Eestis Microsofti AI valdkonda vedav Ando Saabas avaldab prognoosid 2024. aastaks

Ando Saabas.Foto: JP Hion

Millise märksõnaga võtta kokku 2023. aastat? Kui küsida tehnoloogiavaldkonna inimestelt, kõlab vastusena tõenäoliselt “tehisintellekt”. Paljude jaoks muutuski tehisaru teemaks aastake tagasi, kui laiema avalikkuse ette jõudis vestlusrobot ChatGPT. Võtame kokku lõppenud aasta ning heidame pilgu põnevasse ja kahtlemata pisut hirmuäratavasse tulevikku, et aru saada, mis punktis AI arenguga oleme.

“Eelmine aasta oli väga kiire muutuste aeg – väga palju uut infot, spekulatsioone ja uusi teenuseid,” võtab tormilise aasta kokku Ando Saabas, kes juhib kohalikku Microsofti AI arendusosakonda.

Lõppenud aastat jääb tema jaoks defineerima generatiivsete mudelite pealetung ja võidukäik. “Näiteks piltide puhul – kui on vaja illustratsiooni mingi konkreetse konteksti jaoks, trükid teksti sisse ja saad täpselt sellise pildi nagu vaja. See on asi, mida veel aasta tagasi ei olnud. Samamoodi on meil Microsoftis paljud programmeerijad hakanud järjest rohkem kasutama “programmeerimisabilisi” nagu Microsoft Copilot, mis ei tee inimese eest tööd ära, aga annab koodi kirjutades soovitusi, mida lisada või muuta. Sellised süsteemid olid juba varem, aga eelmisel aastal toimus läbimurre, kus need jõudsid väga paljude n-ö tööriistakasti,” räägib Ando.

Ees ootab selginemine

Alanud aastaks ta samasugust tormi ei ennusta. “2024 tuleb konsolideerumise ja selginemise aasta. Selgub, millised on päriselt kasulikud kasutusjuhud ja mis oli lihtsalt haip,” prognoosib Ando.

Mis hakkab tehisintellekti maailmas kahtlemata suurt mõju avaldama, on juriidiline pool, mis on nii Euroopa Liidus kui mujal terava tähelepanu all. “Näiteks piltide genereerimisel – kas ja kui palju tohib mudelite treenimiseks kasutada olemasolevaid kunstnike töid, kes ei ole selleks luba andnud. Käimas on mitmed kohtuasjad, regulatsioonid tulemas nii EL-is, USA-s kui mujal. See võib päris suurt mõju avaldada, mida saab edaspidi teha ja mida mitte,” selgitab Ando juriidilised küsimused lahti.

Microsoftis tegeleb Ando tiim heli- ja videokõnede kvaliteedi parandamisega tehisintellekti abil. Näiteks on 2024. aastal välja tulemas personaliseeritud müraeemaldaja. Inimene annab oma kõnenäidise – loeb ette lühikese teksti – ja masin õpib sellest, milline inimese hääl on ning suudab selle järgi kõik teised hääled välja filtreerida. “Näiteks kui oled avatud kontoris või kohvikus ja keegi räägib selja taga, siis nende hääl filtreeritakse välja ja jääb alles ainult sinu hääl. See on üks AI funktsioon, mida oleme arendanud siin Tallinnas ja mis nüüd on Microsoftil välja tulemas,” räägib Ando.

Lõppenud 2023. aastat nimetab Ando oma meeskonna vaates väga edukaks. “Oleme korraldanud igal aastal akadeemiliste konverentside raames kõnekvaliteedi parandamise võistlusi, kus on võistlejaid nii ülikoolidest kui suurtest firmadest. 2023. aastal said meie meeskonna mudelid parima tulemuse mõlemal suurel võistlusel, millest üks on kaja ja teine müra eemaldamine. Saime kinnitust, et meil siin Tallinnas on selles valdkonnas üks maailma tipptiime,” rõõmustab Ando.

