CGI pole ettevõte, mis toodaks kasiinotarkvara või arvutimänge, vaid pakub IT-lahendusi, mis aitavad kaasa ühiskonna toimimisele. Aastatega on kasvatud Eesti suurimaks kosmoseettevõtteks ning eeskuju näidatakse ka roheteemadel. Pikemas usutluses räägib CGI Eesti tegevjuht Andres Birnbaum, kuidas õnnestus koju tuua Eestis ennenägematu kosmosediil ja milliseid innovaatilisi rohelahendusi lähitulevik tuua võiks.
CGI lubab muuta maailma paremaks. Kust see eesmärk pärineb?
See visioon tekkis juba aastal 1976, kui ettevõte asutati – samal aastal kui Apple. Kaks meest otsustasid Montrealis ühes garaažis, et tahavad luua modernse ettevõtte, kus töötajad tunnevad ennast omanikena ja kõike tehakse omanikutundega. Terves CGI-s, ka Eestis, on üle 85 protsendi töötajatest aktsionärid. Meie aktsiaprogramm on suhteliselt lihtne – juba esimesel tööpäeval võib sellega liituda ja kohe ettevõtte omanikuks saada.
CGI Eesti jaoks on möödunud aasta olnud üliedukas. Mis on teie edu saladus?
Suur osakaal on sellel, et panustame tugevalt noortesse. Meil on suveprogramm, kuhu võtame igal aastal 10 tudengit. Konkurents on päris tihe – üle 20 avalduse ühe koha peale. See teeb silmad ette ka paljudele haridusasutustele. Anname noortele võimaluse kohe reaalseid projekte teha. Viie-kuue aasta jooksul oleme sealt värvanud üle poole endale tööle. See näitab, et oleme õigel suunal, kui suudame nii kasvada, mitte tingimata kõiki üle osta. Oleme noorte IT-inimeste kasvulava.
Eelmisel aastal kasvasime 30 inimese võrra. Meie turusituatsiooni arvestades on see erakordne saavutus. Nagu teame, on Eesti IT-turg väga konkurentsitihe.
Milliseid võimalusi te veel noortele pakute?
Põhiline ongi suveprogramm. Kutsume noori üles mõtlema selle peale, et reaalharudel on tuleviku mõistes perspektiivi. Sel eesmärgil toetasime tänavu “Rakett 69” saadet. Soovime, et inimesed avastaksid, et IT võibki olla õige väljund lahendamaks tänapäeva maailma probleeme, olgu need majanduses, keskkonnakaitses või mujal. Oleme ka Jõhvi IT-kooli toetajad.
Tänaseks on CGI ka Eesti suurim kosmoseettevõte. Kuidas see juhtus?
See sai alguse üle 10 aasta tagasi, kui alustasime koostööd CGI Saksamaa üksusega. Hakkasime neile kosmoseprojektidesse allhanget tegema. Aastate jooksul saavutasime sellise tehnilise ja kosmosealase teadmise, et suudame nüüd ise peatöövõtjad olla. Järjepidev töö viis selleni, et sõlmisime lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga, kus CGI Eesti juhib tervet konsortsiumit. Tegemist oli suurima kosmoselepinguga, mille Eesti ettevõtted on kunagi sõlminud.
Mida läks vaja, et tõestada, et nüüd juba peatöövõtjaks sobite?
Kõige suuremat eneseületust on nõudnud kogu sellest kosmose spetsiifikast aru saamine. Kui läksime Saksamaale Javat progema, olime väga kõvad progejad, aga kosmosevaldkonnast süvitsi aru saamine võttis vähemalt viis aastat. Eestis polnud kelleltki midagi õppida, see valdkond oli tol ajal lapsekingades. Tegelikult õpime veel praegugi.
Teine keeruline koht on veel. Euroopa Kosmoseagentuuri hanked on väga spetsiifilised ja nõuavad keerulist tehnilist lähenemist juba pakkumise faasis. Hankeprotsessiga tuleb väga tuttav olla. Tänaseks on meil see kogemus olemas ja jagame seda ka teiste CGI üksuste kolleegidele.
Kas CGI Eesti on selles vallas suunanäitaja?
