Andmegeeniuse blogi

Mida toob aasta 2023? Need on viis kuumemat tehnoloogiatrendi

Uuelt aastalt võib oodata andmete gravitatsioonijõu kasvamist, IT-taristu detsentraliseerimist ning paindlikkuse eelistamist.Foto: Shutterstock

Kaasaegne äri kasutab ja toodab iga aastaga aina rohkem andmeid. International Data Corporationi hinnangul kahekordistub meie andmesfäär vahemikus 2022–2026. Seega on asjakohane küsida, mis hoovused seda kannavad, kuidas selle kasvu välja kanname ning mida tähendab see meie ettevõtetele?

Tarbijale lähemale

Esiteks on oluline mõista, et andmetel on tekkinud gravitatsioon ja omamoodi külgetõmbejõud. See tähendab, et äpid ja digiteenused kasutajate teenistuses tõmbavad ettevõtteid tarbijatele lähemale. See tähendab tsentraliseeritud andmehalduse murenemist, kus ettevõte suutis oma kesksest andmekeskusest teenindada suurt piirkonda ja miljoneid kliente. Andmehulgad muutuvad aina suuremaks ja nende liigutamine üle pikema vahemaa üha ajamahukamaks. Klientide kannatus aga ei kasva, pigem vastupidi, kõik peab toimima aina kiiremini ja ladusamalt. Seega on otstarbekas liikuda serverite ja arvutusvõimsusega lõpptarbijatele lähemale.

Õli valab tulle ka 5G laialdasem levik, mis laseb liigutada suuri andmehulki piiratud raadiuses pea olematu ajaga. Sellest tulenevalt võib ennustada laiemat andmehalduse detsentraliseerimist. Loomulikult on siinkohal tegemist pikema trendiga, mille kulminatsioon ei asu aastas 2023, kuid internetipõhise äri puhul tuleb sellega arvestada juba täna.

Taristu hajutamine

Detsentraliseerimine omakorda tüürib ettevõtteid multicloud ehk mitmikpilvede suunas. See tähendab, et organisatsioon rajab oma IT-taristu nii sisemistest kui välistest vajadustest lähtudes. Töö ja toetav taristu paigutatakse sinna, kus sellest on kõige enam kasu. See võib tähendada näiteks nii oma pinnal asuva serveriruumi, andmekeskuste kui ka avaliku pilve või pilvede (Google Cloud, Azure, AWS vms) kombineerimist. Kujundlikult võib muutust võrrelda toidupoega, mis asus varem ühes lao ja kontoriga suurlinna südames. Nüüd aga koosneb äri üle riigi hajutatud füüsilistest kauplustest, logistikakeskustest ning veebipoest, sest ostjate eelistused ja vajadused on muutunud.

Taristu ise muutub seejuures pidevalt nutikamaks. Aina enam süsteeme saavad automatiseeritud ning masinad õpivad ise, kuidas teisi masinaid tõhusamalt juhtida. Heaks näiteks on siin Greenergy Data Centersi andmekeskus Eestis, mille Siemensi jahutussüsteemi kontrollib ja optimeerib tehisintelligents.

Tallinna külje all asuv Greenergy Data Centersi andmekeskus on suurim kogu Baltikumis. Foto: Tõnu Tunnel

Ennustamatu kasvuga arvestamine

Detsentraliseerimine viib meid kolmandaks modulaarsuse juurde. Kui organisatsiooni IT-taristu on jagatud erinevate lahenduste ja asukohtade vahel, siis ei ole otstarbekas kõikjale ulatuslikku reservi ette ehitada. Küll aga tasub jätta omale võimalus mahte kiiresti suurendada.

Tulles tagasi toidupoe näite juurde, ei ole tingimata mõttekas tohutu logistikakeskuse ehitus kiiresti arenevasse piirkonda, kuid lao paigutamine suuremasse kompleksi, kus on võimalik renditavat pinda jooksvalt suurendada, kõlab juba märksa paremini. Andmete kontekstis tähendab see näiteks modulaarsete andmekeskuste eelistamist, mis lubavad standardlahenduste abil kiiresti uut pinda hõivata. Avalike pilvede mudelisse on see võimalus samuti sisse kirjutatud.

