Riigiportaalis eesti.ee saavad eraisikud nüüd kasutada personaalset töölauda, kuhu on teemapõhiselt koondatud enimotsitud teenused, alates dokumentidest ja ravimiretseptidest ning lõpetades sõidukite ja kinnisvaraga.

“Eelmise töölaua teenuste ülevaade oli üsna minimalistlik ja kasutajamugavus piiratud,” toob riigiportaali juht Kaisi Udumäe välja varasema eesti.ee eraisiku töölaua nõrkused. Nüüd avaneb portaali sisse logides kasutajatele töölaud, kuhu on teemapõhiselt koondatud populaarsemad teenused: dokumendid ja juhiload, tervis ja retseptid, alaealised lapsed, sõidukid, notariaalsed dokumendid, kinnistud. Samuti saab töölauale salvestada oma lemmikud ehk huvipakkuvamad teenused ja infoartiklid. “See on alles esimene samm veelgi parema kasutajamugavuse suunas,” lisab ta. “Me tahame, et tulevikus lähtuks töölaud konkreetsest kasutajaprofiilist.”

Pikemas usutluses selgitab Udumäe, kuidas uuenduskuur sündis, millele on selle juures tähelepanu pööratud ning kuidas edasi. 

Mida uuenenud eraisiku töölaud endast kujutab?

Uue töölaua eesmärk on koondada teenused teemapõhiselt kokku, varasemalt on need kõik olnud laiali: tervisetõendit otsid ühest portaalist  ja juhiluba teisest. Uue funktsionaalsusena oleme juurde toonud tervisetõendi kuvamise koos juhilubadega, et saada ülevaade juhtimisõiguse kehtimisest.

Töölauda täiendame jõudumööda, näiteks tahame eraisiku vaates tuua juurde sõiduki kindlustuse info. Täna ehitame päringut, et saaksime kuvada ka seda, kui oled sõiduki kasutaja, mitte omanik. Sageli on omanikud pangad, kelle käest sa liisingut võtad, seega võib paljudel täna “lahter” tühjaks jääda.

Samamoodi plaanime juurde tuua pensioniinfo. Selles osas on meil tugev koostöö sotsiaalkindlustusametiga.

Mida uus kiirviidete võimalus tähendab?

See on üks neist uuendustest, mis on tulnud otseselt kasutajate tagasisidest. Kasutajad on toonud välja, et tahaksid markeerida infoartikleid või teenuseid, mis neile enim huvi pakuvad. Eriti oluline on see eesti.ee igapäevastele kasutajatele, näiteks raamatupidajatele. Kui paned infoartiklile või teenusele südamekese, jääb see töölauale, mitte ei pea seda iga kord menüüst või mujalt otsima.

Kas kasutaja saab ka ise valida, milliseid teemaplokke ta töölaual näeb?

Kui kasutaja esimest korda pärast uuendust eesti.ee-sse logib, küsitakse temalt nõusolekut, et saaksime vajalikke päringuid teha ja neid andmeid talle näidata. Juba esimeste päevadega andis 26 000 inimest nõusoleku töölaual info kuvamiseks.

Seadete alt saab hiljem ka teemaploki kaupa nõusolekuid tagasi võtta, näiteks kui terviseteemad huvi ei paku, saab vastava linnukese maha võtta.

Mis eesti.ee-s kõige popimad teenused praegu on?

Täna on terviseteemad TOP 3-s – retseptid ja töövõimetuslehed on kõige olulisemad. Töövõimetuslehed on täna eesti.ee-s unikaalne teenus ehk mujal neid edastada ei saa.

Kui palju te mobiilivaatele tähelepanu pöörate?

Täna teeme kõik uued arendused n-ö mobile first põhimõttel ehk mobiilivaadet silmas pidades. Hetkel on mobiilis ja arvutis kasutajaid umbes pooleks, osalt on see kindlasti seotud sellega, et portaal pole siiani olnud kuigi mobiilisõbralik.

