Registrite ja infosüsteemide keskuses (RIK) on põnevad ajad, sest läheneva Euroopa Liidu struktuurifondide rahastusperioodi lõpu eel on töös kümmekond riigihanget, et tõhustada digitaalse õigusriigi toimimist. Eesmärgiks on anda uus hingamine olemasolevatele infosüsteemidele ja keskkondadele, muuta need mugavamaks ning laiendada digitaalsete vahendite kasutamist – sealhulgas näiteks ka kinnipidamisasutustes.

Justiitsministeeriumi suurem ja pikaajaline eesmärk on digitaliseerida kogu õiguskaar. Ettevõtetel ja arendajatel avaneb käimasolevate või peatselt avaldatavate hangete kaudu võimalus anda oma panus selleks, et õigusemõistmine, seadusloome ja sellega seotud teenused toimiksid e-riigile omaselt kiirelt, kuid seejuures nii töölõikudes kui lõppkasutaja jaoks kasutajasõbralikult.

Kogu õigusloome info ühest kohast

Üheks suure nähtavusega projektiks sel aastal on riigi koosloome keskkonna edasiarendus, mille eesmärgiks on muuta Eesti õigusloome protsess läbipaistvamaks, paremini jälgitavaks ja kasutajamugavaks. Selleks liigutakse dokumendipõhisuselt andmepõhisusele. Tegemist on RIK-i arendatud uue IT-lahendusega, mille esimest etappi hakatakse peatselt piloteerima. 

Õiguskaitse infosüsteemide osakonna juhataja Hillary Viita sõnul on praegu eelnõude väljatöötamisel suurimaks takistuseks see, et kogu protsess käib dokumendipõhiselt. Näiteks seaduse muudatuse kavandamiseks koostatakse eelnõu dokument ja seletuskiri, mida saadetakse edasi-tagasi erinevate haldussüsteemide vahel.

“Selleks ajaks, kui eelnõu jõuab riigikogule, on ühest dokumendist saanud mitukümmend,” selgitas Viita. “Nii otsustajate kui avalikkuse jaoks oluline teave on killustunud erinevate süsteemide ja dokumentide vahel, mistõttu pole selleks hetkeks enam selge, miks ja kuidas eelnõu ja selle lisad protsessi jooksul muutunud on. Seega on jätkuprojekti üks osa baasfunktsionaalsuse loomine, mis võimaldaks menetleda eelnõu väljatöötamise protsessi andmepõhiselt.”

Selleks, et eelnõude kooskõlastamine erinevate ametkondade, ministeeriumide, kohtute, IT-ettevõtete ja huvigruppide vahel oleks võimalikult sujuv ja läbipaistev, tuuakse eelnõu menetluse ja kooskõlastamisega seotud info ühte kohta kokku. Ka avalikkusele muutub õigusloome protsess läbipaistvamaks, kui kõik algatusega seotud info on kättesaadav ühes kohas ja muudatused lihtsalt jälgitavad. “Samuti on oluline, et selles samas keskkonnas saavad erinevad osapooled algatusi luua koos, mis omakorda võimaldab parandada kaasamise ja lõppastmes ka õigusaktide kvaliteeti,” lisas Viita.

Kui õigusloomega seotud protsessid saavad ühte keskkonda koondatud, muutub lihtsamaks ka mõjude hindamine. Hetkel tegelevad mõjude hindamise ja seoste leidmisega õigusloojad, kuid tulevikus võiks siin abi saada ka tehisintellektilt. Näiteks, kui on vaja muuta mõnda seaduseparagrahvi, näitab süsteem, milliseid akte muudatus mõjutab ja kas ning millised vastuolud sellega tekivad. 

Riigi koosloome keskkonna arenduste hankimiseks avaldatud hankemenetlus on jagatud kaheks osaks (II etapp ja III etapp), mille eesmärk on soetada arendusressurssi kokku 753 000 euro eest. Projekti sisu eest vastutab RIK, kuid hanke tulemusena kaasatakse projekti välise koostööpartneri süsteemianalüütikud, arendajad, UX disainerid ja testijad. 

Maksekäsu kiirmenetlused kiiremaks

Teine suurem projekt on uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomine eelarvega 375 000 eurot, mille pakkumisi oodatakse 12. oktoobriks. 

“Hetkel kasutusel olev e-lahendus on loodud 2008. aastal, mis oli küll sel ajal revolutsiooniline samm ning muutis maksekäsu kiirmenetluste läbiviimise digitaalseks, ent on nüüdseks ajale tehnoloogiliselt jalgu jäänud,” selgitas Viita.

