Hiljuti oli Lufthansa sunnitud tühistama tuhandete reisijate lennud, sest ehitusmehed olid kogemata läbi lõiganud firma IT-süsteemide jaoks kriitilise sidekaabli. Tundus, et viie meetri sügavusel kulgev trass on väliste ohtude eest igati kaitstud ning paraku olid sideühendused ka dubleerimata. 

Andmeside rolli tänapäeva ühiskonnas on raske ületähtsustada. Kui andmeside korralikult ei toimi, võib isegi väike häire tekitada märkimisväärseid probleeme. Vahel tähendab see lihtsalt kasutamata jäävat ärivõimalust, aga on valdkondi, näiteks lennundus, merendus või pääste, kus tekkiv kahju võib olla väga suur.

Tegelikult mõjutavad sideteenused väga laia osa ühiskonnast. “Võib ju tunduda, et näiteks kingsepp või juuksur oma tööks andmesidevõrku ei vaja. Tegelikkuses soovib aga ka nende klient kaardiga maksta,” selgitab Ove Ant, kes vastutab Baltikumi ühe paremini ühendatud punkti, Greenergy Data Centersi sidevaldkonna eest.

Võrkude võrgustik

Kaasaegne sidevõrk on omavahel seotud võrkude võrgustik. Kui kaitsevägi, politsei ja mõned teised avalikud asutused kõrvale jätta, on nende loomise taga peamiselt äriettevõtted. Lisaks eksisteerib ka ulatuslik akadeemiline andmesidevõrk, mis seob üle Euroopa kokku 50 miljonit kasutajat ning ca 10 000 institutsiooni (sealhulgas superkompuutrite keskuseid).

Kui keskenduda äri otstarbel rajatud võrkudele, siis on valdavalt tegemist mobiil- ja kaabelsidevõrkudega linnades elumajade, ärihoonete ja andmesidekeskuste vahel. Enim levinud tehnoloogia põhineb fiiberoptikal, sest see on suurema läbilaskevõimega ning stabiilne, aga siin-seal on endiselt kasutuses ka varasemast ajast pärit koaksiaal- ja vaskkaabelvõrke, mida konkurentide survel aegamööda asendatakse. Võrgud tekivad ja neid arendatakse majanduslikel alustel: kus on nõudlust, sinna tekib ka pakkujaid. Heaks näiteks on siin mobiilsidevõrgud. 

Mõnevõrra keerulisem on ühendustega, mis liidavad või läbivad erinevaid riike. Seal on võtmetähtsusega riigiettevõtete ja erasektori koostöö. “Rahvusvaheliste võrkude loomine on kulukas, sageli riigiettevõtete eestveetud ning peab arvestama erinevate riikide ärikultuuriga,” selgitab Ant.

Rahvusvahelistest ühendustest ilmselt kõige keerukamad on merekaablid, mille paigaldamisele eelnevad lisaks põhjalikud keskkonnauuringud. “Eestit ja meie põhjanaabrit Soomet ühendab näiteks viis merekaablit ning ega neid naljalt juurde ei teki,” toob ta näite. 

Lisaks merepõhjale kulgevad suuri vahemaid katvad optilised kaablid kõrgepingeliinide maandustrossides, samuti raudteede ja maanteede kõrval. Hetkel näiteks käib Rail Balticu rajamine ning see on suurepärane võimalus uue sidevõrgu loomiseks, sest kaevamis- ja ehitustöid tehakse niikuinii. Selliste võrkude kättesaadavus ettevõtetele sõltub Eestis ja kaugemal lõpuks taristu omanikust või omanikest, kui investeeringuid tehakse koostöös. Kes maksab, see tellib ka muusika.

Sidekanalid peavad olema dubleeritud

“Vaadates väga suurt pilti, seisneb sidevõrkude väärtus nende hulgas ja omavahelises ühendatuses. Näiteks mitu omavahel seotud võrku, mis võimaldavad andmesidet siit Kesk-Euroopasse, tekitavad olulise lisaväärtuse,” illustreerib Ant. Erinevaid võrke liidavad reeglina suuremad ja väiksemad andmekeskused ning sellest tekib töökindel ja turvaline side ökosüsteem.  

