Tehisintellekt on saanud elu igapäevaseks osaks ning sellest räägivad kõva häälega järjest rohkemad ettevõtted. Samas tõdeb Elisa valdkonnajuht Anti Liivat, et AI populaarsuse kasv on kaasa toonud ka olukorra, kus tehismõistuse silti üritatakse peale kleepida pea igale süsteemile, kus midagi veidigi automaatselt toimib.
Mõned aastad tagasi kuuldi tehisintellektist siin-seal ning pigem oli tegu märksõnaga, mida liiga uljalt kasutada ei juletud. Üheltpoolt ei tahetud jätta valet muljet, teisalt oli veel mõnda aega tagasi AI avalikkuse jaoks midagi veidi hirmsat ja veidi kahtlast – see oli olemas, aga see ei olnud see, mis tekitas kohe usaldust või tunnet, et seda tehnoloogiat kasutav toode on ilmtingimata hea või teisest parem. Pigem jättis see reklaamitriki mulje.
Tänaseks on olukord muutunud ja tehisintellektist saanud midagi, mille vastu ka laiem avalikkus tegelikult huvi tunneb ja mida nähakse millenagi, mida otsida ja eelistada. Seetõttu on ühelt poolt hakanud päriselt AI-d kasutavad ettevõtted sellest julgemalt rääkima, näiteks sotsiaalmeediakanalid, kus selle abil kureeritakse sisu, aga ka näiteks kontoritarkvarad, kus süsteem õpib inimest tundma ja üritab nii tööd lihtsamaks muuta.
Tekkinud on pseudo-AI valdkond
Aga selle kõrval on AI kleepekas jõudnud ka paljudele toodetele, kus tegelikult tehismõistusest jälgegi pole. Asjad juhtuvad küll “automaagiliselt” ning inimeste elu muutub toodet kasutades lihtsamaks, aga reaalsuses pole tegu masinõppega ning kuskil tehismõistus ei tööta – selle asemel on kuskil süsteem, mis ütleb, et kui juhtub asi X, peaks juhtuma ka asi Y.
Mõneti on sellest välja kujunenud isegi omamoodi pseudo-AI valdkond, mis järjest enam levib. Iseenesest pole see halb asi – automaatika teeb elu alati mugavamaks – aga kui minna liiga julgeks, hakkab see ühel hetkel devalveerima reaalsete AI-lahenduste saavutusi. Ja reaalseid tehisintellektil põhinevaid lahendusi leiab täna turul juba üksjagu. Tihtilugu ei pruugita neid isegi ära tunda.
Kindlustusseltsi AI võib üsna täpselt öelda, millal keegi ära sureb
Teatud liigsest elevusest ja turundustööst hoolimata kasutatakse tegelikult AI-d ka reaalselt ja palju. Näiteks on ChatGPT end sisse seadnud tuhandetes ettevõtetes ning aina enam suudavad AI-lahendused väljapaistvaid tulemusi saavutada ka valdkondades, kus nad on tegelikult vaikselt askeldanud juba aastad, kui mitte aastakümneid: küberturvalisuses, tervishoius, finantssektoris, kindlustuses ja ka pehmemates sektorites nagu personalitöö ja turundus.
Tänase tehisintellekti suurimaks trumbiks on selle oskus tuvastada mustreid ja näha läbi suurte andmehulkade kiiremini, kui ükski inimene seda iial suudaks. See on ka põhjus, miks näiteks kasutatakse just tehismõistust küberturbevaldkonnas võrguliikluse analüüsimiseks ja kõrvalekallete leidmiseks.
Sarnased on tehisaru rakendused ka finantssektoris, kus pidevalt õppiv ja arenev AI suudab tuvastada pettuseid, aga ka tervishoiusektoris, kus suurandmetest mustrite ja muutuste leidmisel on võimalik tuvastada uusi raviviise, muutuseid terviseseisundis ja palju muud.
Personaliosakonnad saavad juba täna AI-d rakendada suure hulga CV-de seas sobivate omadustega kandidaatide leidmiseks, samas kui turundusspetsialistid saavad tänu AI-le palju kiiremini teada, millised reklaamid toimivad ja millised mitte. Veel üks oluline valdkond, mis AI-d suurel määral rakendab, on kindlustus. Robot tunneb andmeid ja oskab riske analüüsida ning hinnata. Sisuliselt võib AI piisavate andmete olemasolul täna üsna täpselt öelda, millal keegi sureb.
Kas räägime uuest tööstusrevolutsioonist?
Suures pildis on kõige eelneva näol tegemist tegevuste ja protsessidega, mis juba varem AI-d kasutasid, kuid tehnoloogia viimase lainega on kõik lihtsalt veelgi paremaks läinud. Tänaseks näeme selgelt, et tehisintellekti arenguga peab kaasas käima ning sellega tuleb teadlikult tegeleda.
Võib lausa öelda, et AI on nagu tööstusrevolutsioon ja rongist ei saa maha jääda. Samas pimesi rööbastele ei maksa ka joosta: iga uue tehnoloogia kasutusele võtmine peab lahendama reaalselt probleemi, seega analüüsist ja riskide-võimaluste kaardistamisest ei saa üle ega ümber ka siin. Aga kui kõik märgid viitavad AI suunas, ei maksa seda karta.
