Nii mõnegi Eesti organisatsiooni IT-taristu jääb kasvule jalgu, ei vasta enam rahvusvahelistele standarditele või puuduvad lihtsalt aeg ja inimesed tehnika ning tarkvaraga tegelemiseks. Üheks lahenduseks on leida partner, kes kõik eelneva katab. Näiteks Eesti IT-firmadest kõrgeima soovitusindeksiga OIXIO.

Küsisime OIXIO-s andmekeskuse ja pilve ärisuuna juhilt Martin Luharilt, kuidas tehti valik erinevate andmekeskuste vahel, mida annab maailmatasemel kompleksi kolimine juba praegu hästi toimivale ettevõttele ning kuidas valutult IT-taristut ühest kohast teise viia.

OIXIO on oma valdkonnas hästi tuntud, kuid kuidas võiks teie väärtuspakkumise võimalikult lihtsalt kokku võtta?

Võtame näiteks sõiduauto. Kujutage ette masinat, mis kunagi teie tähelepanu ei vaja. Rehvid on alati vahetatud, kütusepaak täis, kõik hooldatud ja puhastatud. Ainult võta ja sõida. See ongi turvaline ja märkamatult toimiv IT. Klient ei pea enam igapäevaselt sellele mõtlema ning saab keskenduda 100 protsenti oma ärile.

Kas kliendil ei oleks lihtsam mõnda suuremasse/avalikku pilve kolida või eelmise näite põhjal Boltiga sõita?

See on võimalus. Küll aga peab siis arvestama, et mahtude kasvades võib see kujuneda üsnagi  kulukaks. Sageli päädib avaliku pilve kasutamine lõpuks konsultandi või eraldi inimeste palkamisega, mis vähendab oluliselt loodetud kasu.

Millega teie väärtuspakkumine eristub?

Kogemus. Suudame kliendiga sama keelt rääkida ja seda ka tehnilistes küsimustes. Lisaks lubab meie suurus olla paindlik ja personaalne. Ei teki suure korporatsiooni kliendikogemuse tunnet, kus igale kõnele vastab erinev inimene ning probleemide lahendamine käib läbi korraliku kadalipu. Meil on help desk’is tasemel spetsialistid, kes suudavad enamiku probleeme ära lahendada juba esimese kõne käigus. Lisaks oleme kohalikul turul küberturbe rakendajad nr 1 – küberturve on kesksel kohal kõiges, millega me tegeleme.

Tundub, et teil on kõik kontrolli all. Mida GDC-sse kolimine veel lisaks andis?

Suurim väärtus on teadmine, et meie ja seega ka meie klientide ärikriitiline IT-taristu on kindlamalt kaitstud. Saime senisest oluliselt kõrgema töökindluse ja turvalisema keskkonna. GDC-s on ka ruumi, kui soovime tulevikus laieneda. Saame võtta järgmise seadmekapi ning liikuda edasi ja edasi. Seejuures ei pea me muretsema tugitaristu, nagu näiteks varu elektrigeneraatorite, UPS-ide või jahutusseadmete soetamise, testimise, hooldamise ja uuendamise eest.

Eraldi argumendiks on 100 protsenti roheenergia kasutamine ning kõrge energiaefektiivsus. Piltlikult oleme viinud oma pilvetaristu koos andmetega “panka”, kus väliselt ei pruugi kliendi jaoks küll midagi muutuda, kuid kindlasti võib õhtul märksa rahulikuma südamega magama minna.

Kui vaadata näiteks GDC tulekahjuennetussüsteemi, siis varasemas andmekeskuses olid võetud tarvitusele abinõud lahendamaks võimalikke hädaolukordi. GDC-s on aga oluliselt rohkem rõhku pandud ennetamisele. Tulekahju riskid on hästi maandatud madalhapnikusüsteemil baseeruva ennetusmeetmega.

Omajagu on mõeldud ka meie töötajate heaolule andmekeskuses tegutsedes. Kui meie spetsialist on rahul, siis teeb ta ka tööd, millega on omakorda klient rahul. GDC-s on kõik mugavused käepärast. Saab duši all käia, kööki maha istuda ja lõunatada või rahus kohvi juua.

