Iga koduleht, netipood, Facebook või muu teenus internetis peab kuskil füüsiliselt asuma. Reeglina on selleks asukohaks andmekeskused, kuhu teenusepakkujad paigutavad oma seadmed.

Andmekeskuse südames asub juhtimiskeskus, kus hoitakse ööpäev läbi silma peal, et kogu masinavärk toimiks nii nagu peab: kliimaseadmed hoiaksid temperatuuri ja õhuniiskuse nõutud piirides, pinge ja vool ei kõiguks, midagi ei kuumeneks üle, uksed oleksid lukus ja maja peal ei liiguks kedagi, kes seal ei peaks olema. Nimekirja võib jätkata üsna pikalt.

Tallinna külje all Hüürus asuva Baltikumi suurima andmekeskuse juhtimiskeskuses jagatakse neid kohustusi viie inseneri vahel. “Kui meil see süsteem toimib, siis töötavad ka klientide seadmed ja kogu maailm saab muretult tarbida kõiksugu digiteenuseid,” ütleb üks viiest. Seoses ettevõtte turvapoliitikaga jätame juhtimiskeskuse tööd tutvustanud inseneri nime varju.

Kogu aeg midagi piiksub

Kogu tööpäeva saadavad lakkamatud alarmid – mitte sellepärast, et midagi alatasa “põleks”, vaid seadmed ja süsteemid annavad endast pidevalt märku, toimuvad korrapärased hooldused ja tööd. Juhtimiskeskusse tuleb infot enam kui 3000 andurist. “Maja hingab!” nagu juhtimiskeskuses öeldakse.

Võtame kas või temperatuuri – selleks et ruum (mitte ainult tipptasemel andmekeskuses, vaid miks mitte ka kodus) püsiks kindlal temperatuuril, tuleb seda kas soojendada või jahutada. Iga kord kui temperatuur kerkib ning jahutus sisse lülitub, saavad insenerid juhtimiskeskuses vastava teavituse. Vaikset hetke, mil midagi ei piiksuks, tuleb juhtimiskeskuse töös ette harva.

Kõige parem veelekke alarmi testija olevat koristaja – nii kui ta korra teeninduskoridoris lapiga üle põranda tõmbab, tuleb juhtimiskeskusesse alarm. “Kaamera viskab ka pildi ette, kus koristaja liigub. Kui öösel jänes või metskits aia taga liigub, näeme kohe ka seda. Nii teame, et kõik süsteemid toimivad,” ütleb insener. Kui oma koju nii tundlikud andurid paneks, ei jõuaks turvafirma arvet ära maksta. Andmekeskuses ei saa tikkugi tõmmata, ilma et miski häiret ei annaks.

Andmekeskus saaks omapäi hakkama

Teoreetiliselt poleks juhtimiskeskust üldse vaja. “See maja on automaatikat otsast otsani nii paksult täis, et ta saaks ise hakkama. NOC-i (network operations center ehk võrguoperatsioonide keskus – toim.) töötaja ainult jälgib, et kõik töötaks nii nagu peab ja vajadusel konsulteerib spetsialistidega,” räägib juhtimiskeskuse insener.

Greenergy Data Centersis pole juhtimiskeskuse töötaja aga ainult dispetšer, kes teavituse vastu võtab ja edasi annab, vaid paneb vajadusel ka ise käed külge. “Päeval on lihtne – lähed kõrvaltuppa ja küsid tehnikaosakonnast abi, kui ise kohe asja tuumale pihta ei saa. Öösel, kui teisi majas pole, peab ise nuputama ja selgeks tegema, kas peab spetsialisti üles ajama või kannatab asi hommikuni,” räägib insener.

Greenergy Data Centers avas uksed 2022. aasta alguses. Kahe aasta jooksul pole veel ette tulnud, et juhtimiskeskuse insener oleks pidanud öösel kellegi kohale kutsuma. “Öösel oleme pidanud küll helistama ja saanud juhiseid. Näiteks – jälgi hommikuni seda temperatuuri. Kui läheb madalamaks, helista uuesti. Siis keskendud monitoorimisel sellele,” räägib insener.

Kooliharidus ei anna kõiki teadmisi

Juhtimiskeskuse inseneri töö eripära ongi selles, et spetsiifilistest IT-teadmistest jääb siin väheks. Ei piisa ka üksnes jahutusinseneri või energeetikaalasest haridusest.

