Väetisi, rauda, terast, alumiiniumit, tsementi, elektrit või vesinikku importivad ettevõtjad peavad hakkama ette valmistuma Euroopa Liidu süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi jõustumiseks eeldatavasti juba selle aasta sügisel. Esialgu toob uus süsteem endaga kaasa üksnes uue aruandluskohustuse, kolme aasta pärast muutub aga nimetatud kaupade importimine seetõttu kulukamaks.
KPMG maksunõustaja Olga Lavrova räägib täpsemalt, mida kohandusmehhanism endast kujutab ning mismoodi see ettevõtteid mõjutama hakkab.
Süsinikdioksiidi kohandusmehhanism ehk CBAM
Euroopa Liidu süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (inglise keeles Carbon Border Adjustment Mechanism, ehk CBAM) on üks Euroopa Liidu kliimapaketi instrumentidest, mille abil loodetakse aastaks 2030 saavutada süsinikdioksiidi jm kasvuhoonegaaside heitkoguse olulist vähenemist. “See omakorda peaks aitama globaalses võitluses kliima soojenemise vastu,” märgib Lavrova.
EL on juba astunud teatud samme selles suunas. Nii hakkas aastal 2005 tööle EL heitkogustega kauplemise süsteem (inglise keeles EU Emissions Trading System, rahvusvaheliselt kasutatav lühend EU ETS; siin artiklis edaspidi nimetatud ETS), mille sisuks on motiveerida kõrge kasvuhoonegaaside heitmega ettevõtjaid saastamist piirama.
“Lihtsustatult öeldes toimib ETS nii, et ettevõtjatele jagatakse piiratud koguses kasvuhoonegaaside kvoote, mille ammendamisel peavad nad saastamisõigust kas juurde saama – nt teistelt turutegijatelt, kel õnnestub vähem heiteid keskkonda lasta, juurde ostma – või tasuma märkimisväärset trahvi. Ettevõtjatele jagatavate kvootide mahud ajapikku vähenevad ning seejärel kaovad täielikult,” selgitab Lavrova.
ETS peetakse hästi toimivaks süsteemiks ja heaks eeskujuks sellest, et kasvuhoonegaaside, sh süsinikdioksiidi heitele on võimalik hinnasilt külge panna ning selle abil motiveerida ettevõtjaid saastamist vähendada. “Süsteemi nõrkus seisneb aga selles, et see jääb paraku vaid n-ö regionaalseks meetmeks globaalse probleemi taustal,” toob Lavrova välja. ETS süsteem ei kaitse kiusatuse eest viia tootmine riiki, mille keskkonnaalased standardid on EL-ga võrreldes madalamad, ega ka selle eest, et EL turule jätkuvalt tuuakse ilma igasuguste takistusteta kaupu, mille tootmisel reostatakse keskkonda. Seda nimetatakse süsinikulekkeks.
Uus süsteem CBAM peaks aitama süsinikuleket vähendada. Nimelt nõuab CBAM, et alates hetkest, kui lõpeb üleminekuperiood, s.o. eeldatavasti alates aastast 2026, kui ettevõtja soovib tuua Euroopa Liitu kaupa, mille tootmine on saasterohke, tuleb tal maksta süsinikuheite eest tasu, mis on ekvivalentne sellele, mida tasuvad samalaadse kauba tootmisel EL ettevõtjad. Väljaspool EL-i juba tasutud süsinikuheite tasu võetakse seejuures arvesse. CBAM on mõeldud astuma sama sammu ETS-ga ning peegeldama kõiki ETS reegleid. Selle eesmärk on sisuliselt võrdsustada EL väliste tootjate olukorda keskkonnanõudmiste kontekstis EL tootjate omaga.
Keda CBAM eelkõige puudutab?
Praeguseks on saavutatud poliitiline kokkulepe, mille järgi saavad CBAM süsteemist esialgu hõlmatud suure CO2 jm kasvuhoonegaaside heite riskiga tooted, milleks on väetised, raud ja teras, alumiinium, tsement, elekter ja vesinik. “Lisaks puudutab uus süsteem ka nimetatud toodete lähteaineid ja ka nende toodete tootmisahela järgmise etapi tooteid,” sõnab Lavrova. CBAM hõlmatud toodete täpne nimekiri on välja toodud CBAM määruse eelnõu lisas I tolli kaubanomenklatuuri koodi täpsusega.
Millal võetakse vastu?
Kuigi detsembris 2022 saavutati poliitiline kokkulepe CBAM osas ning on teada, et eesmärk on asuda süsteemi esimest etappi – 2025. aasta lõpuni kestvat üleminekuperioodi – rakendama alates oktoobrist 2023, ei ole CBAM määrus veel vastu võetud. Esialgse info kohaselt pidi see juhtuma 2023. aasta esimese kvartali jooksul, kuid praegu tundub realistlikum aprilli-maisse jääv tähtaeg. Määruse vastuvõtmine on lähinädalate küsimus.
Kuidas ette valmistuda?
Puudutatud ettevõtjatel tasuks juba praegu hakata tegelema CBAM määruse jõustumiseks ettevalmistumisega, sh ennekõike arutama heidete mõõtmise ja selle dokumenteerimise üle oma tarnijatega väljastpoolt Euroopa Liitu ning valmistada ette oma sisemised süsteemid. “Nimelt tekib importijatel määruse jõustumise järel algaval üleminekuperioodil uus raporteerimiskohustus: ettevõtjad peavad hakkama kvartaalselt aru andma nende imporditava toodete ja viimastega seotud heitekoguste üle,” kirjeldab Lavrova. Kui määrus jõustub oktoobris 2023, siis esmakordselt tuleb aruanne esitada jaanuaris 2024. Raporteerimismetoodika põhimõtted on kirjeldatud määruse eelnõu artiklis 35 ja lisas III.
Kui üleminekuperiood saab läbi, rakendub CBAM täielikus ulatuses. Lihtsustatult tähendab see kõigepealt seda, et edaspidi saavad puudutatud kaupade importi vormistada üksnes vastavat litsentsi omavad CBAM deklarandid. CBAM deklarantidel lasub kohustus veenduda, et nendele esitatud andmed imporditavate toodete heitekoguste kohta on kontrollitud selleks pädeva isiku poolt.
Samuti peavad CBAM deklarandid hakkama iga aasta esitama deklaratsioone, kus näidatakse aasta jooksul imporditud toodete ning nende valmistamisega seotud kasvuhoonegaaside heidete koguseid. Deklaratsiooni esitamise järel tuleb tasuda vastava koguse CBAM sertifikaatide eest, s.o sisuliselt maksta ära imporditud toodete valmistamisega kaasneva kasvuhoonegaaside heite tasu.
“Milliseks üleminekuperioodi järgne CBAM süsteem täpselt kujuneb on hetkel aga vara veel rääkida, sest üleminekuperioodi jooksul võivad reeglid veel väiksemal või suuremal määral muutuda,” nendib Lavrova. “Üks on aga selge: CBAM üleminekuperioodi lõppemise järel on tulemas muudatused, mille mõju ja millega seonduvad kulutused võivad osutuda üsna märkimisväärseteks.” Ettevõtjatel tasub hakata mõtlema selle peale, millist mõju avaldab CBAM näiteks koostöö-kokkulepetele tarnijatega, tarneahelate toimimisele ja toodete hindadele.