Loomulikult on tähtis ka see, mida meie kliendid andmekeskusest, kus nende ärikriitilised andmed asuvad, arvavad. Selleks korraldasime peale kolimist seal seminari, mille käigus tutvustati tervet kompleksi koos selle tugisüsteemidega. Antud üritus oli klientidele nii meeleolukas kui ka kindlustunnet loov.

Kuidas nägi OIXIO puhul välja andmekeskuse valimise protsess?

Alguses sai vaadatud, mis on tänapäeva trendid, mida ühelt andmekeskuselt üldse oodata. Seejärel tutvusime võimalustega Eestis, mis tehnoloogiaid rakendatakse, millist turvalisust ja töökindlust pakutakse, kas kasutatakse rohelist energiat. Kuna GDC on innustava looga ja üks eesrindlikumaid, siis sealt tuligi otsus. Lisaks oli oluliseks valikukriteeriumiks ka geopoliitilisest olukorrast tingitud nõuded andmekeskuse omanikeringi osas. 

Kuidas korraldasite ühest andmekeskusest teise kolimise? 

Kõik algas andmekeskuse ülevaatamisest. Alustasime detailsemat planeerimist umbes kuu enne kolimist. Määrasime vajalikud inimressursid koos vastutustega, koostasime detailse tegevuskava, mis sisaldas ka klientide teavitust ning peensusteni läbimängitud seadmete transporti. Riskide hajutamiseks transportisime varundus- ja tootmisandmeid sisaldavaid seadmeid erinevates sõidukites. Lisaks sai antud projekti käigus välja vahetatud ka vanemad võrguseadmed uute vastu. GDC poolt oli üldiselt kõik hästi ette valmistatud. Seadmed võeti vastu, saime ladusalt serveriruumi. Mõnus oli ka puhkenurka kasutada.

Kokku vältas kolimine ühe päeva, varahommikust hilisõhtuni. Klientidele oli varasemalt antud lubadus mahutada tegevused 24 tunni sisse. Kuupäevaliselt valisime selleks riigipüha, mis tagas ka selle, et katkestus klientide igapäevatööd kõige vähem häiriks.

Kas esines ka tõrkeid?

Olime arvestanud, et tõenäoliselt tulevad riistvaralised tõrked. See käib nii suurte kolimisprotsessidega kaasas ja nii ka läks. Üks toiteplokk, kõvaketas, mõned kinnitused ehk kokkuvõttes tuli 3-4 seadmel vahetada kiirkorras loetletud komponendid. Kuna olime selleks valmis, siis kõik laabus ning kokkuvõttes õnnestus kolimine igati plaanipäraselt.

Siiski. Oli ka üks omapärane humoorikas vahejuhtum. Andmekeskuse tutvustamisel teavitati meid, et madaldatud hapnikuga ruumides ei tohi kaua olla, sest see võib pärssida ajutegevust ja tekitada tähelepanematusest tingitud vigasid töös. Nii avastasimegi ühel hetkel, et kettakast ei istu korrektselt siinidele. Vaatasime ja nuputasime, et kuidas see on võimalik. Ühtäkki kasti eest vaadates märkasime aga, et tootja logo on tagurpidi. Olime pannud kettakasti tagurpidi seadmekappi. Siis mõistsime, et nüüd on viimane aeg sellest tsoonist välja minna tavapärase hapnikusisaldusega ruumidesse.

Mis võiks olla kolm eduka kolimisega seotud soovitust teistele?

Esiteks tasub kõik planeerida viimse detailini. Kes, kus, millal ja mida teeb ning mis ressursid on kasutuses ja varuks.

Teiseks riskijuhtimine. Kui juhtub X, siis mis saab. Näiteks eraldi autodega transport, kui üks sõiduk peaks sattuma avariisse, siis ei satu ohtu kõik seadmed ja inimesed.

Kolmandaks ettevalmistused. Näiteks võrguühendused. Et kui on plaan kasutada konkreetse partneri sideteenuseid, siis on see eelnevalt kokku lepitud ja üles seatud. Ilmselt kõige olulisem ettevalmistus on klientide teavitamine ja aegsasti tehtud kokkulepped. 

Lõpetuseks. Kui oluline on teie hinnangul sellise andmekeskuse olemasolu Eestile ja siinsetele äridele ja organisatsioonidele?

Absoluutselt oluline. Ei taha kurja karja kutsuda, aga kui peaks midagi juhtuma, siis tunduvalt kindlam on hoida andmeid GDC-s kui kuskil mujal.