Tehisintellekt (AI) on viimase aasta jooksul liikunud nišiteemast millekski, mida saab hõlpsalt oma töö- või eraelus ära kasutada iga veidigi digiteadlikum inimene. Kui juba täna on AI suutnud paljude inimeste elu mõnes aspektis lihtsamaks muuta, siis märgib Elisa valdkonnajuht Anti Liivat arvamusloos, et tulevikusuunaks paistab olevat reaalsus, kus igal inimesel on oma isiklik kratt, mis aitab hoolt kanda kõige selle eest, millega ei osata või soovita ise toime tulla.
Ühest küljest on see midagi, mis annab inimeste käsutusse hulgaliselt aega, teisalt aga midagi, mis tasandab mänguvälja ja paneb aluse (töö)keskkonnale, kus mõni individuaalne puudujääk ei pane inimest võrreldes teistega kehvemasse olukorda. See, milles inimene on hea, jääb endiselt tema pärusmaaks, kuid see, kus ta täna jänni jääb, on teema, milles ulatab abikäe tehisintellekt.
Oleme seda tegelikult juba täna nägemas. Näiteks tänavu maailma vallutanud ChatGPT ja hiljuti selle looja poolt välja toodud kiirelt seadistatavad ja käepärased isiklikud mini-robotid on hea näide sellest, kuidas AI-lahendused suudavad pakkuda inimestele tuge täpselt seal, kus nad seda vajavad. Suured monoliitlahendused – näiteks Excel – lahendavad suurt hulka probleemi paljude inimeste jaoks, AI-lahendused suudavad sisuliselt aga võtta iga mõeldava teenuse kuju, mida kasutaja ette kujutada suudab, ja pakkuda just täpselt sellist abi, mida nõutakse.
Silub konarused
Soov millegi sellise järgi pole midagi uut. Tööandja vaatepunktist on see teema, millega on üritatud tegeleda sisuliselt aega algusest. Näiteks kui ettevõtted näevad, et töötajad on mingi teemaga hädas, korraldatakse koolitusi või võimaldatakse ligipääs mõnele õppeplatvormile, et oma oskuseid lihvida. Aga see lähenemine keskendub töötajaskonnale kui massile, mitte töötajaskonnale kui indiviididele.
Jah, suures plaanis teeb see asju paremaks, aga kui mõni inimene juba teemasid valdab, ei saa ta sellest mingit lisaväärtust, samas kui inimene, kelle oskused on märgatavalt alla keskmise, ei suuda grupikoolituse kontekstis teistega sammu pidada. Isiklikud kratid võiksid selle mure lahendada.
Kõikidel inimestel on oma tugevamaid ja nõrgemaid pooli ning kuigi mingi hulk neist võib võrdlemisi sarnase massi vahel jagatud olla, siis mingid erinevused jäävad alati sisse. Keegi suudab väga hästi kirjutada ingliskeelseid e-kirju, teine seda teha ei suuda. Keegi suudab väga hästi esitlusi kokku panna, mõni teine kulutab ühele slaidile pool päeva. Keegi valitseb Excelit kui meister, mõni teine ei suuda isegi tulpade summat kokku arvutada.
Kõik need on oskused, mida võib vaja minna ühel ja samal töökohal. Ja kõik need oskused on midagi sellist, milles osad väga pädevad töötajad säravad ja teised väga pädevad töötajad raskustesse jäävad. Vana lähenemise korral oleks olnud lahendus saata kogu meeskond kõigi kolme teema osas koolitusele, AI-revolutsiooni valguses saavad aga kõik inimesed käiku panna just enda vajadustele kohanduva tehismõistuse.
Need lahendused on juba täna olemas
Juba täna võib turult leida AI-lahendusi, mis suudavad genereerida slaide, mis suudavad soovitada parimaid Exceli valemeid, või mis suudavad aidata kirjutada parima e-kirja, mida keegi hiljaaegu näinud on. Ja see kõik on vaid jäämäe tipp. Need on teemad, mille saab ära lahendada ka kiire Googledamise abil, aga AI võimekus on nii palju suurem. See on see võimekus, mida järjest enamad inimesed oma töö- ja eraelus ka rakendamas on. Tuleb vaid välja mõelda, mida vaja ja sobiv lahendus käiku lasta.
Mingi osa neist lahendustest on tänaseks juba muutunud ka karbitoodeteks ehk kasutajal piisab need vaid üles leida ja käima joosta. Mida aeg edasi, seda enam neid uusi lahendusi ka tekib ja seda lihtsamaks tänaste puudujääkide kompenseerimine tulevikutehnoloogiate abil muutub. Ning paistab ka ilmselge, et kaugel pole tulevik, kus kõigil pole taskus enam vaid üks kratt, vaid terve krattide armee, keda juhib üks võimekas kubjas-kratt.
Viimane on isegi midagi, mis on juba täna vaikselt tekkimas. Näiteks suudab ChatGPT AI-lahendus saata korraldusi DALL-E AI-tööriistale, mida kasutatakse piltide loomiseks. See tähendab, et kasutaja annab oma mure edasi ühele tehisintellektile, kes delegeerib mingi osa oma tööst järgmisele, ilma, et lõppkasutaja sellest midagi liiga palju teadma peaks.
See ja järjest uued turule jõudvad lahendused on selgelt loomas olukorda, kus mõne konkreetse oskuse puudumine või mõne edu aluseks oleva oskuse nõrkus ei saa kellegi jaoks takistuseks. Tehisintellekt aitab inimestevahelist tehnilist ebavõrdsust siluda, muutes kõik veidi paremaks. Nüüd on vaid oluline, et inimesed sooviks, oskaks ja julgeks need uued võimalused päriselt kasutusele võtta. Oma roll selles on mängida nii tööandjatel, peredel kui ka laiemal ühiskonnal. Võita saavad kõik.
