“Mind kutsuti mitu korda juba ehitusjärgus andmekeskust vaatama, aga ütlesin alati, et ei saa tulla – kui ma tulen, siis ta hakkab mulle emotsionaalselt nii meeldima, et mul on pärast raske objektiivseks jääda,” räägib Zone.ee arendusjuht ja juhatuse liige Ardi Jürgens, kuidas ta pikalt Eesti kaasaegseima andmekeskuse külastusest kõrvale põikles.

Oktoobris lõpetas Eesti üks suuremaid interneti infrastruktuuri- ja tugiteenuste pakkujaid Zone kolimise Tallinna külje all asuvasse Greenergy Data Centersi andmekeskusesse, mis paistab silma siinmail ennenägematu töökindluse ja turvalisuse poolest. Kahtlemata kulukas ja vaevarikas samm astuti lootuses ja ootuses, et see tasub end tulevikus kordades ja kordades ära. Suur samm pole see ainult Zone, vaid terve Eesti jaoks olulise taristu talitluspidevuse ja julgeoleku seisukohast.

Aastaid tagasi oli aga Ardi üks nendest, kes ütles, et “see kõik on väga tore, aga tulge tagasi, kui saame teie majas ise ringi käia”, nagu oleme blogis varem kirjutanud. Mis ta ümber veenis ja milliseid võimalusi kolimine loob, loe juba intervjuust.

Kuidas Zone kolimine Greenergy Data Centersisse üldse lauale jõudis? Miks seda vaja oli?

Selleni viis pikk ja põhjalik eeltöö. Esimest korda käidi seda projekti meile tutvustamas seitse aastat tagasi ja siis olime pigem skeptilised, kas sellest projektist üldse midagi saab, sest selliseid sarnaseid projekte olime varem ka näinud. Eestisse on nii mõnedki ettevõtted ja investorid andmekeskuseid planeerinud, aga seni ei olnud kellelgi sellist jonni ja pühendumust kõik need vastukäimised ja skeptilisused ära kannatada ning takistustest läbi närida.

See, mis ikkagi GDC egiidi all täna on tehtud, on tõesti Eesti ja Baltikumi kontekstis täiesti järgmisel tasemel infrastruktuur. Enamik “andmekeskuste” infrast, kui neid niimoodi võib nimetada, ei ole olnud ehitatud tegelikult algselt andmekeskusteks.

Kus te varem seadmeid majutanud olete?

Zone on detsembri alguses saamas 25 aastat vanaks. Kui me alustasime, alustasime ühe-kahe serveriga. Toona oli selline serveripakkuja nagu EstData, kes pakkus serverite majutamise võimalust. Mis see serverite majutamise võimalus reaalsuses oli, oli üks tuba küberneetika instituudis, kus olid sisuliselt pandud kirjutuslauad ritta ja sul oli võimalus panna kirjutuslaua peale või alla oma server ja ühendada võrku.

Ühel hetkel rentisime samas küberneetika instituudi majas oma toa, kuhu alguses panime inimesed ja serverid kokku. Ühel hetkel sai servereid piisavalt palju, et tuba oli serveritele eraldi. Sellise põlve otsas tehtud seadmemajutuse ja infraga toimetasime nii mõnedki aastad.

Esimesse telekommunikatsiooni hoonesse jõudsime KPNQwesti vahendusel, kellel olid seadmemajutuse pinnad Ädala tänaval vanas Eesti NSV riikliku julgeoleku komitee sidekeskuses. Hiljem oleme oma servereid majutanud Telia Sõle 14-s, Teletorni keldris, Sõpruse puiesteel, Sõle 25-s, mis oli Linxtelecomi ja hiljem CITIC Telecomi pind. Aga mis tegelikult oli nende hoonete ja asukohtade ühine nimetaja – ükski nendest ei olnud ehitatud spetsiaalselt seadmemajutuseks. Neis kõigis oli kohandatud olemasolevaid pindu selleks, et seal oleks võimalik ka servereid majutada, aga kurioossel kombel võiks öelda, et GDC on esimene päris andmekeskuseks ehitatud andmekeskus Eestis, kuhu Zone oma seadmeid majutab. 25 aastat oleme mustlase kombel mööda linna ringi käinud, aga nüüd lõpuks jõudsime koju.

