Saksamaal on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel lihtsam löögile pääseda kui Eestis. Murekohaks Eesti tarkvarahangetel ongi just monopoolsed mugavussuhted. See tähendab, et mahukate riigihangete tulemina kujunevad tihti pikaajalised partnersuhted, kus tellijat teenindab ainult üks firma või konsortsium, kirjutab arvamusloos IT-firma Wisercat juht Vassili Ljahhovets.

Viimasel ajal on tõstatunud teema IT-sektori riigihangetest, kus magusaid lepinguid võidavad peamiselt neli Eesti suurimat tarkvarafirmat. Selline trend ei ole mitte ainult konkurentsi kahjustav, vaid ka ohtlik riigile kui tellijale, sest oskusteave ei peaks koonduma ühe väikese ringi kätte.

Märtsis selgitasid suure neliku liikmed DigiPROs oma nägemust sellest, mis siinses tarkvaraturu konkurentsis toimub. Peamiste probleemidena toodi välja tellija enda mugavussuhted vanade partnerite eelistamisel, mis kajastuvad hanketingimustes, ja väiksemate ettevõtete väidetav võimetus efektiivselt ressursse majandada. Kuigi turuliidrite jutus on iva, ei tasu väiksemaid alahinnata, sest võimekust ei määra ettevõtte suurus, vaid selle töötajate kvalifikatsioon ja töökultuur. Väiksemad firmad võivad tihti olla oma protsessides kõrgelt motiveeritud ja efektiivsemad.