Neli aastat tagasi leidis aset üks suuremaid haldusreforme, mille käigus ühendati mitmed väiksemad omavalitsused ning üle Eesti vähenes omavalitsuste arv 213-lt 79-le. Nii suurenes keskmine elanike arv omavalitsuses ja omavalitsusüksuse pindala pea kolm korda. Ühinemised on kohalike omavalitsuste juhtidele toonud mitmeid proovikivisid. Millised on kohalike omavalitsuste omavalitsuste mured ja rõõmud tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtmisel praegu ning kuhu võiks liikuda tulevikus?
Puudub ühine lähenemine
Vaadates praegust seisu oleneb paljude omavalitsuste tehnoloogiline olukord ja võimekus sellest, kui tublid on ametnikud ja juhid, kes soovivad arengusse panustada. “Tänu teotahtele on osades omavalitsustes praegu olemas elektroonilised tööriistad ja lahendused, millega pakkuda ja vahendada elanikele vajalikke teenuseid,” ütleb Viljandi vallavolikogu esimees Kaupo Kase, kes aitab Eesti Linnade ja Valdade Liidu juures arendada omavalitsuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teemasid.
Mitmed kohalikud omavalitsused on Kaupo Kase sõnul loonud oma teenusportaali, kus kohalikud elanikud saavad teenustele ligi. “Mulle tundub, et ka koroonaviirus andis sellele arengule veidi hoogu juurde,” lisab ta.
Suurem probleem on Kase sõnul see, et praegu puudub kohalike omavalitsuste teenuste ja riigi teenuste vahel ühine vaade, mida oleks kodanikul mugav kasutada.
KPMG juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Toiger nõustub, et omavalitsuste seisukord sõltub paljuski sellest, kui tugevad ja initsiatiivikad on inimesed, kes leiavad tehnoloogiliste investeeringute jaoks raha. Kogu pilti vaadates tuleb tõdeda, et kuigi meil on kümmekond suurt ja võimekat omavalitsust, kellel ei ole investeerimisega probleeme, siis ülejäänud omavalitsused on läbivalt alafinantseeritud, mistõttu ei ole neil ka piisavat võimekust infotehnoloogia valdkonda investeerida.
Ees meeletu tööpõld
Kaupo Kase sõnul on kohaliku omavalitsuse vastutusalas tohutu infotehnoloogiline ala, lisaks näiteks vallavalitsusele ka haridusasutused, noortekeskused, kultuurimajad – tööpõld on meeletu.
Tarmo Toigeri sõnul on üks keerulisemaid aspekte, kui paljusid erinevaid teenuseid kohalikud omavalitsused kodanikele pakuvad. “Me räägime 150-200 avalikust teenusest, millele lisanduvad veel siseteenused. Mõelge mõnele ettevõttele, kus on 200 erinevat teenust, see diapasoon on ikka väga suur,” märgib Toiger.
“Infotehnoloogiliselt on see ülesanne üüratu, sest pole ühtegi omavalitsust, mis oleks identne teisega,” nendib Toiger probleemi keerukust.
Kaupo Kase sõnul võib mainitud 200 teenusele lisada juurde koefitsiendi 79. Just nii palju on Eestis erinevaid omavalitsusi. “Igal omavalitsusel on pisikesed nüansid, mis sarnast teenust muudavad. Seetõttu peab tulevikulahendus olema dünaamiline, arvestades erinevate kombinatsioonide ja nõuetega,” räägib ta. Näiteks sünnitoetuse, mida kohalikud omavalitsused maksavad perele lapse sünni korral saamise protsess ja nõuded on tihtilugu kohalikel omavalitsustel väga erinevad.
Omavalitsustel puudub IT- teadlikkus
Kui kohalikud omavalitsused pärast haldusreformi neli aastat tagasi suuremaks muutusid, siis tekkis vallajuhtidel selge probleem, et puudu on kompetentsetest inimestest, kes saaksid aru, kuidas tehnoloogiaga seotud teemades orienteeruda.
Kaupo Kase nendib, et vallajuhtidel on häid tehnoloogilise nõuandjaid vähe ja selle taha võib sageli ametiasutuse tehnoloogiline areng toppama jääda. “Teadmiste puudumine on suurem probleem kui raha,” lisab ta.
KPMG IT valdkonna spetsialist Mihkel Sinisalu toob välja, et IT vaatest on tsentraalne juhtimine kõige suurem probleem. “Paljudel kohalikel omavalitsustel ei ole teadlikkust, kuidas toimida nii, nagu tänases IT-maailmas käituma peaks,” räägib Sinisalu.
Omavalitsuse piir peaks olema maakond
Üheks mõttekohaks on kindlasti omavalitsuste autonoomsus ja vähene sõltumatus kesksest riigisüsteemist. Omavalitsused, kes on võimekamad, ei taha lasta riigi keskaparaadil dikteerida neid võimalusi, mida saab pakkuda. “Kui tahad, et sul oleks ühine platvorm riigiga, siis tuleb loobuda mingist osast omavalitsuse sõltumatusest,” märgib Toiger.