Kuidas Greenergyni jõudsite? Mis teid ära veenis?

Et me GDC-ni jõudsime, on suur panus meie site manager’idel ehk inimestel, kes meil reaalselt andmekeskuste haldamise ja ülesehitamisega tegelevad. Kuna Zonel ei ole infrastruktuur ainult Eestis, vaid ka Amsterdamis, kus teeme koostööd Equinixiga, ja Soomes, kus teeme koostööd Teliaga, on meie spetsialistid juba näinud, kuidas maailma tasemel asju tehakse. Meie spetsialistide jaoks oli GDC – kui nad ühel hetkel seda valmis kujul nägid – selline “lõpuks ometi!” moment. Nüüd saavad nad teha asju samal tasemel, sama professionaalsete partnerite ja kõrgemal võimalikul tasemel infraga, millega nad olid juba harjunud Hollandis ja Soomes.

Olgem ausad, neil võttis natuke aega, et mind ära rääkida, et tasub kaaluda, vaadata ja tõsiselt võtta seda, mida tehtud on. Mind kutsuti mitu korda juba ehitusjärgus andmekeskust vaatama, aga ütlesin alati, et ei saa tulla – kui ma tulen, siis ta hakkab mulle emotsionaalselt nii meeldima, et mul on pärast raske objektiivseks jääda. Kartsin, et kui olen juba näinud, kui äge see on, ei suuda ma objektiivsust säilitada. Minu jaoks oli esimene kord üle GDC ukse astuda põhimõtteliselt siis, kui me lindi läbilõikamist tegime meie inimeste jaoks. See on väga suur ja oluline asi meile.

Mille poolest see samm nii oluline on?

Kui veidike anekdoodi tasandil rääkida, siis see on taristu talitluspidevuse ja julgeoleku seisukohast väga suur edasiminek nii Zone kui terve Eesti jaoks. Mäletan aega, kui enamik Eesti seadmemajutusest ja telekomi infrastruktuurist oli kogunenud ühte kvartalisse Sõle tänaval: Ädala valitsussidemaja, Telia Sõle 14 ja nende vahel Linxtelecomi Sõle 25. Maksimaalne distants, mis kahe ehitise vahel oli, oli 500–600 meetrit. Kogu fiiberoptiline kaabeldus jne jooksis samadest kaevudest läbi. Side- ja IT-inimeste hulgas levis teadmine, et kui valid õige kaevukaane Sõle tänaval ja viskad sinna granaadi sisse, saad põhimõtteliselt terve Eesti pimedaks. Kontsentratsioon kriitilisel taristul oli väga suur.

Et GDC on ehitanud kesklinnast välja ja teistest andmekeskustest piisavalt kaugele uue taristu, annab meie jaoks, kes me väikeste ja keskmise suuruse ettevõtete jaoks teenindame poolt või enamat Eesti internetist, võimaluse oma infrastruktuuri talitluspidevust parandada. Oleme üks Eesti ühiskonna tööshoidjatest. Juba ainuüksi asukoht on meie jaoks kulda väärt. Ta on kaugel kohtadest, kust peab olema kaugel, ja lähedal sellele, millele peab olema lähedal.

Kuidas kulges kolimine GDC-sse?

