Dokobiti blogi

Plahvatuslikult kasvanud digiprügi hulk: millest see tekib ja kuidas saab ettevõte anda panuse selle vähendamiseks? 

Olenemata sellest, missuguses valdkonnas äri tegutseb, vähendab digitaalse allkirja kasutusele võtmine märkimisväärselt digiprügi hulka ja säästab keskkonda.Foto: SHutterstock

Kas oled mõelnud, et ligi 4 protsenti maailmas tekkivast heitekogusest on seotud internetiga? Ennustatakse, et umbes viie aasta pärast on see arv juba kahekordistunud. Sellest ohust ja hiiglaslikust süsiniku jalajäljest kõneldes ei saa üle ega ümber väga suurest ja pahatihti nähtamatust planeedi saastajast – digiprügist. 

Tegelikult ei ole ettevõtetel digiprügi ning seeläbi ka heitekoguse hulka sugugi üle mõistuse keerukas vähendada ja jätkusuutlik äri võib saada alguse mõnest esmapilgul ehk tähtsusetuna tunduvast muudatusest.

Digiprügi hulk on kasvanud plahvatuslikult

Reaalsus on see, et tavaliste kirjade asemel on praegu kasutusel e-kirjad ning andmeid, pilte, heli- ja videofaile salvestatakse pilveteenustesse. See, et kõik asjad saab aetud digitaalselt ning näiteks faile on võimalik üles laadida ja hoiustada veebis, võib esialgu tunduda üdini positiivne. Nõnda jääb ju ometigi tekitamata suur ports elektroonikajäätmeid (arvutid, printerid, skännerid, mälupulgad, kassetid, plaadid) ja ka näiteks logistikaga seoses tekkivaid heitgaase. 

Tegelikult tähendab interneti üleval hoidmine, pilveserverid, failide e-kirjadega vahetamine ja veebis hoiustamine arvutites märkimisväärset energiakulu. Vaja on suurt hulka andmekeskusi ning serveriparke, mis tekitab aga väga suure süsinikujalajälje. Osa sellest jalajäljest võib tituleerida digiprügiks, mille hulka kuuluvad kõik elektroonilised andmed (näiteks dokumendid, e-kirjad, pildid jms), muuhulgas ka need, mida tegelikult enam ei vajata ega kasutata.

Tasub teada, et iga ettevõte saab omalt poolt midagi ära teha, et aidata kaasa digiprügi hulga vähendamisele.

Andmekandjad puhtaks!

Lihtne viis digijäätmete vähendamiseks on paluda kõigil töötajatel puhastada pilvepõhised salvestusruumid, arvutid ja miks mitte ka telefonid kasutuks muutunud failidest, piltidest, programmidest ja rakendustest. 

Lisaks asjaolule, et see aitab vähendada süsiniku jalajälge, saab nii vabastada seadmetes ning pilvedes ruumi ega pea selleks soetama täiendavat salvestusmahtu (viimane tähendaks rahalist lisakulu). Ja ehk muutub nii mõnigi arvuti, kus on hoitud määratul hulgal vanu tarbetuid faile, imekombel ka kiiremaks.

Videokoosolekud rohelisemaks

Koroonaviirus sundis ettevõtted suures osas kodukontoritesse ja füüsiliste koosolekute asemel hakkasid toimuma veebikoosolekud, mida paljud kasutavad ka nüüd, kui viirus on andnud pisut hõlpu. 

Et muuta veebikohtumised veidi rohelisemaks, on üks lihtne soovitus. Digijalajälge aitab nimelt vähendada see, kui lülitad videokoosoleku ajal võimalusel kaamera välja. Ja muidugi tasub veebikohtumiste nagu füüsiliste koosolekute puhulgi enne kutsete laialisaatmist läbi mõelda, kas seda koosolekut ikka on vaja.

On leitud, et kui osaled sisse lülitatud kaameraga 15 tundi veebikoosolekutel (vaata uuringut siit), tekitad 9,4 kg CO2. “Pilti” kasutamata jääb õhku paiskamata heitekogus, mille tekitaks näiteks see, kui laadid kolm aastat järjest igal öösel nutitelefoni.

Puhasta e-posti konto ja vaata üle vanad failid

E-kirjade vahetamisest on saanud töise ja ka eraelulise suhtluse keskpunkt, kus jagatakse väga palju väga tähtsat infot. Kõiki kirju ja kontosid pole aga siiski vaja lõputult säilitada.

