Innovatsiooniliidrite Klubi alustas käesoleval sügisel oma neljandat hooaega ning selle tähistamiseks kogunesid liikmed avaüritusele 26. septembril Icosageni tehasesse Tartus. Suure põnevusega kuulati esinejate ettekandeid ning päeva lõpus oli huvilistel võimalik osa võtta haruldasest ringkäigust Icosageni laboriruumides.
Innovatsioon kui “leida midagi ootamatut, otsides midagi muud”
Ürituse juhatas sisse president Toomas Hendrik Ilves, kes jagas oma mõtteid innovatsiooni kui kontseptsiooni osas ning pakkus kuulajatele mitmeid intrigeerivaid ajaloolisi näiteid. Miljööle kohaselt tõi ta näiteks Alexander Flemingi teekonna penitsilliini avastamisest, milles juhtiv jõud ei olnud uue ravimi loomine, vaid püüd aru saada, miks tema proovinõudes katsed aina ebaõnnestusid. Lisaks kirjeldas ta ka paljudele tuntud Apple’i brändi ajalugu ja nende tooteloome protsesse, ilmestamaks asjaolu, et innovatsioon ei tähenda tingimata millegi täiesti uue loomist, vaid tihtipeale on tegemist hoopis olemasolevast millegi uue loomisega.
Kriitilisemal toonil kirjeldas Ilves innovatsiooni rahastamise mudeleid. Ta viitas suurtele erinevustele Euroopa ja Ameerika Ühendriikide mudelites – kui Euroopas on 80% finantseeringutest pankade ja 20% erakapitali poolt, siis Ühendriikides toimub süsteem vastupidiselt. Ta rõhutas, et erinevused rahastuse kaasamise võimaluste osas on tihti ka põhjusteks, miks ettevõtjad suuna koduriigist eemale võtavad.
Ettekande lõpetuseks jagas president enda vaadet võimalikule järgmisele Eesti eduloole, milleks võiks olla geeniandmete kasutamine biotehnoloogilises ja meditsiinilises võtmes. Ta rõhutas, et hetkel on selles vallas veel mitmeid likvideerimist vajavaid komistuskive, kuid potentsiaal on piisavalt suur, et sellest kujundada midagi revolutsioonilist.
Uuenduslikud lähenemised on teadus- ja arendustöö ning innovatsiooni aluseks
Kogunemise üheks eesmärgiks oli lähemalt tutvuda Euroopa edukaima biotehnoloogia ettevõttega Icosagen, millest andis sisuka ülevaate ettevõtte teadusdirektor Mart Ustav jr. Ta tutvustas Icosageni pikka ja väärikat ajalugu, olles tegutsenud biotehnoloogia vallas juba 1999. aastast ning tutvustas, millega nad laboratooriumis igapäevaselt tegelevad.
Icosagen keskendub potentsiaalsete diagnostika- ja ravimvormides kasutatavate terapeutiliste valkude, peamiselt antikehade, uurimisele ja arendamisele. Ustav jr andis detailse sissevaate antikehade ja bioloogiliste ravimite maailma, kirjeldades nende uurimis- ja tootmisprotsesse. Käsikäes oma klientidega tegelevad teadlased just eelmainitud biotehnoloogiaalaste uuringutega. Ettevõte sai Eestis laiemale üldsusele tuntuks oma “BioBlock” tootega, mis kogus kiiresti populaarsust.
Ettevõttel on edukas teadus- ja arendustöö strateegia, mida usaldavad sajad kliendid üle maailma. “2022. aastal me töötasime peaaegu 100 erineva biotehnoloogia ettevõttega, kaasa arvatud suurimate farmaatsiaettevõtetega ning viisime ellu üle 500 erineva projekti,” märkis Ustav jr.
Icosageni ambitsioon on kasvada farmaatsiaettevõtteks, mille osas on juba toimumas suured sammud – nimelt valmib järgmisel aastal Icosageni bioloogiliste ravimite tehas, millega luuakse täiendav võimekus ise toota terapeutilisi antikehi ja muid valke. Nende visioon on 2025. aastaks viia enda arendatud ravimolekulid kliinikutesse. “Meie eesmärk on jõuda selleni, et Eestisse tekiks tõesti oma farmaatsiaettevõte.”
Ustav jr tõi välja, et lisaks biotehnoloogiaalastele ärilistele protsessidele on Icosagen ka võimekas teaduse toetaja, olles eraõiguslik teadus- ja arendusasutus. “Väga suur osa meie teadus- ja arendusmeeskonnast osaleb iga-aastaselt umbes 5-6 magistritöö juhendamises ning meil on mitmeid doktorante,” täpsustas ta.
Lisaks viitas Ustav jr EAS ja Kredexi Ühendasutuse rakendusuuringute programmile (RUP), kirjeldades seda kui suurepärast toetusmeedet Eesti teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, milles osalemist võiksid kaaluda teadlased ja nii alustavad kui toimetavad teadmusmahukad ettevõtted.
Innovatsiooni loomisel ja toetamisel on oluline rakendada õiget mõtteviisi
Päeva viimaseks etteasteks kogunesid esinejad diskussiooniks, mida modereeris Mart Maasik, Innovatsiooniliidrite Klubi nõukogu üks liikmetest.
Diskussioonis keskenduti peamiselt kultuuri ja mõtteviisi küsimustele, mida arutleti innovatsiooniloome vaatenurgast. President Ilves tõi taaskord välja hea näite Skype’i loomisest, mis oli üllatuslik edu väikesele Eestile ja samas ilmestas hästi asjaolu, et sellised suured edulood on siin võimalikud. Tihtipeale nähakse muru rohelisemana mujal, näiteks suuremates riikides, kuid Eesti edulood on heaks näiteks, et kõik on saavutatav. Ilves märkis, et neid peaks kultuurilises mõttes rohkem ja laiemalt tutvustama, et talendid sooviks koju naasta ja siin innovaatilisi lahendusi luua.
Osalised arutlesid asjaolu üle, et Eestis on teadust veel siiski liiga vähe. Ustav jr märkis, et seda saab mõõta näiteks patentide arvuga – Eestis on ligikaudu 10 korda vähem teaduspatente kui Põhjamaades. Üks osa probleemist on noorte teadlaste lahkumine Eestist, kes ei soovigi koju tagasi tulla ebasoosivate, innovatsiooni pärssivate tingimuste tõttu. Ustav jr nentis, et teadlaste naasmise jaoks peab olema eeldusena olemas ,”koht, kuhu tulla”, pidades silmas akadeemilise sfääri või erasektori valmisolekut teadmusmahukaid ettevõtmisi ja algatusi toetada.
Diskussioon puudutas ka huvitavat vaatenurka selles osas, et ettevõtted võiksid ehk talente omavahel jagada. Osalised siiski leidsid, et see on pigem väljakutseid esitav kui probleemi lahendav võimalus, kuna töölistest on puudu pea igal ettevõttel, mistõttu läheks nendegi jagamine keeruliseks kõikidele osapooltele.
Kokkuvõtlikult jõuti järeldusele, et Eestist lahkunud talentidele on vaja luua väärtuslik pinnas tagasi tulemiseks ning ettevõtjaid on tarvis julgustada, et suured edulood teadusinnovatsioonis, nagu Icosagen, on võimalikud ka Eesti kontekstis.
