsed töövahendid kui teadmised erinevates riikides kasutusel olevatest e-allkirjadest.
Millele peaksid piiriülese e-allkirjastamise puhul tähelepanu pöörama?
Euroopa Liidus reguleerib e-allkirjastamist eIDAS määrus, mis jagab e-allkirjad kolme erineva usaldustasemega gruppi: kvalifitseeritud e-allkirjad, täiustatud e-allkirjad ja muud allkirjad.
Ehkki kõik ELi riigid nimetatud määrust ka järgivad, esinevad selle rakendamisel siiski teatud erinevused. Eestis puutume üldiselt kokku vaid kvalifitseeritud e-allkirjadega, mis on eIDASe alusel kõige kõrgema usaldustasemega allkirjad. Eesti seadusandluses nimetatakse kvalifitseeritud e-allkirju digiallkirjadeks. Digiallkirju saame anda nii Smart-ID, Mobiil-ID kui ID-kaardiga.
Rahvusvaheliste tehingute puhul tasub aga pöörata tähelepanu sellele, et mitmetes teistes riikides pole kvalifitseeritud e-allkirjad sugugi levinud. Näiteks Põhjamaades on sageli kasutusel hoopis muud e-allkirjad (kõige madalama usaldustasemega e-allkirjad), mis võivad tähendada lihtsalt ekraanile sõrme või pliiatsiga joonistatud allkirja kujutist.
Seega, kui asud mõnd lepingut allkirjastama teise riigi kodanikuga, peaksid alustama sellest, et selgitad välja, millise tasemega e-allkiri on lepingu allkirjastamisel vajalik. See võib sõltuda nii kohalikust seadusandlusest kui ka poolte kokkuleppest.
Samuti tuleks tähelepanu pöörata näiteks allkirjastatud dokumendi formaadile. Eestis kasutame allkirjastamisel peamiselt konteinerformaati (ASiCe), kuid kogu ülejäänud Euroopas on enimlevinud hoopis allkirjastatud PDF.
Selle kohta, milliseid aspekte piiriülesel allkirjastamisel silmas pidada, saad lähemalt lugeda SIIT.
Milline allkirjastamislahendus piiriülesteks e-tehinguteks valida?
Mugavalt ja turvaliselt saab piiriüleseid lepinguid allkirjastada näiteks Dokobiti digiallkirjastamise portaalis.
Dokobiti portaalist leiad kõik, mida rahvusvaheliseks allkirjastamiseks vajad.
- Valiku erinevaid elektroonilisi identiteete. Dokobit toetab mitmeid eID vahendeid, mis on seaduslikult siduvad ja aktsepteeritud kogu Euroopa Liidus (nt riiklikud ID-kaardid, kiipkaardid ja USB tokenid).
- Võimaluse allkirjastada dokumente kodanikega mitmetest erinevatest maailma riikidest. Lisaks eelnevalt nimetatud eID vahenditele pakub Dokobit nüüd ka videopõhise tuvastamise käigus väljastatud ühekordse kvalifitseeritud sertifikaadi abil kvalifitseeritud e-allkirja andmise võimalust. See tähendab, et dokument on võimalik allkirjastada kõrgeima taseme allkirjaga ka neil, kellel mõnel põhjusel puudub kvalifitseeritud e-allkirja andmise võimekusega eID, kuid on olemas kehtiv isikut tõendav dokument ja telefon ning ligipääs arvutile ja heale internetiühendusele.
- Erinevad dokumendiformaadid. Dokobiti portaalis on dokumente võimalik allkirjastada endale kõige sobivamas formaadis. Rahvusvaheliseks allkirjastamiseks sobivad hästi PDF ja ASiCe, kuid samuti on toetatud mitmed siseriiklikud formaadid (näiteks Eesti BDoc, Läti EDoc ja Leedu ADoc). Videopõhist autentimist on võimalik kasutada üksnes PDF vormingus dokumendi allkirjastamiseks.
- Kvalifitseeritud valideerimisteenuse. Kui allkirja on dokumendile lisanud mõne teise riigi kodanik, on mõistlik alati üle kontrollida, kas allkiri on ikka kehtiv. Allkirju saad mugavalt valideerida Dokobiti portaalis. Dokobit on eIDAS sertifitseeritud kvalifitseeritud e-allkirjade ja e-templite valideerimisteenuse pakkuja.
Tutvu Dokobiti lahendustega lähemalt aadressil www.dokobit.ee või võta ühendust aadressil kasutajatugi@dokobit.com.