Digiprügi hulka ja ühtlasi energiahulka, mis kulub teenusepakkujal serveri töös hoidmiseks, saad lihtsasti vähendada (ja muuseas end ka häkkerite vastu veidi kindlustada), kui kustutad need e-kirjad, mida sa enam ei vaja. Lisaks tasub kustutada ka vanad kasutajakontod, mida sa ei ole enam ammu tarvitanud.

Muidugi tasub süveneda ka tasuta ruumi pakkuvatesse pilveteenustesse tallele pandud failidesse (levinumad on näiteks Google Drive ning Dropbox). Vaata need kriitilise pilguga üle ja suuna prügikasti kõik, mida enam vaja ei ole. NB! Pärast seda ära unusta prügikasti tühjendada ja kõike lõplikult kustutada.  

Vähenda e-kirjade hulka ja mahtu

Lisaks eelnevale tasub juurutada ettevõttes kultuur, et e-kirju saadetakse vaid siis, kui see on tõepoolest vajalik (vaata infot e-kirjade süsinikujalajälje kohta siit). Iga kiri, mille teele paned või vastu võtad, kulutab elektrienergiat ning seetõttu võiks enne kirjaga alustamist ja “Saada” nupul klikkimist hoolega järele mõelda, kas näiteks aitäh-kirja saatmine on hädavajalik või saab sellest loobuda. 

Suurte failide e-postiga vahetamise asemel on tark ja jätkusuutlik saata ning vahetada linke, mis suunavad dokumentidele. See tähendab, et kui plaanid astuda sammu keskkonnateadlikkuse poole, on lihtne lahendus näiteks e-allkirjastamise portaali kasutusele võtmine. 

Valides digiallkirjastamise keskkonda tuleb kindlasti silmas pidada, et langetaksid otsuse lahenduse kasuks, mida kasutades ei pea dokumente arvutisse alla laadima, faile dubleerima ning kirju edasi-tagasi saatma (vaata täpsemalt siit).

Lisaks sellele, et käitud elektroonilist allkirjastamist kasutades keskkonnateadlikult (ei saada allkirjastajatele dokumente e-kirjadega ega kasuta ka paberit), kiirendad seeläbi ka äriprotsesse. 

On üsna ajakulukas koguda allkirju nii, et saadad dokumendi ükshaaval erinevatele osapooltele e-mailile ning siis ootad seda tagasi, et seejärel edastada järgmisele osapoolele allkirjastamiseks. Kui laadid dokumendi kõigile osapooltele kättesaadavasse keskkonda e-allkirjastamiseks üles, käib kokkulepete kinnitamine ja tehingute sulgemine üldjuhul kiiresti ning ära jääb dokumentide kulleri või postiga saatmine.

Kasutades tänapäevaseid e-allkirjastamise võimalusi (näiteks Dokobiti portaali), saab ettevõte anda kuldaväärt panuse keskkonna kaitsmisesse. 

Kas digidokumentidel on keskkonnamõju?

Muidugi – nagu eelpool selgitatud, on ka digitaalsetel allkirjadel ja dokumentidel oma jalajälg, sest nendega töötamiseks on vaja elektroonilist seadet, elektrit ja salvestusruumi ja muidugi tekitab kõik märgitu (digi)prügi. See teeb arutelu digitaalse dokumendi tõelise süsiniku jalajälje üle üpris keeruliseks.

Hea uudis on aga see, et arutelusid digitaalse süsinikujalajälje üle peetakse üha enam ning ka suured tehnoloogiaettevõtted otsivad aktiivselt võimalusi digitaalsete lahenduste keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.

Kuidas valida digiallkirjastamise platvormi?

Olenemata sellest, missuguses valdkonnas äri tegutseb, vähendab digitaalsete allkirjade kasutusele võtmine märkimisväärselt digiprügi hulka ja säästab keskkonda. 

Valides sobivat digiallkirjastamise platvormi tuleks silmas pidada nii turvalisust, kasutusmugavust kui ka võimalikke lisatingimusi.

Kindlasti on oluline, et lahendus võimaldaks luua ja valideerida kvalifitseeritud e-allkirju, mis vastavad eIDAS määrusele. Samuti tuleb tähelepanu pöörata nii toetavatele allkirjastatud dokumentide formaatidele, kvalifitseeritud ajatemplite kasutusele kui täiendavatele dokumendihalduse võimalustele.

Dokumentide allkirjade ja templite valideerimiseks soovitame alati kasutada kvalifitseeritud e-allkirjade ja e-templite valideerimise teenust. Baltikumi seni ainus kvalifitseeritud valideerimisteenuse pakkuja digiallkirjade ja digitemplite valideerimiseks on Dokobit, mis pakub ka kvalifitseeritud e-allkirjade ja e-templite valideerimise teenust.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.