“Andmekeskuses peab olema teadmisi nii elektri-, kliima- kui jahutussüsteemide alal. Lisaks IT ja turvasüsteemide haldamine. Meil on hapnikualandussüsteem tuleennetuseks ja gaaskustutussüsteem väga ebatõenäoliseks tulekahju kustutamiseks. NOC-i insener peab oskama neid süsteeme omavahel seostada ja haarata laiemat pilti,” räägib insener.

Lihtne näide – kui süsteem annab häiret, et ühe ruumi temperatuur on liiga kõrge, siis tuleb inseneril jälile jõuda, mis on valesti. Kas ei tööta jahutusseade, on mõni uks vahelt lahti jäetud vms. Tuleb osata põhjuseid tuletada.

Klientide abistamiseks on vaja teadmisi, kuidas töötavad erinevad IT-seadmed. Kui klient öösel helistab, et tal mingi seade ei tööta, siis lähed ja kontrollid, kas seadmel õiged tuled põlevad, kui klient soovib, teed seadmele restardi või vahetad mõne osa välja (õnneks on välja mõeldud videokõned, nii on võimalik kliendilt täpsemat infot saada).

Nii pole midagi imestada, et NOC-i inseneri teadmistebaasi ükski koolidiplom kätte ei anna. “Ampluaa on nii lai, et sa ei jõua kõigis koolides käia, et seda õppida,” ütleb insener, kellel on esimene tehniline haridus Tallinna Polütehnikumist … ehkki mitte ühelgi eelnimetatud alal. “Olen olnud paljudes erinevates ametites, alates sidemontöörist, sidetehnikust kuni insenerini. Isa töötas ehitusel, olen väikesest peale ehitusega natuke kursis (elekter, kliima jne). Olen töö käigus ise juurde õppinud,” avab mees, kust kogemustepagas on aastate jooksul saadud.

See ei tähenda, et juhtimiskeskusesse pääseb tööle ainult aastakümnete pikkuse tööstaažiga. Tihti on otse ülikoolist tulnud noored kiiremad õppijad, kuna koolist on õpiharjumus veel sees. “Tihtipeale see, kes on töötanud aastakümneid ühel alal, ei taha endale viit teemat veel juurde,” sõnab insener. Samuti on juhtimiskeskuse töö noorele hea hüppelaud. “Siin saad põhja kätte. Näiteks saad töö käigus aru, mis sind rohkem köidab. Kui sind köidab automaatika – siis lähedki edasi automaatika tehnikuks/inseneriks,” ütleb insener. Alati on võimalus ka ettevõttesiseselt liikuda.

Magama jääda pole võimalik

Töö juhtimiskeskuses on korraldatud 12-tunnistes vahetustes, üheksast üheksani. Päeva jooksul on ringisebimist rohkem, maja peal tuleb kliente vastu võtta ning neid erinevate küsimuste ja murede lahendamisel aidata. Kui palju action’it öistes vahetustes ette tuleb? “Action’it loodetavasti palju ei tule, olen märganud, et kui tulen õhtul üheksast tööle, kestab aktiivne töötegemise aeg umbes üheni. Pärast seda võid hakata vigu tegema, öine ärkvelolek väsitab mõistust. Ega ilmaasjata ei öelda, et magamata öö võrdub kerge alkoholijoobega,” räägib insener.

“Hommikuti kella kuue paiku, kui kedagi pole veel tööle tulnud, võib hakata uni peale tükkima. Kui seitsmest esimesed tööle tulevad, käid kõrvaltoas, räägid paar sõna juttu ja ongi uni läinud,” muljetab insener. Seda, et keegi tööpostil päris magama oleks jäänud, ette pole tulnud. “Siin ei saagi magama jääda – kohe hakkab mingi teavitus hüüdma ja ajab üles!” naerab ta.

Igaühele öine töö ei sobigi. Plussiks on muidugi see, nagu graafikuga tööga ikka, et vaba aega tekib rohkem. Juhtimiskeskuse inseneril on kaks päeva tööl ja kolm päeva vaba.

Kokkuvõtteks võib öelda, et inseneritöö Baltikumi suurima andmekeskuse juhtimiskeskuses on küll pingeline ja väljakutseid täis, aga ennekõike on tegemist perspektiivika valdkonnaga, mis annab mitmekülgse teadmistepagasi. Andmeid on palju ja neid tekib pidevalt juurde, niisiis ei saa töö andmekeskustes niipea otsa.