Viimastel aastatel on Eesti erameditsiinisektoris toimunud tõeline arenguhüpe. Kasvab nii teenusepakkujate kui ka teenuste valik ja tööandjad tunnevad üha enam huvi endapoolse tervisekindlustuse vastu. Möödunud aasta suurima tehingu selles valdkonnas tegi põhjanaabrite meditsiinikontsern Mehiläinen, ostes Qvalitas Arstikeskuse ning Unimedi hambakliiniku. Mitme asjatundja hinnangul kinnitab välisinvestorite huvi Eesti erameditsiinituru kõrget taset ja kasvupotentsiaali.
Eesti erameditsiinisektori arengu ja tuleviku üle arutlesid KPMG finantsnõustaja Taavi Pahapill, Qvalitase ja Unimedi endise omaniku, erakapitalifondi BaltCap partner Oliver Kullman ning juhtivpartner Martin Kõdar.
Aasta on olnud meditsiinisektorile tervikuna erakordselt turbulentne. Kuidas on see mõjutanud erameditsiini?
Martin: Mõju erameditsiinisektorile on vähemalt hetkeperspektiivis olnud märkimisväärne, samas pikaajalise mõjuga uued suunad said alguse juba varem. Pandeemia ja piirangute tõttu on tervishoiuvajadused kasvanud ning eriline nõudlus on meditsiinitehnoloogia, näiteks mitmesuguste telemeditsiinilahenduste järele. Oleme teinud selles vallas 10-aastase arenguhüppe aastaga.
Oliver: Peamine trend, mis meie erameditsiini kujundab, on ikkagi pikaajaline. Elanikkonna keskmise vanuse kasvuga kaasneb paratamatult vajadus tervishoiuteenuste järele, mis omakorda tähendab, et teenusepakkuvad vajavad uusi tehnoloogilisi lahendusi. Kuna tervishoiusektor tervikuna kasvab muust majandusest kiiremini, siis on eriti piiratud tööjõu tingimustes eksistentsiaalne küsimus see, kuidas tõsta tõhusust.
Taavi: Pandeemia parandas üldist teadlikkust tervishoiusektori olulisusest, kuid pikaajalisi trende vaadates on selge, et meditsiinisektor on üks ärevamaid sektoreid ka globaalselt. Maailma rahvastik vananeb, nõudlus kasvab ja see suurendab vajadust tööhõive ja tehnoloogiliste lahenduste järele. Globaalselt on tervishoiusektor hetkel põllumajanduse järel tööhõive poolest teisel kohal, loetud aastate pärast aga juba esimesel. Ennustatakse, et 2030. aastaks areneb tervishoiusektoris välja 20% tööjõupuudus ja seda kõikjal maailmas – Eestis, USAs, Indias, Singapuris…
Nii et kasvav vajadus tervishoiuteenuste järele ei ole ainult arenenud lääneriikide trend?
Martin: Trendid on globaalsed, eeskätt need, mis puudutavad digiteerimist. Seni on tervishoid olnud pigem haigete ravimine, aga kasvav turg on suunitletud ennetusele, mis on sama vajalik nii noortele kui ka vanadele ning mille puhul on võimalik tehnoloogia abil pakkuda häid lahendusi. Neid vajavad ka arenevad riigid, kus rahvastik on noor, selleks et pakkuda neile pikemat ja kvaliteetsemat elu.
Toon näite teisest valdkonnast: Tesla autod salvestavad pidevalt oma sõitu ja andmestik kogutakse pilve, kus seda analüüsitakse. Terviseandmeid kogutakse praegu tuhandeid kordi vähem! Pakkumaks inimestele personaalsemaid lahendusi tervise tagamiseks on tarvis tehnoloogilisi lahendusi, muu hulgas massandmete kogumist ja töötlemist. Näiteks süsteemi, mis ütleks: „Ole täna kodune, sest mingite parameetrite tõttu on sul praegu suurem oht haigestuda.“ Autod käivad regulaarselt hoolduses, et nad katki ei läheks ja et vältida seega hilisemat kallimat remondikulu. Samad põhimõtted võiksid kehtida tervishoius – vaktsineerimine on üks hea näide sellest.