Kindlasti võib öelda, et oleme ühed staažikamad. Eesti kosmosepõlvkond on kasvanud meie tegevusest Saksamaa suunal, aga ka EstCube’i programmist, mis koolitas välja rea uusi noori tegijaid. Eestis on tänapäeval palju nišitegijaid, Eesti on ju start-up’i maa.
CGI on natuke teistmoodi, meie kosmosetiimiga on seotud üle 30 inimese ja tegutseme erinevates valdkondades, mitte ainult ühes nišis. Paljud, kes on meie tiimist läbi käinud, on ka hiljem jäänud kosmosevaldkonda, nii et võime ennast teerajajaks lugeda küll. Tuleb tunnistada, et kes on meie ettevõttest kosmosepisiku saanud, ei taha väga ära minna. Oleme ka siin väikest viisi kasvulava.
CGI pühendub jõudsalt ka roheteemadele. Miks see teile tähtis on?
Me jälgime kogu aeg, mida klientidel vaja on – roheteemast ei saa üle ega ümber. Üritame olemasolevate teadmiste baasil luua uusi lahendusi. Üks suund, millega kosmoses tegeleme, on Maa jälgimine. Kui ühelt poolt tegeleme satelliitide juhtimisega, siis teiselt poolt tegeleme sellega, et satelliitidelt tulevaid pildiandmeid targemalt kasutada.
Oleme teinud rakendusi PRIA-le (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) põldude niitmise tuvastamiseks ning Eesti ilmateenistusele jää jälgimiseks. Eelmisel aastal lõime rakenduse, mis mõõdab katuste pindalasid ja kaldeid – selle põhjal suudame ennustada, kui palju võiks üks või teine katus päikeseenergiat toota. See annab nii energiafirmadele kui ka omavalitsustele ja kogu riigile parema ülevaate, milline võiks energiatootmise potentsiaal olla, kui kasutada rohelisi lahendusi.
Tegelikult on olemas hästi palju andmeid, mida võiks kasutada selliste rakenduste jaoks, mis aitavad rohepööret ellu viia. Neist rakendustest saavad kasu ka teadlased.
Kui start-up’i maailmas peame Eestit teerajajaks, siis kuidas on seis roheteemadega? Mudime suunda või lohiseme järel?
Nii ja naa. Tajun, et Eesti pole ühiskonnana nii kaugele küpsenud kui näiteks Taani või Saksamaa. Samas on ka kohti, kus oleme paremas seisus või pakume nutikamaid lahendusi välja. Uute rohelahenduste nuputamine on hea võimalus Eesti start-up-maastikule.
Kuidas saaks erasektor panustada, et ühiskond rohepööret meelsamini vastu võtaks?
Ettevõtjad peavad ise olema suunanäitajad. Ühiskond vaatab suurematele organisatsioonidele otsa ja võtab eeskuju. Erasektor ei tohiks olla positsioonis, kus riik peab lõpuks ütlema, et pange põlevkivikaevandused kinni. Ettevõtted peaksid olema proaktiivsed – näiteks CGI võttis endale eesmärgiks, et oleme aastaks 2030 süsinikuvabad. Igal aastal on meil erinevad sammud, mis aitavad selleni jõuda – alates sellest, et oleme 60% vähendanud oma transporti ja reisimist ning vaatame kontorite energiaklassid üle.
Kui ettevõte nii otsustab, siis mõtleb ka töötaja koduteel, et võib-olla tuleks järgmine kord hoopis rattaga või vaataks oma kodu üle, et oleks võimalikult roheline. Toetame oma töötajate rohelist transporti. Tartus saavad inimesed tulla rattarendiga tööle ja Tallinnas jagame tõukerataste krediiti. Kõik algab meist endast.
Kas sul endal on ka päikesepaneelid katusel?
Ma arvan, et vähemalt selles kvartalis, kus ma elan, olen eeskujuks. Mul on katusel päikesepaneelid, autoga sõidan minimaalselt – auto on ka elektriauto. Mulle meeldib ka talvel jalgrattaga sõita, tuleb lihtsalt õiged kummid alla panna. Selles mõttes on Tartu tore linn – rendiratastel on ka talvel naelkummid all. Tartu taristu on väga eeskujulik – ühest linna otsast teise saab sõita mööda jalgrattateid, mitte punaseks värvitud sõidutee osa.
Tartus on sellega kindlasti parem seis kui Tallinnas.