Eesti.ee kasutajate rahulolu mobiilseadmetes on tänu eelmise aasta lõpul tehtud muudatustele tõusnud märkimisväärselt. See kinnitab, et oleme õigel teel. Kui suudame rahulolu tõsta mobiilis, hakkab kindlasti ka mobiilis kasutajate arv veelgi kasvama.

Kui eesti.ee lehelt riigiportaali ajalugu uurida, torkab silma, et töölauast, mis koondaks erinevatest registritest pärineva info mugavalt ühele lehele, räägiti juba 2013. aastal. Miks sellega nii kaua on läinud?

Ma ei oska öelda, kuidas kümme aastat tagasi oli, aga täna on IT-rahastus väga ebaühtlane. 

Samas näen, et avalikus sektoris on kõigil sarnane probleem – sõltuvus välisrahastusest on suur. See rahastus on kuupäevast kuupäevani paika pandud – ehitame projektide kaupa asju valmis, aga selle eelduseks on, et riik suudab ise tagada järelhaldamise ja jätkusuutlikkuse. IT-s ei ole nii, et teed asja valmis, paned üles ja kunagi enam puutuma ei pea. Projektipõhine rahastus ei ole jätkusuutlik ning samal ajal on stabiilne baasrahastus puudulik.

Veel on kodulehel kirjas, et 2015. aastal oli eesti.ee-s 815 e-teenust. See tundub kole palju võrreldes tänase 102-ga.

Sellel on mitu põhjust. Esiteks käsitletakse tihtipeale väga erinevalt, mis on teenus. Teiseks otsustati ca 2016-2017 teha eesti.ee “õhukeseks”. See tähendab, et teenuseid hakati viima eesti.ee-st välja – tagasi teenuste eest vastutajate ehk tegelike omanike juurde. Sisuliselt taheti eesti.ee-st teha suurt lingikogu, kus teenuseid ei asu. Selle tulemusena tegid mitmed asutused endale oma iseteeninduse.

Kas te nüüd üritate neid teenuseid enda hõlma alla tagasi võita?

Eesti.ee kontseptsioon on üles ehitatud selliselt, et me oleme teenuste vahendajad. Meil on 102 teenust, aga omanikeks on teised riigiasutused. Võtame kasvõi juhiloa, see on transpordiameti teenus. Meie eesmärk on koondada teenused ühtsesse kanalisse, et kodanikul oleks üks keskne koht, kust ta teenused üles leiab ja neile ligi pääseb. Selleks tuleb teenuse omanikele luua parimad eeldused ehk pakkuda kasutajakeskset digikanalit eesti.ee-d selliselt, et teenuse omanik ise saaks keskenduda vaid äriloogika parendamisele, mõtlemata digikanali haldusele ja erinevate riiklike nõuete rakendamisele. Võtame näitena kasvõi ligipääsetavuse nõuded (nn WCAG) – igaühel vastavat kompetentsi omada või sisse osta ei ole mõistlik. Piiratud eelarve tingimustes tuleb jõud ühendada ning kasutada ära teineteise tugevusi.

Kõiki teenuseid meie juurest veel ei leia, aga kindlasti püüdleme selle suunas, et nii-öelda alustav ots oleks olemas, isegi kui suuname kasutaja edasi teise asutuse iseteenindusse või veebi.

Mida statistika ütleb, kuhu kasutaja reeglina teenuseid otsima tuleb?

2020. aasta uuring (Riigiportaali eesti.ee kasutaja rahulolu analüüs, Kantar Emor) on näidanud, et näiteks retsepte tullakse esimesena otsima eesti.ee-sse, mitte digilukku. Samas juhilubade puhul tuli välja, et enne minnakse ikkagi transpordiameti iseteenindusse. Niisiis võib see kasutajamuster teenuseti erineda.

Mis on kasutaja ootus?

