Microsofti arendajad: füüsikaseadused hakkavad tehnoloogia arengut pärssima 

Max Solodovnikov juhatab Microsofti Eesti arenduskeskuses veebimeedia kasutajakogemuse kallal töötavat meeskonda.Foto: Liis Tamra Photography

“Valguskiirus paneb arengule ühel hetkel lihtsalt piirid ette,” ütleb Max Solodovnikov, kes juhatab Microsofti Eesti arenduskeskuses veebimeedia kasutajakogemuse kallal töötavat meeskonda. Nende ülesanne on ehitada reaalaja meedia platvormi, millele toetuvad nii Microsoft Teams, Azure Communication Services, kus võimaldatakse teistel tegijatel tooteid luua, kui ka Eesti idumaastiku käima tõmmanud rahvuslik uhkus Skype.

Vennad Skype ja Teams

Skype, Microsoft Teams ja Zoom on reaalaja vestluskanalid, mille kohta kasutatakse inglise keeles nimetust real-time media. Tegemist on digitaalsete sidevahenditega, mis annavad edasi audio-, video- või muud sisu pea reaalajas. 

Microsoft Teamsi arengule tõukas hoo sisse koroonaepideemia, mil äkki vajadus videokõnede järele lakke hüppas. Kui konkurent Zoom hakkas pakkuma varasemaga võrreldes parema heli- ja pildikvaliteediga, 50 üheaegse kõneosalisega, taustapiltide ja muude uudsete võimalustega kõnesid, andis see tugeva tõuke ka Microsoft Teamsi arendamisele. “Ja võidurelvastumisel ei tundu lõppu olevat,” naerab Solodovnikov.

Kõne liikumine kiiremaks

Paljud reaalaja vestluskanaleid kasutavad inimesed on kogenud olukorda, kus ütled midagi, aga vastust kohe ei tule. Alles tükk aega hiljem kõlab torust vestluspartneri hääl ja tüütult sageli just täpselt samal ajal, kui ise juba järgmist lauset oled alustanud ning seetõttu teise poole vastusest aru ei saa.

Kirjeldatud probleemi taga võib olla palju põhjuseid. Alustades sellest, et kasutaja masin ei suuda audiosignaali piisavalt kiiresti töödelda, ja lõpetades sellega, et kaugus vestluspartnerite vahel on lihtsalt nii suur, et sellega peab arvestama. Just viimase probleemi lahendamine ei ole kümne aasta jooksul eriti kiiresti edenenud. Näiteks Londoni–Sydney vahelise ühenduse ajaline lõtk on lühenenud võib-olla vaid kümnendiku võrra. Põhjus on lihtne: suuremate kauguste puhul pead arvestama füüsikaseadustega.  

“Maakeral saame me hakkama. Aga kosmoses on asjalood teised,” selgitab Solodovnikov ees seisvaid küsimusi. “Viiteaeg Kuul ja Maal asuvate sidekeskuste vahel on 1,3 sekundit. Samas on ka inimesi, kes mõtlevad täiesti tõsiselt Marsi asustamisest. Siin saavad reaalaja suhtluse probleemid juba hoopis teise tähenduse,” kirjeldab Solodovnikov.

Tulevikuperspektiivid

Marsile reisimiseni läheb siiski veel omajagu aega, aga milline on reaalaja suhtluskanalite lähituleviku suundumused?

“Telekonverentsid, tervishoid, kõnekeskused, jälgimine ja kaamerad, oksjonipidamine, kus toimuvat peab jälgima, et hinda pakkuda, arvutimängud, kus suhtlemiseks tuleb pea reaalajas ühendust hoida,” loetleb Solodovnikov valdkondi, kus lahendused üha enam kasutust leiavad. 

Üha olulisemaks muutub kindlasti tehisaru roll, mis teatud määral on juba praegu kasutuses, olgu selleks tausta hägustamine või müra summutamine. Ka Microsoftis nähakse tehisaru ühe peamise tulevikutehnoloogia tegurina. Näiteks saab peatselt lasta AI-l suulisest kohtumisest kirjaliku kokkuvõtte teha. Või lasta arvutil inimeste jutu põhjal andmepankasid, kalendreid ja muud sellist täita. 

“Või näiteks kui räägime vestluskaaslasega ilmast, võib arvuti selle põhjal kiiresti koostada meile ise ülevaate. Või kui koosolekul omadega ummikusse jookseme, võib küsida arvutilt nõu, kuhu suunas oleks võimalik sellest välja murdmiseks mõttega liikuda,” loetleb Solodovnikov võimalusi.

Skype’i üle võib uhkust tunda

Kuigi meie ault ja uhkuselt Skype’ilt on osa tähelepanu Microsoft Teamsile üle läinud, on ka Skype jätkuvalt pildil ja seda kasutavad igakuiselt miljonid inimesi.

Skype on midagi, mille üle on eestlastel nii nüüd kui tulevikus põhjust uhke olla, leiab Solodovnikov. “Enne Skype’i oli harilikel inimestel väga keeruline hoida ühendust kaugel elavate sõprade, sugulaste ja teiste lähedastega, sest telefoni teel tehtavad kaugekõned olid väga-väga kallid,” meenutab ta. 

Just Skype’iga jõudis massidesse reaalaja vestluskanalite tehnoloogia. Kui mõned kohmakad esialgsed katsetused kõrvale jätta, oli just Skype see, mis varem vaid ulmefilmidest tuntud digilahenduse kogu maailma inimesteni tõi. 

Skype pani aluse nii Zoomile, Whatsappile kui Microsoft Teamsile. Ta oli teerajaja. 

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks.