Maailma tippjuhid on valmis praeguste geopoliitiliste ja majanduslike väljakutsetega toime tulema ning ootavad pikemas vaates globaalse majanduskasvu jätkumist. Lähemaks aastaks prognoosib valdav enamus tippjuhtidest majanduslangust, mis küll võib kujuneda kardetust leebemaks.
KPMG 2022 CEO Outlook uuris maailma suurettevõtete tegevjuhtidelt, milliseks peavad nad majanduse väljavaateid järgneval kolmel aastal. Tippjuhtide kindlustunne on parem kui 2022. aasta alguses, ulatudes 71 protsendini. 85 protsenti tippjuhtidest näeb lähemal kolmel aastal majanduskasvu, mis on samal tasemel kui viimase aasta jooksul tehtud uuringutes, teatas KPMG Baltics.
Tippjuhid on majanduslanguseks valmistunud
Kuigi lähiaastate kindlustunne on tõusmas, ei ole lühemas perspektiivis asjad nii lihtsad. Tervelt 86 protsenti usub, et aasta jooksul toimub majanduslangus, kuid 58 protsenti arvab, et see kujuneb kergeks ja lühikeseks ning 76 protsendil on plaan sellega toime tulemiseks olemas.
„Vaatamata lähiaja majanduslanguse kartusele näitab tegevjuhtide suurenenud kindlustunne pikemas perspektiivis, et ettevõtted on eesootavate segaste aegade läbimiseks hästi valmistunud,“ ütles KPMG Baltics’i partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere. Kui tegevjuhtidelt küsiti, kuivõrd nad usuvad maailmamajanduse vastupanuvõimesse järgmise kuue kuu jooksul ehk perioodil, mis on tõenäoliselt täis ebakindlust ja pidevaid muutusi, siis 73 protsendil vastanutest oli siiski positiivne väljavaade, mida oli 13 protsenti rohkem kui selle aasta veebruaris.
Tootlikkuse suurendamine aitab raskustest üle saada
„Võrreldes 2019. ja 2020. aastaga on tegevjuhid lähiaja väljakutsetega toimetulemiseks paremini valmis, olles võtnud kasutusele meetmeid ettevõtete vastupanuvõime tõstmiseks,“ märkis Lindpere. Kolm peamist sammu vastupanuvõime suurendamiseks on järgmised: tootlikkuse suurendamine (50 protsenti), kulude juhtimine (43 protsenti) ja digitaliseerimise strateegiate ülevaatamine (40 protsenti).
Pandeemiaväsimus ja majanduslikud tegurid, sealhulgas intressimäärade tõus ja inflatsiooni suurenemine on täna tegevjuhtide jaoks kõige pakilisemate murekohtade nimekirjas vastavalt 15 ja 14 protsendiga kõrgel kohal. „Kui vaatame järgmist kolme aastat, siis on riskid omavahel rohkem läbi põimunud kui kunagi varem. Tehnoloogiline mahajäämus, mis ei olnud eelmisel aastal esiviisikus, on kõrgeim risk ja suurim oht organisatsiooni kasvule. Esiviisikusse tõusid ka riskid, mis on seotud ettevõtte igapäevategevuse, regulatsioonide, kliimamuutuse ja mainega,“ loetles Lindpere.
Tegevjuhid tõid välja, et geopoliitiline ebakindlus mõjutab nende strateegiaid ja tarneahelaid ka järgmisel kolmel aastal. Tegelikult on 81 protsenti tegevjuhtidest oma riskijuhtimise protseduure geopoliitilisi riske arvestades kohandanud või plaanib neid kohandada ning 21 protsenti tegevjuhtidest suurendab meetmeid, et kohaneda geopoliitiliste probleemidega oma kasvueesmärkide saavutamiseks. „Kuna geopoliitika on 2022. aastal kõige tähtsam päevakorrapunkt, peavad tegevjuhid olema sellel kursis ja teadma, kuidas riskide valguses sihipäraselt tegutseda. Oluline on muuta geopoliitiline riskianalüüs osaks nende üldisest strateegiast,“ sõnas Lindpere.
Suurenev ühinemis- ja ülevõtmishuvi
Siiski säilib järgmisel kolmel aastal huvi ühinemiste ja ülevõtmiste vastu: 47 protsendil tegevjuhtidest on huvi kõrge ja 38 protsendil mõõdukas, mida on võrreldes aasta alguse 23 protsendiga märkimisväärselt rohkem. „Kõrgemate intressimäärade ja laenukulude ajal on kiire innovatsioon konkurentsis püsimise võti. Tehingute läbiviijad vaatavad finantsaruandeid palju hoolikamalt, et näha, mis väärtust tehing loob ning võtavad selle tehingute mõõdupuuks,“ märkis Lindpere.