Oleks meeletult lahe, kui Tallinn oleks nagu Kopenhaagen või Amsterdam. Meie regioonis selliseid linnasid pole, nii et oleks väga äge, kui Tallinn suurema pöörde teeks.
Kuidas CGI kogukonna heaollu panustab?
CGI on küll suur rahvusvaheline organisatsioon, aga meie tegevus on väga kogukondlik, meil on kohalikud kliendid. Teeme kõik selleks, et meie ettevõtte jalajälg oleks võimalikult väike. Kevaditi käime metsa istutamas.
Kui varem olid meie firma suvepäevad sellises formaadis, et pidasime kuskil metsa vahel pidu, siis alates 2019. aastast on meil suvel heategevustalgud. Läheme mõnele organisatsioonile appi midagi korrastama või paremaks tegema ja sellele järgneb õhtune üritus. Eelmisel aastal käisime Viljandi loomade varjupaigas remonditöid tegemas, oleme käinud Paide metsloomade varjupaika aitamas ja Kose vallas lasteaedu korrastamas. Meie inimestes on hoolimine ja aitamine DNA-sse kirjutatud, see väljendub nii meie töös kui ka töövälises tegevuses. Otsime kogu aeg kohti, kus abiks olla.
Kuidas see muutus kollektiivis vastu võeti?
Alguses oli kuulda mõningaid skeptilisi noote, aga arvud kõnelevad enda eest – osalusprotsent tõusis! See meeleolu, mis on nendel üritustel olnud, kui lõpuks on tolm kinnastelt maha pühitud ja söögilauda istutud, on olnud väga ülev. Inimesed on õnnelikud – ikka tahetakse ju midagi kasulikku teha.
Tavaliselt istuvad kõik kuskil arvuti taga ja progevad, klapid peas, aga kui oled päev otsa värskes õhus midagi kasulikku teinud, näiteks lõhkusime üksteise kõrval puid, siis see mõjub väga hästi. See on ka meeskonnakoolituse eest. Soovitan heategevusorganisatsioonidel ise selliseid formaate välja pakkuda. Usun, et ettevõtteid, kes sellest kinni haaraksid, leiduks veel.
Millised on CGI Eesti tulevikuplaanid? Mis on veel tegemata?
Kindlasti on kosmosevaldkond see, mis meil jätkuvalt kasvab ja mida kasvatada tahame. Tegeleme ka e-riigi ekspordiga. Kuna tegutseme 40 riigis, siis näeme, et neid teadmisi on võimalik CGI kaudu eksportida. Kui lähed mõnda lääne riiki, kus on süsteemid juba ees, on e-riigi lahendusi raske müüa, aga kuna CGI on näiteks Kanadas kõige suurem IT-teenuste pakkuja, on seda lihtsam teha. Võtsime ka eraldi inimese tööle, kes keskendub e-riigi ekspordiga.
Rohepöörde valguses on kohti, kus tahaksime edasi liikuda – just alternatiivenergiate kasutusele võtmise võimaldamisel. Kui tuleb palju mikrotootjaid, kuidas seda võrku juhtida? See on päris suur väljakutse, mis vajab nutikaid tarkvaralisi lahendusi. Jah, mul on päikesepaneelid katusel, elektriauto ja õhksoojuspump, aga puudu on lahendustest, mis need kõik kokku paneks. Näiteks kui päike paistab, võiks elektriauto automaatselt laadima hakata.
Praegu pakuvad telekomi ettevõtted pakette, kus on teler, ruuter ja kogu lahendus. Elektriga võiks olla samamoodi – keegi paneb kokku paketi, kus on päikesepaneelid, tootmine, elekter, elektriauto, ja ütleb, et kuumakse on selline. Usun, et isegi selliste lihtsamate lahendustega on võimalik tekitada majapidamises 25-30% elektri kokkuhoidu. Sinna on päris pikk tee minna.
Meie ettevõte kasvab 50% orgaaniliselt ja 50% üleostmiste teel. Tegelikult vaatame ka Eesti regioonis ringi, milliseid ettevõtteid võiks CGI-ga ühendada – kellel on samasugused väärtused ja sarnane vaade. Eesti turg koosneb paljuski väikestest ettevõtetest, nii et teatav konsolideerimine võiks olla loomulik samm. Üheskoos saaks teha veel suuremaid asju.