Lisaks ulatusele on andmesidevõrgu kontekstis kriitilise tähtsusega dubleeritus (siin tasub meenutada artikli alguses toodud Lufthansa näidet). Vahel tuleb sidekanali töö katkestada tehniliste seadmete hooldustööde tõttu, vahel esineb ootamatuid tõrkeid rikete või õnnetuste näol.

Topeltühendus võimaldab selliste olukordade mõju sidele vähendada. Kui ühel trassil on andmete liikumine takistatud, siis lülitub automaatselt töösse teine või kolmas. “Siin peab omakorda silmas pidama, et trassid oleksid ka füüsiliselt lahus. Kui näiteks sama maantee ääres asuvad kahe erineva sideteenuse pakkuja kaablid samas sidetrassis, siis on üsna tõenäoline, et kui ühega midagi juhtub, on ka teine rivist väljas,” räägib Ant.

Lahenduseks on tema sõnul, kui erinevatelt sidepakkujatelt uurida, kuidas on nende andmeside tehniliselt lahendatud ning kas esineb kattuvusi, mis teenuse kasutaja äri ohtu võivad seada. Trasside ja kaablite paiknemist näitavad kaardid on teenusepakkujatel kindlasti olemas. Kui sellised kattuvused esinevad, siis tasub kaaluda alternatiivse pakkuja leidmist, kes toimetaks bitid ja baidid sihtkohta mõnda teist marsruuti pidi.

Kontorihoonete väljakutsed

Side vallas on üheks suurimaks väljakutseks alternatiivsete sideteenuste pakkujate ja seega ka konkurentsi puudumine ärimajades. Sageli ilmneb see olukord alles aja möödudes, kui ettevõte soovib mingil põhjusel senist partnerit vahetada. Sedalaadi sundsuhete vältimiseks ning tulevikus valikuvabaduse tagamiseks tasub erinevaid pakkumisi küsida kohe alguses ning keskenduda nii majanduslikele kui ka tehnilistele nüanssidele. Nii saate kohe teada, et kontorihoonesse tulevad näiteks vaid ühe ettevõtte kaablid ning seal tegutseval ettevõttel sisuliselt valikut ei ole. 

“Tegelikul on ka sellest olukorrast üks väljapääs. Kui fiiberoptikaga teise ühenduse loomine ei ole tehtav, siis on alternatiiviks raadiolink. See annab lisaks trassile ka tehnoloogilise dubleerituse,” pakub Ant väljapääsu.

Kolm soovitust

Kokkuvõttes võiks töökindlust, valikuvabadust ja kuluefektiivsust silmas pidades keskenduda kolmele peamisele punktile:

• Kõrgema töökindluse ja parema hinna tagab tavaliselt konkurents. Kontrolli, kas Sul on planeeritava sidelahenduse puhul võimalik teenusepakkujaid valida. 
• Andmesideühendused peaksid olema dubleeritud. Kui ärihoones ei ole kahte kaabliga teenuse pakkujat, siis võiks uurida näiteks katuse kaudu raadiolingiga teise ühenduse loomist.
• Enneta väga tugevat tehnilist seotust ühe teenusepakkujaga. Mida sügavam on seotus tehnilisel tasemel, seda keerulisem ja kallim on partneri vahetus. Teenusepakkuja teab seda ja sellise seotuse tekkimine ei pruugi olla juhuslik.

“Öeldakse, et IT-juhi rahulik uni on pöördvõrdeline finantsjuhi hallide juustega. Kõik detailid põhjalikult läbi mõeldes saab luua aga ärilisi ja tehnoloogilisi vajadusi katva ning riske maandava lahenduse, mis säästab märkimisväärse koguse närvirakke nii finants- kui IT juhil,” võtab Ant kokku.