Euroopa Liidus reisides on telefonikõned tänapäeval sama soodsa hinnaga kui kodumaal. Aga kas teadsid, et sama odavalt on võimalik helistada EL-ist väljaspool, kasvõi maakera kuklapoolel Austraalias? Kuidas, sellest kohe räägimegi.
Võlusõna, õigemini võlutähed on PSTN. Akronüüm tähendab välja kirjutatult “public switched telephone network” ehk maakeeli üldkasutatav telefonivõrk. “Tegelikult on PSTN täiesti tavaline vana kooli telefonikõne, mida tehakse mobiili või lauatelefoniga,” selgitab Microsofti Eesti arenduskeskuse vanem-tarkvaraarendaja Imre Liivamets asja lahti.
Skype’i või tänapäeval ka Teamsi kõnesid oleme teinud ilmselt igaüks, rääkimata mobiiliga helistamisest. Vähem aga teatakse, et tegelikult on võimalik ka Skype’i pealt helistada PSTN-võrku ehk siis tavatelefonidele.
Võib-olla ei lähegi Eestis tavainimesel seda teadmist vaja, kuna mõistliku hinnaga kõned on üldiselt paketis sees. Ja kui palju tuleb tänapäeval ette, et kellelgi saab kõnelimiit täis? Viimasel ajal ei lähe seda vaja ka mujal Euroopas, kuna alates 2019. aasta kevadest reguleerib kõnede ja SMS-ide hindu Euroopa Liit, nii et välismaal on helistada ja sõnumeid saata täpselt sama odav kui kodumaal.
Küll aga ei kehti sama EL-ist väljaspool. “Kui helistad mobiiltelefoniga näiteks USA-sse või Austraaliasse, on see telekomifirma hinnakirjas suhteliselt kallis. Läbi Microsoft Teamsi või Skype’i tuleb kõneminut tunduvalt soodsam,” selgitab Liivamets, kuidas saab igaüks PSTN-ist kasu lõigata.
Kordame jälle üle, et tegemist pole klassikalises mõttes veebikõnedega üle interneti, vaid täiesti tavalise telefonikõnega, lihtsalt rakenduseks on Skype või Teams. “Kui helistad lihtsalt ühelt Skype’i kontolt teisele, ei puutu see kuidagi PSTN-i. See on täiesti tavaline internetikõne. PSTN on ainult siis, kui helistad Skype’ist tavatelefoninumbrile,” selgitab Liivamets. Niisiis ei pea vastaja sinu pärast ühegi Messengeri ega WhatsAppiga jamama, tegelikult ei pea tal isegi netti olema!
Samamoodi vastupidi – kui reisid või hoopistükkis kolid Euroopa Liidust väljapoole, aga tahad kodustega kontakti hoida, saad Skype’iga helistada Eesti telefoninumbritele mõistliku hinna eest. “Näiteks Austraalias Eesti numbrilt Eestisse helistada on hirmkallis. Isegi kui võtad välismaal omale kohaliku mobiilioperaatori kõnekaardi, on Eestisse helistada reeglina väga kulukas. Välismaa operaatoreid pahatihti ei huvita sellised kauged kohad,” ütleb Liivamets.
PSTN kõne on ka “lollikindlam” kui paljud kaasaegsed alternatiivid. Loomulikult on tänapäeval teiste äpipõhiste kõnede hulk suurenenud – üksteisele helistatakse Messengeris ja WhatsAppis. Sellegipoolest ei kao PSTN-kõned kuhugi. “Eks me kõik oleme näinud, et Messenger alati liiga hästi ei toimi – internetiühendus peab olema viisakas. Kui helistad telefonile, siis see üldjoontes ikkagi töötab,” sõnab Liivamets.
Tulevikus pole vaja lepingut telekomifirmaga, vaid kogu teenuse saab Microsoftilt
Muidugi saab kõnesid teha kahes suunas. See tähendab, et tavatelefonilt on võimalik helistada ka Skype’i sisse. Selleks tuleb osta omale online-number. “Sellest on kasu näiteks siis, kui kolid välismaale, aga tahad, et ema või vanaema saaks sulle ikka helistada mugavalt oma mobiiltelefonilt,” toob Liivamets näite. Ostes Eesti numbri, saavad lähedased helistada sulle nagu ikka kohaliku tariifiga (mis ilmselt on tasuta) ja sina vastad kõnedele oma arvuti või mobiiliga Skype’i rakenduses.