Käimasoleva riigihanke eesmärk on vahetada vana maksekäsu kiirmenetluse süsteem täies mahus uue vastu välja, sest vana platvorm ei võimalda menetlusprotsessi ja töölõikude automatiseerimiseks vajalikke sisulisi muudatusi. Sellest lähtuvalt on uus keskkond planeeritud selliselt, et maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kanduvad andmed üle süsteemi, kus genereeritakse nende põhjal vajalikud dokumendid ning konkreetsete tingimuste esinemisel tehakse automaatselt erinevad menetlustoimingud. Süsteemi kasutajale jääb pigem kontrolli funktsioon.

Kohtulahendite avalikustamine

Õiguskaare digitaliseerimine sisaldab eesmärgina ka kohtumenetluste suuremat avalikustamist. Selle realiseerimiseks eemaldatakse arendusprojekti käigus kohtulahenditest isikuandmed, et lahendid oleks võimalik avalikuks muuta senisest kiiremini ja suuremas mahus. 

Planeeritavate muudatuste järel saab kohtulahendite info avalikuks juba pärast avalikku kuulutamist, mitte alles siis, kui lahend on jõustunud.

Kohtulahendite avalikustamise projekti elluviimiseks on ettevalmistatud kaks riigihanget, mis kuulutatakse välja oktoobri alguses: kohtuinfosüsteemi arendustööd ja tehisintellektil põhineva puhastaja-tööriista täiendused, mille kogumaksumus on natuke üle 300 000 euro.

Uued lahendused vanglates

Kui praegu on internet ja nutiseadmed kinnipidamisasutustes turvariskide tõttu keelatud ning kõik kohtutoimikud ja dokumendid tuleb kinnipeetavatele kätte toimetada paberkandjal, on eesmärk muuta materjalidega tutvumine digitaalseks ka kinnipidamisasutustes.

RIK-i projekti käigus, mille suurusjärk on 350 000 eurot, kohandatakse avaliku e-toimiku lahendus selliseks, et kinnipeetavad saavad kõikide vajalike dokumentide ja materjalidega tutvuda näiteks tahvelarvutite kaudu. Lisaks on neil võimalik rakenduse kaudu kohtule dokumente esitada.

Tulevikus on täiendavalt plaanis luua ka kinnipeetavatele sobiv autentimisvõimalus, milleks saab tõenäoliselt kas sõrmejälje kaudu sisenemine või näotuvastus. Tulemusena lüheneb dokumentide kättesaamisele kuluv aeg ning saatmisega seonduv postikulu. Süsteemi kasutuselevõtt suurendab kinnipeetavate digivõimekust, mis muudab nende ühiskonda naasmise sujuvamaks. Riigihange avaldatakse riigihangete registris paari nädala jooksul.

Infosüsteemidele digiväge juurde

Täna kasutatakse kohtutes teatud tööülesannete ja tööprotsesside jälgimiseks tabelarvutusprogramme, mistõttu ei ole info jälgitav samal ajal ühtses keskkonnas.

Kohtusisese tööprotsessi toetamiseks ja kasutajate jaoks oluliste andmete võimalikult kättesaadavaks tegemiseks on planeeritud 200 000 eurot maksva tarkvarahankega täiendada kohtute infosüsteemi töölaua võimalusi. 

“Ühtse töölaua lahendus, mille riigihange avaldatakse lähinädalatel, muudab menetlemise efektiivsemaks ning lihtsustab oluliselt kohtunike ja kohtukantselei tööd,” kinnitas Viita.

Viimastel aastatel on õiguskaitse valdkonnas märkimisväärselt kasvanud vajadus ka heli-, video- ja fotofailide töötlemiseks, millest lähtuvalt keskendub üks RIK-i projektidest e-toimiku failitöötluse arendamisele.

Lisaks on kavas teha e-toimikus 125 000 euro eest baasarhitektuurilisis muudatusi, et rakendada teksti tuvastamiseks erinevaid keeletööriistu, näiteks skaneeritud dokumentide optilist keeletuvastust. Kui täna saavad advokaadid ja kohtunikud infot märksõnade kujul otsida vaid dokumentide seest, siis tulevikus on võimalik otsida kogu toimikust nii dokumente, märksõnu kui sisu. Failide indekseerija arendusressursi pakkumusi saab esitada kuni 7. oktoobrini.

Üks väiksem projekt eelarvega 100 000 eurot on ettevalmistatud ka ametlike teadaannete vastavusse viimiseks veebilehetede ligipääsetavuse nõuetega (WCAG), et keskkond oleks kasutatav inimeste erivajadustest lähtuvalt ning väiksemate internetikiiruste juures. Samuti parandatakse kasutusmugavust teadaannete lihtsamaks leidmiseks.

RIK-il on riigihangete registris praegu avaldatud ja pakkumuste esitamise ootel viis riigihanget ning lähinädalatel lisandub veel üheksa avatud hankemenetlust. Hangetega paralleelselt toimuvad sisu tutvustamiseks virtuaalsed infotunnid, kuhu on oodatud kõik arendustiimid.