“Üks maailma tipptiime” – lõppenud 2023. aastat nimetab Ando oma meeskonna vaates väga edukaks.

Mitut laadi eetilisi küsimusi

Palju räägitakse tehisaru puhul eetilistest küsimustest. “Me ei genereeri sisu – seega pole meil probleemi, et äkki mudel genereerib midagi, mida ei peaks. Meie jaoks on eetilised küsimused natuke teistlaadi,” ütleb Microsoft Eesti AI arendusosakonna juht.

Mida Ando selle all silmas peab, on see, et iga teenus ja funktsioon, mida arendatakse, peab töötama kõigi jaoks sama hästi. “Kui räägime kõnekvaliteedi parandamisest, kus treenime mudelit mingi inimkeele näidete peal, siis paneme hästi palju rõhku sellele, et olla kindlad, et see tõesti töötaks kõigi jaoks,” kinnitab Ando.

Arvestada tuleb esiteks sellega, et maailmas on tuhandeid keeli, samuti on inimeste kõnemaneerid väga erinevad. Ei tohi tekkida olukorda, kus süsteem ei tööta kellegi jaoks, kellel on kõnedefekt või mõni haigus. “Kasutame selle jaoks keelekorpusi, mis on tehtud arstide poolt kõnedefektide uurimiseks,” ütleb Ando.

Mida alanud aastast veel oodata? Järjest rohkem tulevad pilti tehisintellektipõhised “kaaspiloodid”. “See tähendab, et igas tootes on n-ö AI abiline – mitte ainult programmeerijate jaoks, nagu alguses sai mainitud. Näiteks Microsoft Teamsis teeb kaaspiloot koosolekust kokkuvõtte, kes mida rääkis. Powerpointis aitab kaaspiloot koostada slaide, võttes arvesse teksti, suutes kasutada juba teisi olemasolevaid dokumente jne. Need teenused tänavu kindlasti laienevad ja saavad palju paremaks,” räägib Ando.

Tehisarul on palju potentsiaali teaduses

Kui vaadata 2024. aastast kaugemale, ootab Ando suure huviga aega, mil keelemudelid suudavad genereerida täiesti uut teadmist, mitte ainult olemasolevat infot ümber pakendada, nagu teevad praegu suured keelemudelid ja pildigeneraatorid.

Üks suure potentsiaaliga valdkond on AI mudelite kasutamine teaduses – juba praegu kasutatakse neid keemias ja bioloogias, näiteks selleks, et ennustada ühendeid, mis võiksid töötada antibiootikumidena.

Üks biokeemias fundamentaalselt oluline teema on protein folding ehk valkude kokkupakkimine. Tehisintellekt võimaldab proteiinimolekulide struktuuri ennustada. See omakorda aitab kaasa bioloogiliste protsesside, näiteks haiguste tekke mõistmisele ning uute ravimite väljatöötamisele. “Selles valdkonnas on AI teinud väga suuri edusamme. Väga äge oleks, kui sama asi jõuaks muudesse teadusvaldkondadesse, näiteks füüsikasse ja matemaatikasse, kus tehisintellekt saaks hakata looma uusi teadmisi,” unistab Ando.

Kas Ando tehisintellekti ees hirmu ei tunne? “Natuke ikka,” tunnistab Ando, aga lisab kohe, et see pole midagi, mis teda öösel üleval hoiaks. Omad riskid seal kindlasti on. “Arvan, suurem risk kui see, et AI maailma ära vallutab, on see, millised on AI sotsiaalsed mõjud ja kuidas me ühiskonnana nendega toime tuleme,” ütleb Microsoft Eesti AI arendustiimi juht ning maalib ette pildi maailmast, kus pole vaja programmeerijaid, raamatupidajaid ega ajakirjanikke.

“Juhul kui AI peaks suutma peaaegu kogu intellektuaalse poole tööst ära teha, siis mida inimesed tegema hakkavad? Kas see kujuneb päriselt probleemiks – ei tea, aga kindlasti on vaja sellele mõelda,” hoiatab Ando.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla