Oktoobri lõpus külastas esmakordselt Eestit Hollandi andmekeskuste liidu juht ning Euroopa andmekeskuste assotsiatsiooni juhatuse liige Stijn Grove. Uurisime, miks on Hollandist kujunenud globaalse digitaristu üks sõlmpunkte, mis ootab ees Eestit ning mis faktorid mõjutavad lähiajal kõige enam IT-mahukaid ettevõtteid.
Hoolimata sellest, et olete Eestis esmakordselt, ei ole siinsed arengud teile võõrad. Kuidas näete Eestit laiemas, Euroopa kontekstis?
Kui vaadata suuremat pilti, siis liiguvad kõik majandused suurema digitaliseerimise suunas ning kiires tempos. Eesti on siin kummaline näide. Olete väga head digitaliseerimises, mida tõestab hästi asutajaliikme staatus D5-s ehk juhtivate digiriikide ringis. Samas taristu, millele digiühiskond toetub, on alles arenemas. Kuid ka siin on näha suurt edasiminekut.
Miks see on nii oluline?
Digitaristu (nagu näiteks andmekeskused või sidevõrgud – toim.) kvaliteet mõjutab oluliselt töökindlust ja efektiivsust. Vajadus parema digitaristu järele ei ole aga kuidagi ainult Eestile omane, vaid kehtib üle Euroopa. Võtame näiteks internetiühendused. Ilma laia katvusega kvaliteetse sideta oleks olnud COVIDi ajal mõeldamatu korraldada koduõpet või kodust töötamist. Mõnes riigis pidigi alternatiive otsima. Näiteks Serbias käivitati koolitelevisioon, sest see oli ainus viis, kuidas jõuda paljude lasteni korraga. See illustreerib digitaristu rolli.
Milline on digitaristu areng üle Euroopa?
See on ebaühtlane. Osades piirkondades on kvaliteetset taristut rohkem. Heaks näiteks on siin n-ö FLAP-piirkond (Frankfurt, London, Amsterdam ja Pariis – toim.), kuhu on koondunud internetiühenduste sõlmpunktid ning kümned andmekeskused. See omakorda tõmbab ligi ka internetipõhist äri, nagu striiminguplatvormid või pilveteenused. Kuna sõlmpunktide arengule seab füüsilise piiri ennekõike elektri kättesaadavus, siis on viimasel ajal aktiivselt kasvanud regionaalsed sõlmpunktid, nagu näiteks Berliin, Milano või Marseille. Viimasesse maanduvad paljud merekaablid Aafrikast.
Loomulikult toetab nende piirkondade arengut ka ulatuslik kohalik turg. Inimesi on palju ja suured organisatsioonid on huvitatud nende teenindamisest. Näiteks Microsoftil on Euroopas eri riikides kokku üle 10 andmekeskuse. Viis aastat tagasi oli neid ainult kaks.
Mis riigid veel Euroopa kontekstis silma paistavad?
Kindlasti Iirimaa. Kui üle Euroopa kulub andmekeskustele ca 3-4 protsenti energiast, siis Iirimaal tänaseks juba peaaegu 20 protsenti. Selle taga on ka suurkorporatsioonidele sobiv maksupoliitika, mis neid sinna meelitab. Ka nii saab ennast sõlmpunktiks mängida. Rootsis näiteks on bitcoin’i kaevandamist soodustav seadusandlus. Digiühiskonna üleval hoidmiseks vajalik tehniline jalajälg kasvab kõikjal, kuid osades piirkondades kasvab see lihtsalt kiiremini.
Me ei saa kuidagi mööda vaadata Hollandist, mis on andmekeskuste osas olnud alati üks liidritest. Miks?
Holland on ajalooliselt väga avatud ärile, kaubandusele ja sellega kaasnevale logistikale. Oma geograafilise positsiooniga oleme lähedal Skandinaaviale, Suurbritanniale, Prantsusmaale ja Saksamaale. Seega on tegemist naturaalse keskpunktiga. Andmekeskused oma olemuselt aga ongi logistika, infologistika. Seega on Holland olnud loogiline keskkoht, kuhu sidevõrgud kokku jooksevad.
Aga siin on ka teine põhjus. Holland on küll väike riik, kuid väga avatud erinevatele võimalustele. Näiteks Hollandi ettevõte KPN, kes tegeles riigi telefonivõrkudega enne nende avamist vabale turule (nagu Eestis haldas võrke kunagi Eesti Telefon – toim.), ei võtnud omal ajal nii ettevaatlikku positsiooni interneti vahetuspunktiks (internet Exchange) olemise suhtes kui Saksamaa või Prantsusmaa telekomid. Viimased nägid seda ennekõike kuluartiklina. KPN oli valmis proovima ning ei jäänud ootama. Tänaseks on Amsterdami interneti vahetuspunkt üks maailma suurimaid ning see lõi eeldused ka internetist sõltuvate äride õitsemisele. Muide, ka Euroopa esimene veebileht loodi Hollandis.