Taavi: Eestil on siin kindlasti eelis, sest meil on paljud andmed digitaalsel kujul olemas. Samas pikk maa on minna sinna, kus andmetöötluse põhjal saaks näiteks perearst rakendada ennetavat ravi või diagnostikat terviseprobleemide vältimiseks.
Oliver: Samas tuleb rõhutada, et erameditsiini ja tööandjapoolse tervisekindlustuse tõttu on ennetav tervishoid saanud olulise tõuke. Just töötervishoiu trend ja sellega kaasnev regulaarne tervisekontroll on tõstnud teadlikkust ja nõudlust ennetava meditsiini järele. Ka töötervishoiu teenust hankides ei vali tööandjad Eestis miinimumprogrammi, vaid sageli soovitakse lisateenuseid. Sellega oleme arvestanud ka oma erameditsiini investeeringutes.
Kuidas võiks erakapital laiemalt mõjutada meie meditsiinisektorit, mitte ainult erameditsiinis, vaid ka avalike teenuste arengus?
Oliver: See on riigiti erinev, sest paljud neist juba pakuvad ennetava tervishoiu teenuseid avaliku meditsiini kaudu. Erakapital kindlasti täiendab ja toetab riiklikult tagatud meditsiiniteenust ning ükski investor ei tule selle pealegi, et avalikku tervishoidu pole tarvis – see pole kindlasti mudel, mille poole püüelda.
Martin: Erakapitali olemuslik roll on olla professionaalne omanik – luua võimalikult palju väärtust mitte ainult aktsionäridele, vaid ühiskonnale laiemalt (vastutustundliku investeerimise ja ESG printsiipidest lähtuvalt). Professionaalne omanik aitab ettevõttel paika seada kasvufookuse, kokku panna pädeva juhtkonna ning luua turuanalüüsi ja tulevikupotentsiaaliga kooskõlas olev konkreetne arengustrateegia. See kehtib igas sektoris, ka meditsiinis.
Kui räägime Quattromedi, praeguse Synlabi näitel, siis meie investeeringute toel (BaltCap oli investor 2008–2013) kasvas see suurimaks eralaboriks, mis pakub automatiseeritud analüüsiprotsessidega teenust ka väljapoole. Nüüdseks on Synlab võimekust arendanud ja suudab kriisiajal riiki toetada, pakkudes muu hulgas ka COVID-testimist. Näiteks Lätis sellist tugevat ja rahvusvahelise võimekusega eralaborit pole ning see peegeldus möödunud aastal ka nende testimise suutlikkuses. Erakapital küll ei tea, mis saab 10 aasta pärast, aga trende jälgides on võimalik arenguid jõuliselt toetada.
Taavi: USAs on riiklikud kulutused meditsiinile ilmselt maailma suurimad, 18% SKtst, aga selle tulemuslikkus on rahvatervise vaatenurgast küsitav. Sarnane tervishoiusüsteemi mudel on ka Tšiilis ja sealgi pole olukord parem. Erameditsiin on tugev, kuid avalik teenus on nõrgem ning kindlustuse puudumisel kallis. Kohati inimesed lausa väldivad kulutuste hirmus tervishoiuteenuseid. Skandinaavias me ei oska niimoodi mõeldagi, et jätame sel põhjusel näiteks kiirabi kutsumata.
Erameditsiin on paindlikum, sest selle eesmärgistamine on paindlikum. Erasektoris on eesmärgiks muidugi kasum, aga erinevalt mõnest muust sektorist ei tähenda tootlikkus tööjõu kui sisendi kärpimist. Pigem vastupidi – tööjõud ja tootlikkus on otseselt seotud ning peamine küsimus on selles, kuidas ressurssi kõige tõhusamalt rakendada ning saavutada vähesema tööga maksimaalne tulemus.
Oliver: See, mis Taavi ütles, ongi see, mis meditsiinis innovatsiooni tõukab. Me ju teame, et tööjõud on piiratud, mistõttu peame seda kasutama ülitõhusalt, andes näiteks õdedele rohkem tegevusvolitusi ning vabastades arstid asjatutest administratiivülesannetest. Arstide ja õdede väljaõpe ning kogemus pole ju administratiivasjade või olmega tegeledes mõistlikult rakendatud.