Kaupo Kase sõnul sõltub väga palju ka sellest, kuidas on lahendused tellitud: kas need on mõeldud ainult ametniku vaatest mugavaks või on neid ka kodanikul hea kasutada. Arvesse tuleb võtta tõsiasja, et inimesi huvitab üha vähem kohalike omavalitsuste piir ning asjaajamisi on erinevate piirkondade vahel rohkem kui varem. “Samas on just omavalitsuste piirid need, mis muudavad kõigile ühesuguse sobiva IT lahenduse loomise keeruliseks,” nendib Kase.
“Nii väikeses riigis, kui seda oleme meie, peaks omavalitsuse piiriks olema maakond,” räägib Tarmo Toiger. See oleks mõistlik nii ajupotentsiaali poolest ning annaks rohkem võimalusi, kuidas riik ja omavalitsused saaksid omavahel ühte jalga käima hakata, mida on tegelikult püütud terve taasiseseisvumisaja teha.
Otsitakse ühtset lahendust
“Eesti Linnade ja Valdade Liit koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on otsimas lahendust, kuidas pakkuda kodanikule üle Eesti ühesugust vaadet, olenemata omavalitsusest,” ütleb Kaupo Kase.
Eestis on olemas täna IT lahendused, kuidas teenusportaal kodanikule tuua kätte nii, et riik ei peaks sinna liiga palju raha investeerima. “Aga mingid lülid peab arvatavasti riik siiski ise ehitama,” lisab Kase. Tema sõnul on riigi visioon, et kodanik saaks sündmusteenustele ühetaoliselt ligi, kuid seda ei saa ilma KOVita pakkuda, sest vastasel juhul on tegemist pooliku lahendusega.
Kase toob näite, et kui sünnib laps, siis annab riik automaatselt lapsevanemale teada riiklikest teenustest (sünnitoetus ja lapsehoolduspuhkus jne), aga kui selles teates ei suunata elanikku kohaliku omavalitsuste poolt pakutavate teenuste juurde nagu näiteks lasteaiakoht ja KOV sünnitoetus, siis kodaniku vaatest on tegemist pooliku lahendusega. “Elanikku ei huvita, kes on teenuse pakkuja,” lisab ta.
Üks infosüsteem on odavam kui 79 süsteemi
Ühetaolise süsteemi loomisel on saanud paljuski takistuseks kokkuleppele jõudmine. Sellest saavad kõik aru, et kui välja töötada sarnast infosüsteemi 79 korda, siis tähendab see 79 hanget, mis on palju kallim, kui välja töötada üks ühine lahendus. “Samas olen ma lootusrikas ja mulle tundub, et üha rohkem on hakatud aru saama koostegemise võludest,” märgib Kaupo Kase, kelle sõnul oli esialgne liitumisel toimunud tagasilöök arusaadav.
“Neli aastat on kohalikud omavalitsused tegelenud liitumisega. Tekkisid uued ja suuremad organisatsioonid. Luua mitme erineva valla töötajatest uus organisatsioon, leida ühisosa erinevate organisatsioonide kultuuridest, tekitada ühishingamine — see ei ole olnud lihtne,” selgitab Kaupo Kase.
Ühetaolised veebilehed kõigile
Lisaks tuleb aru saada, et IT-lahendused vajavad kogu aeg tähelepanu. “Kui lahendus on valmis, on see juba vana ning peab putitama ja uuendama hakkama,” räägib Kase.
Tema sõnul on üks hea näide koostegemisest kohalike omavalitsuste veebilehed, mis on enam-vähem ühetaolised. Kahjuks on see infosüsteem tänaseks vanaks jäänud, kuid lahendust otsitakse. Riik on teinud ministeeriumitele ühetaolised kaasaegsed veebilehtede lahendused. Sarnase lahenduse poole on pööranud pilgu ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.
“Käivitumas on analüüs, kus uuritakse, kas lahendust saaksid kasutada ka kohalikud omavalitsused,” räägib Kaupo Kase. Seal on kindlasti erisusi, kus tuleb mängu omavalitsuste identiteedi küsimus, aga praktika on näidanud, et selline lahendus on võimalik.
Tulevikus keskne organisatsioon
Kui pilk ettepoole suunata, siis tulevikus annavad teenused vastavalt inimese elusündmustele endast kodanikule automaatselt teada, kodanik saab riigi ja kohaliku omavalitsuste poolt nö pakkumised.
“Elanik saab kasutada mugavat teenuskeskkonda, kus omavalitsustega ja riigiga asju ajada,” kirjeldas Kaupo Kase. “Ametnikul on olemas head töövahendid, mis teevad automaatseid kontrolle, kas üks või teine inimene võib soovitud toetust või teenust saada,” selgitab Kase võimalust, kus algoritmid teevad musta töö inimese eest ära. Töötaja ülesandeks jääb teha ainult lõplik otsus.
Mihkel Sinisalu näeb, et tulevikus peaks olemas olema keskne organisatsioon, kes kogu protsessi juhib ja koordineerib. “Seda nii IT, kui ka muude protsesside ja koostööküsimuste juures,” lisab ta. Sel organisatsioonil on olemas keskne pilt ja teadlikkus omavalitsuste vajadustest, istutakse koos riigiga ühe ühe laua taga ja ollakse riigi ning omavalitsuste vaheline kontaktpunkt, kellega asju ajada. “Sealt edasi liigub info 79 omavalitsuse juurde,” lisab Sinisalu.