AS Merko Ehituse tegevjuhi Andres Tringi sõnul kujuneb järgmine aasta Balti ettevõtetele keeruliseks
„KPMG poolt läbiviidud tippjuhtide uuringu koondhinnang majanduse väljavaadete kohta on suhteliselt positiivne, mis on mõneti üllatav, arvestades energiakriisi Euroopas, geopoliitiliste riskide järsku kasvu, kõrget inflatsiooni ja kiiret intressitõusu. Balti regioonis näeme juba täna, et sisendite hinnatõus on ettevõtete konkurentsivõime viinud kiiresti langusele välisturgudel ja inflatsioonist tulenev ostujõu langus vähendab ka sisenõudlust. Selles osas on kolm Balti riiki väga sarnases olukorras.
2023. aasta, eriti aasta II pool kujuneb meie ootuste kohaselt Balti ettevõtetele väga keeruliseks, esmalt töötlevas tööstuses, seejärel teatud viiteajaga ka ehituses ning kinnisvarasektoris. Samas on Balti ettevõtted seekordseks majanduslanguseks valmis paremini kui kunagi varem, sest on olemas nii varasemate kriiside kogemus ja ka paindlikkus ning ka väiksem finantsvõimendus.
Geopoliitilised riskid on täna ettearvamatud ja igal ettevõttel peab olema valmisolek mistahes kriisiga toimetulekuks. Üha enam mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet ka rohepöördega kaasnev kulu, mis enamasti ei allu majandusloogikale, vaid tuleneb riikide poliitilistest valikutest. Viimase paari aastakümne trend globaliseerumise suunas on pöördumas ja üha olulisemaks muutub riikide majanduslik sõltumatus, mis toob kaasa suured muutused regionaalsetes investeeringutes ja tarneahelates. Nende muutuste mõju on täna veel vara hinnata, ent need saavad olema märkimisväärsed. See loob ettevõtjatele unikaalseid võimalusi,“ ütles Andres Trink.
Harju Elekter Grupi tegevjuhi Tiit Atso hinnangul tulevad sellest kriisist välja vaid tugevad ja need kes on tulevikku investeerinud
„KPMG tippjuhtide uuringu tulemused peegeldavad tänast olukorda ja meelsust maailma suurettevõtete seas, kes küll prognoosivad majanduslangust, ent on sellega toimetulekuks valmis. Eeldan, et pilt oleks murelikum, kui uuringu fookusesse oleks võetud Balti regiooni ettevõtted. Tööstussektori jaoks on ees väga keerulised ajad, kindlasti näeme mitmeid koondamisi ja pankrotte. Ka pangad ei jäta keerulist olukorda kasutamata oma kasumi kasvatamiseks ning pigem sektorile keerulisel ajal likviidsuse tagamiseks appi ei tule.
Keerulisest olukorrast veavad välja need, kes on rasketeks aegadeks rohkem rasva kogunud. Ka kõrge inflatsioon võtab Eestilt viimasegi konkurentsieelise, milleks paljude sektorite jaoks varasemalt oli odavam tööjõud. Oleme palkadega jõudnud väga lähedale Põhjamaade tasemeni, mistõttu peame ka tööviljakust kasvatama sama tõhusaks. Eesti tööstusel on ilmselt ees keeruline ellujäämise tõestamise periood – sellest kriisist tulevad välja vaid tugevad ja need kes on tulevikku investeerinud. Energiakriis on valus, aga loob uued võimalused mitmetele selles segmendis tegutsevatele ettevõtetele, kes on selleks valmistunud ja kes suudavad kohaneda keeruliste olukordadega,“ ütles Tiit Atso.
„Kokkuvõtlikult erineb Balti perspektiiv globaalsest vaatest. Nt USA-d pole energiakriis nii valusalt puudutanud kui Euroopat ning seal ollakse tuleviku osas optimistlikumad. Lisaks oodatakse Hiina avanemist kevadel. Regionaalselt on Soome majandus vastu pidanud. Kui globaalselt taanduvad plussid ja miinused välja, siis regionaalselt võime ka selgelt miinuspoolele jääda,“ lisas Lindpere.
Uuringus KPMG CEO Outlook küsitleti juulis-augustis 2022 kokku 1325 tegevjuhti eri maailmajagudes ning lisaks võrreldi tulemust uuringuga KPMG CEO Pulse, mis toimus tänavu jaanuaris-veebruaris ehk enne Venemaa uut sissetungi Ukrainasse. Uuringus osalenud ettevõtete aastakäive on üle 500 miljoni USA dollari ja kolmandikul küsitletud ettevõtetest on aastakäive üle 10 miljardi dollari. Uuring toimus 11 riigis: Austraalias, Kanadas, Hiinas, Prantsusmaal, Saksamaal, Indias, Itaalias, Jaapanis, Hispaanias, Ühendkuningriigis ja USA-s. Esindatud olid sektorid nagu finantsteenused, autotööstus, jaekaubandus, energeetika, tehnoloogia ja telekommunikatsioon, taristuteenused ja teised.
KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu-, õigus- ja ärinõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtjate võrgustik, liikmesfirmadega 144 riigis, kus töötab kokku üle 236 000 spetsialisti. Eestis tegutseb KPMG alates 1992. aastast ja ettevõttes töötab üle kahesaja viiekümne audiitori ja nõustaja. Eesti KPMG partnerettevõttes Soome KPMG-s töötab ligi 2000 ning Põhjamaades kokku ligi 6000 asjatundjat.