Erakapitali kaasamise konkreetne eesmärk on väärtuse kasv, mis tuleb mahu suurenemise pealt. Meditsiinis eeldab see täiendavat tööjõudu ja füüsilist laienemist, nii et kulude ja personali kärpimisega selles sektoris eesmärke ei saavuta.
Tehnoloogia puhul on sama loogika hea näide seesama Synlab, kus rolli mängib skaala. Mida suuremad analüsaatorid laboris on, seda parem, tõhusam ja tootlikum. Investeering automatiseeritud ja võimekasse laborisse tagas ka tulemuse.
Martin: Nagu teisteski sektorites, läheb meditsiinis samuti liiga palju energiat pseudoprobleemide ja sisemiste konfliktide lahendamisele. Siin avaldubki erakapitali efekt, kus viie aasta perspektiivis seatakse konkreetne ühine eesmärk ja lähenemine, millega välistatakse osakondade vahelised kaevikusõjad ning töötatakse koos sihi suunas.
Milliseid konkreetseid näiteid saate tuua IT-lahendustest erameditsiinis?
Oliver: Tervishoius mängivad digiteerimine ja IT-investeeringud rohkem rolli, kui võiks arvata. Näiteks Quattromedi laborite puhul käisid alguses kõik protsessid paberil, aga müügi hetkeks oli kogu süsteem paberivaba. Qvalitase puhul oli broneerimissüsteem äärmiselt keeruline – see oli patsientidele tülikas ning meie jaoks ressursikulukas. Nüüdseks on aga kasutusel toimiv digiregistratuur, kus saab aega broneerida ja muuta. Unimedis nüüdisajastasime IT-süsteemide abil raviplaanide koostamise ning võtsime kõikides kliinikutes kasutusele hambatarkvara, kus kogu info on teistele arstidele ligipääsetav ja nähtav.
Martin: Unimed kasvas kiiresti ja laienes suurtele pindadele, kuid sisemised protsessid ei läinud sellega kaasa. Ühtäkki oli paarikümne inimese asemel paarsada, ent polnud protsesse ja loogilist süsteemi, kus organisatsioon oleks saanud normaalselt oma uutes mastaapides toimida.
Taavi: Need näited ja kogemus ehk kinnitavad mõtet, et kui meil ka on 10 aasta pärast tervishoius 20% tööjõupuudus, siis vähemalt osaliselt aitab tehnoloogia ja IT seda kompenseerida.
Kuidas seda selgitada, et ehkki rahvaarv enamikes lääneriikides kahaneb ja meditsiin muutub tõhusamaks, on tööjõu mõttes olukord ikka nõnda kriitiline?
Martin: Siin mängib olulist rolli tervishoiu areng ja võimalused, mida uus tehnoloogia võimaldab pakkuda. Turul on palju uusi teenuseid, mida veel mõni aasta tagasi ei olnud ning paratamatult on ju tarvis erialaspetsialisti, kes seda pakuks. Lisaks see juba mainitud paradigma muutus: kui varem oli tervishoid oma sisult pigem n-ö haigehoid, siis nüüd räägime ennetavast meditsiinist, mis eeldab lisatööjõudu.
Pandeemia olukord ja ennetav erameditsiin on mõneti selles mõttes võrreldavad, et neist tingituna on vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele hüppeliselt kasvanud. Sellist vajadust pole varem olnud ning kriitilistel erialadel pole ka piisaval määral väljaõpet pakutud. Tundub, et Eestis lähtutakse arstide väljaõppes vananenud andmetest, ajakohatutest numbritest ja prognoosidest… Samas tulevikuvajadusi silmas pidades peaksime praegu palju rohkem meditsiinipersonali ja arste koolitama.
