KPMG äriblogi

Tark tarbija teab: millised õigused on e-poes tarbijal ja millised kohustused müüjal

E-kaubandus on tulnud, et jääda. Järjest enam tehakse igapäevaseid oste interneti kaudu. Ostetakse kõike, alates toidust ja esmatarbekaupadest kuni kalli tehnika ja autodeni välja. Mida peaks teadma enne e-poodlema asumist? Mille poolest erinevad e-poodlemise reeglid tavakaubanduse omadest? 

Advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat ja vaidluste lahendamise praksise juht Ksenia Kravtšenko selgitab, millised õigused on e-poes tarbijal ja millised kohustused müüjal.

Ksenia Kravtšenko, advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat, vaidluste lahendamise praksise juht.

E- ja tavakaubanduse reeglid on erinevad

Kravtšenko sõnul on suurimad erinevused just tarbija õiguste poolel. Tarbija õigused on e-poodlemisel palju enam kaitstud kui tavakaubanduses. Praeguseks on Eesti võtnud oma võlaõigusseadusesse üle väga palju Euroopa direktiive ja määruseid.

“Seadusest tulenevalt on tarbijal e-poest ostes pea alati õigus ostulepingust taganeda ja raha tagasi saada. Kui müüja soovib seda ostja õigust piirata, peab ta sellest ostjat nõuetekohaselt teavitama enne ostu tegemist ja veenduma, et ostja on andnud selleks ka nõusoleku,” ütleb Kravtšenko.

Ta täpsustab veel, et see tähendab, et kahe nädala jooksul alates kauba kättesaamisest, võib ostja selle tagastada. Põhjus on selles, et e-poest ostes pole tarbjal võimalik toodet katsuda ja sellega põhjalikult tutvuda – kusjuures taganeda võib sellise kauba ostust, mis näiteks ei vasta veebilehel olevale kirjeldusele, aga ka põhjusel, et ostja lihtsalt mõtles ümber. 

Kravtšenko juhib tähelepanu, et ostust taganemisõigus kehtib vaid füüsilisest isikust ostja puhul,  juriidiliste isikutele see ei rakendu. Kui juriidiline isik ostab e-poest toote, kehtivad talle tavakaubanduse reeglid ning kvaliteetset kaupa saab tagastada vaid siis, kui müüja ja ostja on selle eraldi kokku leppinud.

Müüjal on rohkem kohustusi

Kravtšenko tõdeb, et müüjal lasuvad oluliselt suuremad kohustused. Müüja on kohustatud ostjale võimalikult arusaadavalt selgeks tegema, mida ja millistel tingimustel ta müüb. See tähendab, et kauba juures peab olema väga täpselt kirjas, millega on tegemist (kirjeldus, mõõdud, värv, pilt), kuidas toimub kauba kohaletoimetamine ja milline on hind kokku koos kõigi maksudega. 

Transpordikulu osas peab olema selge, kas see on hinna sees või tuleb ostjal maksta kohaletoimetamise eest eraldi, millised on saatmise viisid ja nende hinnad. Müüja peab ostjale selgitama ka lepingust taganemise ja kauba tagastuse võimalust 14 päeva jooksul. Juhul, kui müüja seda teinud ei ole, võib ostja kasutada toodet terve aasta jooksul ja alles siis lepingust taganeda. Müüja peab kauba vastu võtma ja raha tagasi maksma. Tõsi, kui toote väärtus on aasta jooksul langenud ning toodet enam uuena müüa ei saa, võib müüja nõuda ostjalt kahju hüvitamist, aga see on eraldi vaidluse teema.

Kravtšenko ütleb, et vaidluse korral on müüjal tõendamiskoormis, mis tähendab, et müüja peab tõendama, et tema on omalt poolt tarbijale kõik ostuprotsessi puudutavad asjaolud selgeks teinud. Tema süsteemis peavad olema säilinud selgitused ja lepingud.

“Müüja kohus on tarbijale selgeks teha, et mingil hetkel peab ostja kauba eest tasuma – kui ostja vajutab nupule “TELLI” ei tähenda see, et tal tekib automaatselt ka maksmise kohustus. Ostjale tuleb korrektselt selgitada, millisel hetkel ta kauba eest tasuma peab, ehk kuskil peab olema nupp “MAKSA“,”  selgitab vandeadvokaat.