Ajalooliselt on eesti.ee ehitatud keskseks digiväravaks, kust saad esmase info ja otsa kätte. Ka uuringud näitavad, et 70 protsenti kasutajatest ootab, et neil oleks üks keskne “värav”, kust saaks teenused kätte. Sel on mitmeid põhjuseid, näiteks ei tehta vahet riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenusel. Inimene ei tea ega peagi teadma, millise teenuse puhul ta kuhu peab pöörduma.

Võtame või sündmusteenused, mida ka RIA majas arendatakse. Näiteks abiellumine. Sellega kaasneb terve hulk tegevusi, mis on erinevate asutuste all laiali. Kuidas ma vastabiellununa peaksin teadma, mida täpselt vaja teha on? Juhiloa puhul pöördu transpordiametisse, ID-kaardi ja passi puhul PPA-sse. Lapse sünni puhul aga saad nime registreerida rahvastikuregistris, lasteaiakohaga tegeleb hoopis kohalik omavalitsus. See on keeruline, eriti kui tegemist on teenustega, mida kasutad vaid korra või paar elu jooksul.

Ka riigi vaatest on mõistlikum omada keskset digikanalit. See on soodsam ja aitab kindlasti tagada ühtlasemat kasutajakogemust.

Mida teha nende asutustega, kellel on vahepeal juba oma iseteenindus valmis saanud?

Kellel juba on oma iseteenindus, siis otsime koostöökohti, kuidas üksteist võimendada. Vaatame, kuidas ehitada need sillad – kui keegi tuleb eesti.ee-sse teenust otsima, siis kuidas jõuaks ta kõige mugavamalt õigesse kohta.

Uus lahendus on riigi SSO (GovSSO) ehk ühekordne sisselogimine. See tähendab, et kui kasutaja logib eesti.ee-sse sisse ja leiab teenuse üles, aga seda pakutakse teises iseteeninduses, näiteks rahvastikuregistris, siis saad ühekordse autentimisega liikuda kohe teise iseteenindusse. Täna pead mitu korda autentima. Eesti.ee-l on täna see võimekus olemas, aga et SSO-st kasu oleks, peab see võimekus olema ka partneril ehk vastuvõtval poolel.

Praegu on erinevates iseteenindustes erinevad navigeerimisloogikad. Kasutajamugavusele aitaks kaasa, kui võimalikult paljud kasutaksid oma teenustes ühte või sarnast disainisüsteemi. Isegi kui vahetad iseteenindust, näeb kasutajaliides sarnane välja – see teeks kodaniku jaoks asja kohe palju mugavamaks. Selles suunas me täna ka liigume.

Milliseid muudatusi tulevikus oodata on?

Uuenenud eraisiku töölaud on kõigest esimeseks sammuks personaliseeritud ja proaktiivse iseteeninduse loomisel. Tänasel töölaual pole vahet, kas sisse login mina või logid sina – meile kuvatakse samu teemaplokke ja teenuseid, see on universaalne. Me tahame, et tulevikus lähtuks töölaud konkreetsest kasutajaprofiilist. Näiteks ei ole mõtet 19-aastasele noorele näidata infot vanaduspensionile jäämise kohta, samas kui pensionäril võib olla väga vajalik proteesihüvitise info.

Kui sul on täna mingi mure, siis pead ise otsima, kuidas seda lahendada. Tegelikult peaks olema nii, et piltlikult öeldes tuleb riik ise sinu juurde. Kasutajate ootus on, et kui riik teab, et mul on õigus saada üht või teist hüvitist, siis miks ta mulle seda ise ei paku. Seepärast plaanime kiiresti edasi liikuda personaalsema ja proaktiivsema teeninduse juurde.

Lisaks näeb lähikuudel ilmavalgust eesti.ee uus teavitustesüsteem Notify, mis annab kasutajatele operatiivselt teada, kui mõnes teenuses esineb hooldustööde või tehniliste rikete tõttu katkestusi.