Kiirelt muutuval tehnoloogiamaastikul jääb jätkusuutliku tarkvara tähtsus sageli märkamata. Paljud eeldavad, et puhtalt tehnoloogia kasutamisega ollakse juba rohelisemad, kuigi reaalsuses ei pruugi see üldse tõele vastata. Tarkvaraettevõtte Helmes innovatsioonijuht Meelis Lang kummutab järgnevas arvamusloos levinud valearusaamu ja pakub lahendusi, kuidas päriselt pakkuda jätkusuutlikumaid tarkvaralahendusi. 

See, et jätkusuutlikum tarkvara saab oluliselt vähendada inimeste ja ettevõtete tegevuse mõju keskkonnale, jääb tihti tähelepanuta. IKT-sektori jalajälg on üllatavalt suur: Euroopa Liidu kliimastrateegia hinnangul tarbib IKT-tööstus 4–10 protsenti maailma elektrist ja tekitab 1,5–5 protsenti kasvuhoonegaaside heitkogusest. See on reaalsus, kuid paljud ettevõtted kasutavad ja arendavad jätkuvalt tarkvaralahendusi, mis ei arvesta keskkonnasäästlikkuse aspektiga. 

Digiajastul on tarkvaraarendust ja sellega seotud vastutustundlikkust kujundanud kaks peamist eksiarvamust. Esimene neist on uskumus, et kõik digitaalne on olemuselt keskkonnasõbralik ja justkui ei jätakski seetõttu endast maha süsiniku jalajälge. Teine eksiarvamus on see, et “rohelisemate” või jätkusuutlikumate praktikate kasutuselevõtt kaasneb suurte kuludega. Mõlemad väited saab ümber lükata.