Presidendi kultuurirahastu on välja kuulutanud konkursi noore teadlase preemiatele. Noore IT-teadlase preemia, 5000 eurot, paneb välja Microsofti arenduskeskus Eestis. Kandidaate saab esitada kuni 1. märtsini.

Noore IT-teadlase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele teadlasele, kes on omandanud doktorikraadi või taotluse esitamise hetkeks doktoriõppesse vastu võetud (kas Eesti või välismaa ülikoolis) ning kelle teadustöö on tihedalt seotud infotehnoloogia ja selle valdkonna arendusega. Preemiat võib kasutada teadustöö edasiarendamiseks või praktikas rakendamiseks, aga sellist kohustust pole.

“Mul oli mitu rahastatud teadusprojekti, nii et mul ei olnud vajadust preemiat teadusesse panustada. Aga see oli oluline tunnustus,” meenutab 2020. aasta noore IT-teadlase preemia laureaat Kaur Alasoo, kuhu 5000 eurot kulus.

Alasoo on Tartu ülikooli bioinformaatika teadur, kelle fookuses on ühiskonnale suurimat taaka tekitavad haigused, et saaksime paremini aru, mida haigusi põhjustavad geneetilised variandid inimese rakkudes teevad ning milliseid rakutüüpe ja kudesid mõjutavad. Selleks tegeleb ta nii uute arvutuslike analüüsimeetodite väljatöötamisega kui ka suuremahuliste andmestike analüüsimisega. “Päris mitu noore IT-teadlase preemiat on läinud IT-valdkonna inimestele, kes panustavad tegelikult mingis muus valdkonnas. Näiteks eelmise aasta laureaat Dmytro Fishman on minu kontorikaaslane. Mina rakendan IT-d geneetikas, tema meditsiinis. IT-l on palju IT-väliseid rakendusi,” tõdeb Alasoo.

Kui sind on kord juba tunnustatud, jääb see silma ka teistele tunnustajatele. “Kindlasti üks selle preemia otseseid tagajärgi oli, et kandideerisin Eesti noorte teaduste akadeemiasse, kuhu mind ka valiti. Seal oli noore IT-teadlase preemia määrava tähtsusega,” usub Alasoo.

Hiljem on Alasoo nimi Eesti meediast läbi käinud seoses geeniuurijatele loodud maailmas ainulaadse otsingumootoriga. Eesti Ekspress kirjutas 2021. aastal, et Eesti teadlaste loodud rakendus töötab nagu Google Maps, leides geenikoordinaatide järgi üles haiguse või muu probleemi, mida see geen tekitab. Praegu tegeleb Alasoo muuhulgas Eesti geenivaramu andmete analüüsiga.

“Ma soovitan igal juhul kandideerida,” julgustab Alasoo kõiki noori teadlasi.

Vajalik tunnustus keerulisel hetkel

Presidendi teadusnõuniku Arko Oleski sõnul on preemiad loodud eesmärgiga juhtida ühiskonna tähelepanu valdkondadele, mis vajavad tunnustamist. Noore teadlase ja noore IT-teadlase preemiate kõrval jagatakse välja noore kultuuritegelase, haridustegelase, keskkonnateadlase ja tänavu esimest korda ka noore inseneri preemia. Lisaks noore haridustegelase reaalainete preemia, mida rahastab samuti Microsoft.

“Miks just noore teadlase preemia – nendes valdkondades teisi sarnaseid tunnustusi noorele alustavale professionaalile palju ei ole. Teadlase professionaalne areng kipub olema selline, et 30-ndates eluaastates on üks keeruline ajajärk. Meie teadussüsteem on üsna konkurentsitihe – vähestel neist, kes on saanud doktorikraadi, õnnestub üles ehitada oma uurimisrühm või isegi uurimissuund,” räägib Olesk.

Keerulisel hetkel kuluvad kõik tänud ja tunnustused marjaks ära, leiab presidendi teadusnõunik. “Ikka tekib kahtlusi, kas valitud tee on õige. Preemia on üks viis öelda, et me oleme märganud, mida sa teed – sellel on väärtus, me usume sinusse,” sõnab ta.

Kandidaate noore teadlase preemiatele võivad esitada nii taotlejad ise, nende juhendajad, õppejõud kui ka tööandjad. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu koos rahastaja esindajaga. “Peamine tingimus ongi vanus, kandideerida saavad kuni 35-aastased teadlased. Rohkem piiranguid me seada ei taha, et mitte kedagi juba eos välistada,” selgitab Olesk. Niisiis võib kandideerida tõesti iga noor teadlane, kes vastavas valdkonnas tegutseb.

Laureaadid selguvad komisjoni aruteludes, kus võivad otsustavaks saada erinevad nüansid. “Me ei hakka üle lugema, kui palju on kellelgi artikleid avaldatud või kui palju on need viiteid kogunud, vaid arvestame laiemat pilti. Kasuks tuleb õpetamistöö, populariseerimiskogemus, panus ühiskonda, näiteks koostöö ettevõtetega,” selgitab presidendi teadusnõunik, kuidas otsus sünnib.

Noor IT-teadlane ei pea tingimata tegutsema informaatika valdkonnas

Microsofti Eesti arenduskeskuse tegevjuht Tanel Erm julgustab noore IT-teadlase preemiale kandideerima ka neid, kes ei panusta otseselt tarkvaraarendusse, vaid kelle töös on tarkvarakomponent olulise tähtsusega. See tähendab, et mitte ainult ei ole kasutatud mingit tarkvara, vaid on loodud uus kasutus või funktsionaalsus (ka olemasolevale tarkvarale) oma teadustöö tegemiseks.

“Tänapäeval kasutatakse erinevaid masinõppe lahendusi ka siis, kui teadustöö enda sisu ei keskendu tarkvarale või tarkvaraarendusele. Näiteks Kaur Alasoo tegeles bioinformaatikaga, kus informaatika osa pigem toetas bioloogiale keskenduvat teadustööd,” kinnitab Erm, et noor IT-teadlane ei pea ilmtingimata tegutsema informaatika valdkonnas.

Erm selgitab, miks on Microsoftile tähtis sellist preemiat rahastada. “Teaduse tegemine ei ole noorte silmis nii “seksikas” kui IT-s hästitasuva töökoha leidmine. Preemia aitab nii tunnustada kui finantsiliselt toetada inimesi, kes on valinud teaduse tegemise, mitte mõnes äriettevõttes oma teadmiste rakendamise,” ütleb ta.

Noore IT-teadlase preemiat on president Microsofti (varasemalt Skype’i) toel välja andnud 2016. aastast saati. “Kui kerida ajas tagasi, oli IT-valdkonnas inimesi leida keeruline. Panustada haridusse, et järelkasvu oleks rohkem, oli Skype’i ja nüüd ka Microsofti strateegiline huvi, et meil oleks kvalifitseeritud tööjõudu,” räägib Microsofti Eesti arenduskeskuse tegevjuht.

See ei tähenda sugugi, et Microsoft preemia laureaate omale tööle värvata üritab. “Kui meil on tippteadlased ja -ülikoolid, tähendab see, et noortel tekib huvi tehnoloogiavaldkonna vastu, ja ka seda, et kogu sektori know-how ja kvaliteet on maailmatasemel,” selgitab Erm.