Kuna energia on andmemahukas äris üks peamine sisend, siis kuidas on omavahel koos toimima pandud energia- ja digitaristu?
Hollandis panustavad osad andmekeskused elektrihinna tasakaalustamisse läbi kohapeal toodetud või varem salvestatud energia võrku andmise hetkel, kui nõudlus on kõige kõrgem. Juba katsetatakse andmekeskustes ka vesinikul töötavate elektrigeneraatoritega, mis varustaksid hooneid ajal, kui tavaline võrguühendus mingil põhjusel ei tööta või on mõistlikum ise elektrit toota. Lähiaastatel ehitatakse Hollandis vesiniku transportimiseks välja torutaristu ehk andmekeskused saavad seeläbi kasutada seda energiaallikat põhitoitena. See on mõistlik, sest Hollandis toodetakse suvekuudel oluliselt rohkem energiat, kui tarbitakse. Kui riiklik vajadus suvel on ca 14 GWh, siis kohati toodame 22 GWh. Igal aastal avatakse mõni uus tuulepark või päikesepark. Seega tegeletakse nüüd võimekusega elekter vesinikuna säilitada ning selle transportimiseks vajaliku taristu rajamisega. Arvestades andmekeskuste kasvavat energianõudlust, oleks suurepärane, kui kompleksid suudavad ise vesinikust elektrit toota ja seda vastavalt vajadusele kasutada. Arvestades, et andmekeskuste jääksoojus antakse omakorda kaugküttejaamadele, siis jõuab vesinik lõpuks toasoojana kodudesse. Seega on vesinik rohelise tuleviku ehitamisel oluline komponent ning andmekeskustel on rohepöördes võtmeroll.
Holland ja Kesk-Euroopa on arengus Baltikumist kahtlemata kõvasti ees. Mis teie kogemusele toetudes meid siin ees ootab?
Nõudluse kasv. Investeeringud digitaristusse on teie positsioonis igati loogilised. Kuna olete juba praegu digitaliseerimises eesrinnas, siis see ainult kiirendab seda protsessi.
Võrreldavaks näiteks on Belgia, mis ei ole kunagi olnud interneti ja sellele toetuvate äride sõlmpunkt. Veel mõni aeg tagasi oli ta Hollandist umbes kümne aasta jagu maas. Nüüd aga liigutakse väga kiires tempos ja võetakse teistele piirkonna riikidele järgi ning ka väline huvi nende vastu on märgatavalt kasvanud. Suured pilveteenuste pakkujad soovivad seal rentida oluliselt rohkem andmekeskuste mahte, kui on kohapeal saada. Kui näiteks Hollandis on kohati raskusi uutele kompleksidele elektrivõimsuste tagamisega, siis Belgias seda takistust veel ei ole. Selline stsenaarium võib oodata ka teid. Nõudlus nii kohalike kui rahvusvaheliste organisatsioonide suunalt kasvab.
Toon ühe näite. Mul on tuttav, kes töötas Booking.com IT-juhina. Ta mainis, et nende IT-süsteemid ei olnud töökindluse tagamiseks mitte dubleeritud, vaid kolmekordselt tagatud. Kui arvestada, palju maksis paar minutit töökatkestust, siis oleks vabalt võinud põhjendada ka neljakordset tagamist. Seega paljud organisatsioonid ei vaja mitte lihtsalt töökindlat kohta, kus oma IT-seadmeid ja seega äri hoida, vaid ka teist ja kolmandat asukohta. See on tänapäeval kõige odavam kindlustus. Näiteks Amsterdami interneti vahetuspunkt on 14 erinevas füüsilises kohas ning vähemalt kaheksa neist on tagavaraks.
Kahtlemata ootab Baltikumi ees kiire areng. Mis vigu sellel teel võiksime vältida?