Veel tähtsam on see ettevõtete jaoks, kes soovivad omada mingites riikides kohalikku numbrit. Nimelt eelistavad inimesed helistada kohalikele numbritele. “Kui olen Eestis, siis tahan helistada Eesti numbritele. Võõra riigi numbrile helistamine tundub imelik ja võib-olla kallim,” avab Liivamets. Seepärast ostavadki ettevõtted, mis ise tegutsevad mujal või mitmes riigis korraga, endale kohaliku numbri, millele saab vastata läbi Skype’i. “Võib-olla on kontoris üks inimene arvuti taga, aga ostetud on viie erineva riigi numbrid ja kõik kõned jõuavad tegelikult samasse kohta,” toob Liivamets näite. “Palju tüütum oleks omada füüsiliselt kolme telefoni, igaühes eri riigi SIM-kaart sees,” lisab ta.
Samuti pakub Microsoft n-ö rikka kõne teenuseid, näiteks automaatvastajat ja kõne salvestamist.
Kuigi PSTN on justkui vana kooli lahendus, on Liivametsa sõnul see valdkond palju arenenud just viimase viie aastaga. “Kui räägime puhtalt Microsofti tiimidest Eestis, siis see sai alguse sellest, et tegelesime ainult Skype’ist PSTN-ile helistamisega ja vastupidi. Teamsiga on väga palju tulnud juurde ärilist poolt. Ärimaailmas on erinevaid võimalusi oluliselt rohkem. Globaalsetel suurfirmadel võib olla 100 000 eri numbrit – igal töötajal oma number, ja nüüd on neil võimalus oma kõikide olemasolevate numbritega kolida n-ö Teamsi sisse ja rikka kõne teenuseid kasutada. Kuna Skype on eraisikutele mõeldud teenus, siis sellist laadi teenuseid seal eriti palju ei kasutata,” meenutab Liivamets.
Täna saab Microsoftilt telefoninumbri sama lihtsalt kui Microsoft 365 teenuse, kus on kõigile tuttavad Wordi, Exceli, PowerPointi, Outlooki, OneDrive’i ja Teamsi rakendused. Uuri lisa SIIT!
Kuidas kõne Skype’ist tavalisele telefoninumbrile kohale jõuab?
“Kui alustad kõne Skype’ist või Teamsist – back-end’i vaates läheb see sama rada –, tegeleme meie sellega, et sinu kõne suunata õigesse kohta. Kui helistad Austraaliasse, vaatame, milline on kõige optimaalsem hinna mõistes ka meile. Valime kümnete teenusepakkujate hulgast, kes suudavad kõne Austraaliasse kohale viia, parima hinna ja kvaliteedi,” avab Microsofti vanem-tarkvaraarendaja, kuidas PSTN kõne köögipool välja näeb.
Kõnede monitoorimine ja kvaliteedi mõõtmine käib pidevalt. Üks oluline aspekt, mida Microsoftis tähelepanelikult jälgitakse, on kõne pikkus. “Kõne pikkus näitab väga hästi kõne kvaliteeti – kui inimesed teevad lühemaid kõnesid, on üldjoontes midagi valesti, kõne kvaliteet on kehvem või esineb mõni muu probleem,” selgitab Liivamets. See on üks näitajatest, mille järgi otsustatakse, milliseid telekomioperaatoreid kasutada rohkem ja milliseid vähem.
Tulevikus võib selle töö ära teha tehisintellekt. “Uurime võimalusi, kuidas AI aitaks valida meie nimekirjast võimalikult kvaliteetse telekomioperaatori ja samal ajal vaadata, et hinna-kvaliteedi suhe oleks paigas. Kui ühel operaatoril on kvaliteet hea, aga kõneminut kaks korda kallim, siis see pole meie jaoks mõistlik,” räägib Liivamets, mida kõike tuleb kõne suunamisel arvesse võtta. “Olemasolevatele algoritmidele pannakse paralleelselt AI algoritme juurde ja siis saame võrrelda, kas tehisintellekt jagab kõnesid kuidagi paremini või optimaalsemalt. Nn A/B testimine käib kogu aeg ja püüame algoritme parandada,” sõnab vanem-tarkvaraarendaja.