Taavi: Tuleb arvestada, et ka naaberriikide konkurents pole tööjõu mõttes ju kuskile kadunud. Meie haridus on konkurentsivõimeline ja samamoodi vananeva rahvastiku ning kasvava nõudlusega Põhjamaade turg survestab – välismaal kogemuse omandamine ja töötamine on endiselt atraktiivne. Sellega peaks arvestama ka õppekohtade arvus. Samas hakkame meditsiinis muutuma ise tööjõudu importivaks riigiks.
Kuivõrd peab erameditsiinis üldse arvestama tööjõuküsimusega? Kas selle hind on Eestis veel üldse konkurentsieelis?
Oliver: Erakapitali vaatest oli ehk 14 aastat tagasi veel aeg, mil investeeringu tegemisel sai võtta eelduseks, et Eestis on tööjõud odavam ning teenus seega konkurentsivõimelisem. Need ajad on lõplikult möödas, me pole enam ammu odava tööjõu riik. See kehtib kõigis majandusvaldkondades ja ka meditsiinis pole palgad enam nii madalad võrreldes Põhjala riikidega.
Taavi: Kindlasti pole olukord enam nii must-valge, et kohe teisel pool n-ö õiget riigipiiri teenistus mitmekordistub. Samas riigi ja meditsiinisektori väiksuse tõttu on vähimgi liikumine väga tuntav, mistõttu iga inimene on arvel.
Loomulikult on välismaal omandatud kogemus, mis puudutab näiteks haruldasemaid haigusi või uuemaid ravimeetodeid, äärmiselt väärtuslik ja seega inimeste ringlus tänuväärne, aga see kehtib eeskätt arstide tasandil. Vilunud ja väljaõppega hooldus- ja tugitöötajate puhul see päris nii pole.
Qvalitase ja Unimedi tehinguga sisenes Eesti turule Põhjala üks suuremaid ettevõtteid Mehiläinen. Mis sellega seoses muutub pikemas perspektiivis?
Martin: Suurtehingud paistavad silma, sest tegelikult on meie erameditsiinisektor siiski veel tilluke. Jah, palju on erapraksiseid aga need on enamasti väikesed ning ei paku suurematele ettevõtetele huvi, sest väiksemate ettevõtete koondamine ning haldamine on keeruline ja kulukas.
Qvalitase ja Unimedi puhul suutsime piisavalt kasvada, et muutuda atraktiivseks – eks see oligi algusest seatud eesmärk. Erakapital on kiire kasvu saavutamiseks hea omanik, ent pikemas perspektiivis eelistasid ka kliinikud tugevat strateegilist omanikku, kes tagaks pikaajalise stabiilsuse. Võimalikke ostjaid oli ju palju, aga Mehiläise kasuks otsustaski kogemus, tase ning nende selge soov end Eesti turul sisse seada.
Oliver: Lihtsalt mastaapide mõistmiseks: Mehiläineni käive Soomes ületab miljardit eurot – see on samas suurusjärgus Eesti Haigekassa eelarvega. Nende võimekus ja mahud on võrreldavad ja kindlasti on huvitav jälgida, kuidas see turgu mõjutab. Lisaks on Mehiläinen ju globaalselt tuntud digitaalne liider selles valdkonnas, tõeline pioneer oma nutikate lahenduste ja süsteemidega.
Martin: Sellise gigandi sisenemine turule avab ilmselt uusi uksi ka näiteks siinsetele IT-tegijatele, kes saavad oma lahendusi Mehiläinenile pakkuda ja arendada. Mastaap on selleks juba piisav.
Taavi: Ma isegi julgeks väita, et kuna Mehiläinen on üks maailma tipptegijaid, siis toob ta turule teadmist ja kogemust, mida saab kohaldada. Ega süsteemid pole otseselt ülekantavad ja kohaldatavad, aga näiteks eeskuju andmete kasutamises ja analüüsis on miski, millest patsient võiks võita.
OK: Kindlasti ei tasu välistada ka kogemuse ja teadmiste-oskuste vastastikust liikumist. Näiteks Unimedi hambaravi siin on sama suur kui Mehiläise vastav tegevusvaldkond Soomes ning siinne tehnoloogia ja kliinikud on kohati isegi paremal tasemel kui sealsed.