Digitaristu valdkonna professionaliseerimise seisukohast võiksite omale rajada erialaliidu, mis seisaks liikmete seisukohtade eest riigi, energiapakkujate, rahvusvahelise side pakkujate ja teistega suheldes, räägiks kaasa maismaa ja merealuste sidekaablite rajamisel ning selgitaks laiemale avalikkusele valdkonna rolli meie igapäevaelu tagamisel. Piirkonna suurust arvestades võiks liit olla Baltikumi-ülene. Mida varem sellega alustada, seda parem. Liidu toel saaks tihendada ka näiteks andmekeskuste omavahelist suhtlust ja koostööd. On ütlemine, et üks andmekeskus ei ole andmekeskus, sest kõik vajavad maksimaalse töökindluse tagamiseks vähemalt dubleeritust. Seega on igal andmekeskusel vaja veel ka teist andmekeskust.
Liidu abil saab kergemini ka kogu piirkonda turundada ning meelitada ligi uusi investoreid. Näiteks Island presenteeris ennast digitaristu tulipunktina veel enne, kui seal leidus arvukalt andmekeskuseid. See pani alguse praegusele buumile.
Enamate andmekeskuste ja nendevaheliste kvaliteetsete ühenduste toel muutub regioon ka digitaalses mõttes iseseisvamaks ning vähem haavataks, kui välisühendused peaksid katkema. Seega on tark koostööd teha.
Mis faktorid avaldavad andmekeskuste sektorile Euroopas lähiajal kõige suuremat mõju?
Nendeks on elektri kättesaadavus ja keskkonnanõuded. Iga aspekt meie elus nõuab aina enam elektrit ning elekter on digitaalses majanduses olulisim sisend. Seega nõudlus pidevalt kasvab. Elektri tootmine on aga täna tuule- ja päikesejaamades ebaühtlane. Keskkonnanõuded omakorda eeldavad, et tarbime aina enam roheenergiat ning rajame ka hooned võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega, taastöötleme võimalikult palju jne.
Kuuldavasti on EL-i tasandil jõustunud või peatselt jõustumas mitu kliimaeesmärkidega seotud regulatsiooni. Kas andmekeskuseid või suuri serveriruume opereerivad organisatsioonid on valmis mõõtma oma jalajälge ning tulemusi raporteerima?
Oma olemuselt on andmekeskused väga sobivad kõikvõimalike nende seinte vahel toimuvate tegevuste monitoorimiseks. Igal kaasaegsel andmekeskusel on DCIM süsteem, mis aitab jälgida ja hallata andmekeskuse füüsilist ja IT-infrastruktuuri. Need pakuvad reaalajas ülevaadet seadmetest, energiatarbimisest, keskkonnatingimustest ning toetavad kõrget efektiivsust.
Kindlasti ei tähenda see, et ühe nupuvajutusega saaks vajalikud andmed kätte, kuid sisuliselt on see info olemas. Paljudel teistel organisatsioonidel see võimekus puudub. Näiteks ühel haiglal võib olla samuti hulgaliselt IT-seadmeid, kuid neil puudub ülevaade nendega seotud energiakulust.
Raporteerimiskohustus on võimalus andmekeskustele näidata oma energiaefektiivsust ning seda ka tõestada.
Kas lõpuks tabab raporteerimiskohustus kõiki IT-mahukamaid organisatsioone?
Absoluutselt. Lõpuks oleme ju võrdselt vastutavad kliimaeesmärkide täitmise eest.
Lõpetuseks. Millisena näete hetkel üldist trendi? Kas jätkub kõige pilve kolimine või näeme ka vastupidist liikumist?
Pilveteenuste pakkujate jalajälg kindlasti kasvab, sest pilve liikuvad töömahud kasvavad. Samas on näha ka organisatsioone, kes liiguvad juba vastupidises suunas, sest on sirgunud nii suureks, et vähemalt osaliselt on majanduslikult põhjendatud IT-seadmete omamine.
Näiteks Philips kolis ühel hetkel kõik oma IT-operatsioonid pilve, sest organisatsioonil puudus täielik ülevaade oma IT-jalajäljest. Ühele platvormile liikudes sai kõik klaariks. Sealt edasi on Philips taas liigutanud osa mahte tagasi andmekeskustesse, et kulusid optimeerida. Ehk et edasi-tagasi liikumisel võib teinekord hoopis ootamatu põhjus olla. Andmekeskus on piisavalt suurte mahtude korral kindlasti soodsam kui kõige pilves hoidmine. Loomulikult sõltub see ka IT-arhitektuurist ning eesmärkidest. Seetõttu ongi tänapäeval kõige enam levinud hübriidmudel, kus kasutatakse paralleelselt erinevaid platvorme.
Kokkuvõttes on aga Eesti ja laiemalt terve Baltikum heas positsioonis järgmise arenguhüppe tegemiseks. Oluline on digiühiskonna ja -majanduse kõrval keskenduda ka seda võimaldava taristu ning koostöö arendamisele.