Tema sõnul pole ka välistatud, et maksmine toimub alles pärast ettemaksuarve saatmist ostja meilile. Sel juhul loetakse leping sõlmituks ja tellimus vastu võetuks pärast makse sooritamist – ka see protseduur peab olema tarbijale selgitatud.

Milliseid kaupu müüjale tagastada ei saa? 

Kaupleja peab igal juhul tarbijat teavitama, kui mõnda kaupa tagastada ei saa. Oluline on see, et tagastada saab reeglina ka allahinnatud kaupa – see tähendab, et ainuüksi hooaja lõpp ja soodushinna tegemine ei vabasta müüjat kauba tagasivõtmise kohustusest.

Reeglina ei saa tagastada toidukaupa, näiteks kiiresti riknevate kaupade või avatud pakendi korral ei tuleks 14-päevane tagastusõigus kõne allagi. Taganemisõigus ei rakendu ka nendele asjadele, mis on valmistatud spetsiaalselt konkreetse ostja vajaduste järgi, näiteks rätsepaülikond. Kui aga näiteks auto on konfigureeritud ostja soovi järgi ja komplekteeritud olemasolevate tootjapoolsete lisadega, siis see on tagastatav. 

Reeglina ei saa tagastada sellised tooteid, mis on hügieeniliselt pakendatud, näiteks kosmeetika või intiimtooted. Sellised tooteid pole võimalik kasutatult müüa ja avatud pakendiga toode on automaatselt kasutatud kaup, seda ka juhul, kui ostja pole seda otstarbeliselt kasutanud.

Samuti ei saa tagastada CD plaati või mõnda muud digitaalse sisuga kaupa, kui pakend on juba avatud. Põhjus on selles, et kuna näiteks CD plaati on võimalik kopeerida, siis pole välistatud, et seda ka tehtud on.

Oksjonikaubale ei laiene ostust taganemisõigus seepärast, et seal müüdava kauba puhul on keeruline kindlaks määrata selle tegelikku väärtust. Ebay keskkonda siiski tarbja õiguste mõistes oksjoniks ei loeta ja sellele laienevad kõik Euroopa Liidus kehtivad reeglid.

Kuhu peaks tarbija probleemiga pöörduma?

Kravtšenko toob näite: “Oleme kõik kuulnud nendest kurioossetest lugudest, kus AliExpressist ostetud kaup on osutunud sootuks millekski muuks. Sellisel juhul on hea meeles pidada, et ka AliExpressist ostes on tarbijal kõik need samad õigused, mis Eestis kehtivad.” Vandeadvokaat kinnitab, et ka sellisest ostust saab taganeda ja pöörduda vaidluse lahendamiseks meie Tarbijakaitseameti (TKA) poole. Iseasi muidugi, kuidas see ka reaalselt toimib ja mida TKA otsusega peale hakata. 

Mida siis hiinlastega teha? Kravtšenko sõnutsi on AiliExpressi veebilehel viide arbitraažile, kus tarbija probleeme lahendatakse, sinna peaks ostja oma kaebusega inglise keeles pöörduma. 

“Eestis lahendab tarbijate kaebusi Tarbijakaitseamet,  samuti on võimalik pöörduda kohtusse. Kohtumenetlus on aga pikk ja kulukas protsess, mistõttu tasub see ära vaid kallimate ostude korral,” lisab ta.

Kokkuvõttes soovitab Kravtšenko järgmist. ”Mida rohkem ja mida selgemalt on kaupmees kogu info kauba ja müügiprotsessi kohta oma e-poes lahti kirjutanud, seda tugevam on tema positsioon. Seda vähem on tõenäoline, et ostja kaubas pettub.”

Ostjatele soovitab ta enne toote eest maksmist äärmiselt põhjalikult tooteinfoga tutvuda ning lugeda ka seda, mis on väikeses kirjas lehekülje lõpus. “Tegu on siiski teie aja ja rahaga,” ütleb Kravtšenko.  Tuleb teha kindlaks, milline on ostetav kogus ja hind, kas tootele rakendub tagastamise õigus ja mis raha eest, millal ja kuhu ost kohale toimetatakse, kuidas saab seda tagastada.

Meeles tasub pidada ka seda, et juhul kui tooteinfo on puudulik või veebipoes pole märgitud, kes on müüja, võib asi olla kahtlane.

Tarbja õigustega saab tutvuda Tarbijakaitseameti kodulehel.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.