Kõrgem energiavajadus

Neljandaks tuleb arvestada innovatsiooni ja tehnoloogilise progressiga. Meie käsutuses olevad seadmed saavad pidevalt võimekamaks ning ühes sellega kasvab ka nälg elektri järele. Andmekeskuses või oma serveriruumis IT-seadmeid hoides tuleb seega varem või hiljem ette piir, millest üle minemine ei ole tehniliselt võimalik. Eestis jääb see piir üldjuhul seadmekapi (milles mahutatakse servereid, kõvakettaid, võrguseadmeid jne) kohta 3 kW kanti. Uuemad andmekeskused on võimelised aga märksa enamaks ja selleks on ka praktiline vajadus. Heaks näiteks siin on uue põlvkonna vedelikjahutusega seadmekapid, mis pakuvad märkimisväärselt paremat soojuse eemaldamist kui õhkjahutusega lahendused. Sellise kapi võib täita seadmetega, mille elektritarve ulatub 100 kW-ini. Sellise vooluhulgaga toidaks ära 7-8 tavalist majapidamist ja seda nende tipptarbimise juures.

Uuemad seadmed on reeglina ka efektiivsemad, mis mängib rolli erinevatele ettevõtetele seatavatele keskkonnanõuetele vastamises. Seega on kaasaegsema tehnika kasutuselevõtmine pikemas perspektiivis vältimatu. Nutikas on seda oma digitaristut rajades juba ette arvestada, et king hiljem pitsitama ei hakkaks.

Suund kliimaneutraalsusele

Viiendaks jõuamegi karmistuvate seadusteni. Euroopa Liit on seadnud oma liikmetele eesmärgiks vähendada 2030. aastaks ELi heitkoguseid vähemalt 55% ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Selle saavutamiseks võetakse vastu uusi õigusakte, mida ettevõtted peavad järgima.

Näiteks peavad suurettevõtted 2023. aasta majandusaruandes tegevusaruande osana avaldama jätkusuutlikkuse raporti, mis kajastab muuhulgas ka ärijuhtimine ja -tegevuse mõju keskkonnale. IT-taristu rajamise ja haldamise kontekstis tähendab see selgelt suunda tõendatud efektiivsusele, sest ettevõtetel tekib täiendav motivatsioon oma ökoloogilist jalajälge vähendada raporteerimaks väiksemat negatiivset mõju keskkonnale. See omakorda kasvatab nõudlust energiaefektiivsuse osas sertifitseeritud serveriruumide järele.

Selles kontekstis võib trendiks pidada ka laiemalt sertifikaatide hinda minemist, sest ühe keerukamaks muutuvas õigusruumis pakub see kindlustunnet. Olgu siin teemaks ökoloogiline jalajälg, füüsiline või küberturve, rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat avab uksi ja kasvatab usaldust. See oli ka üheks peamiseks põhjuseks, miks Baltikumi suurim andmekeskus võttis ette pika ja mahuka sertifitseerimisprotsessi, et tõestada vastavust Euroopa kõrgeimatele standarditele. Seda kajastasime hiljuti ka blogiartiklis.

Kokkuvõttes võib seega uuelt aastalt oodata andmete gravitatsioonijõu kasvamist, IT-taristu detsentraliseerimist ning paindlikkuse eelistamist. Tehnoloogiline areng ja uued võimsamad seadmed toovad senisest enam tähelepanu elektrivõimsusele ning karmistuvad õigusaktid panevad mõtlema, sertifitseerimisele ja rahvusvahelistele standarditele. Vajadus ökoloogilist jalajälge vähendada ja täita sellega seotud aruandlust toob IT-taristu senisest tihedamini ka juhtkonna lauale.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.