GDC-sse kolime teenuseid ja seadmeid kahest teisest andmekeskusest. Meil jääb Tallinnasse kaks andmekeskust, mis on oluline meie jaoks talitluspidevuse seisukohalt. Kolimist oleme teostanud hübriidkujul. See tähendab, et oleme kolinud nii füüsilisi seadmeid kui ka andmeid ja teenuseid. Me ehitasime täitsa uue võrgu GDC-sse ja tõime sinna täiesti uusi servereid, mis tähendab, et me suures osas ei kolinud mitte vanu füüsilisi servereid ühest kohast teise, vaid kolisime vanadest serveritest andmed uutesse serveritesse üle. Kuna GDC-s on ilusti 100-gigane võrk, oli kolimine äärmiselt kiire ja efektiivne. Aga loomulikult sõidavad meil tehnikud ikka öösiti ka füüsiliste kastidega ringi.

Kui palju tuli kolimise käigus teenustesse katkestusi sisse?

Sellele kolimisele on eelnenud väga põhjalik planeerimine, kuidas teha niimoodi, et mõjutaksime kolimise käigus võimalikult vähe töötavaid teenuseid. Õnneks oleme seda juba oma infosüsteemi planeerimisel arvestanud. Meie üks kriitilisemaid teenuseid on elektronpost. Inimesed on harjunud mõtlema Zonest kui kodulehtede majutajast ja veebimajutajast, aga tegelikult iga teenus, mida pakume, on universaalne. Selles on nii veebimajutuse komponent, aga ka e-posti majutuse komponent, andmebaasi majutuse komponent, failide pilves hoidmise võimalus jne. Aga kõige vahetumalt puutuvad inimesed kokku e-postiga.

Tänu ettenägelikkusele ja planeerimisele oleme kolimise suutnud teha niimoodi, et oleme saanud ühe osa oma e-posti infrastruktuurist lihtsalt välja lülitada, auto pagasiruumi pakkida, sõita sellega GDC-sse, panna kõik uuesti püsti ja ühendada oma taristusse niimoodi, et mitte keegi ei saa reaalselt aru, et vahepeal koliti postkast öö varjus ühest andmekeskusest teise.

Milliseid võimalusi kolimine loob?

Igasuguse kriitilise infrastruktuuriga on see asi, et sa ei taha teda käia pidevalt näppimas. Võimalusel ühendad selliseid upgrade’e või paradigmaatilisi muudatusi võimalikult palju ühtsesse tervikusse. Näiteks GDC-sse kolimise taustal tegime ära päris palju fundamentaalseid muudatusi, kasvõi laivõrgu upgrade Tallinna piirkonnas 100 giga peale, endal tuumikvõrgu upgrade, GDC-s läheme täielikult optilisele võrgu ülesehitusele. Uute serverite protsessori arhitektuuris toimus suur edasiminek.

Kolimine on suur töö, aga ta tegelikult loob võimalusi. On asju, millest meie infra inimesed, arhitektid, insenerid, site manager’id, on unistanud – tahaks teha midagi viimase peale ära. Andmekeskuste vaheline liikumine on loonud neile tegelikult selleks fantastilised võimalused. Mõnes mõttes oleme saanud alustada puhtalt lehelt ja teha maailma tasemel infrat maailma tasemel andmekeskuses.

Nagu liblikas tuleb kookonist välja – oled tõuguna kuskil teises andmekeskuses olnud ja tuled GDC-sse ja lööd seal liblikana tiivad laiali, täiesti uue võrgu ja serverite infra peal.

Mis läks uue andmekeskuse kasutuselevõtmisega Zone ja klientide jaoks paremaks?

Mida see kõike võimaldanud on, on väga raske kokku lugeda. Neid seoseid on seal nii palju, kasvõi keskkonnasäästlikkuse pool. Uued serverid ja võrguseadmed on ju palju keskkonnasäästlikumad kui vanad.

Meie ülesandeks on nüüd välja mõelda, kuidas saame sadu servereid, mis jäävad eelmisesse andmekeskusesse, taaskasutada – kui palju neist õnnestub roteerida mingisugustesse stsenaariumitesse, kus nende elutsükkel ei lõppeks prügimäel. Varem on Zone oma riistvara andnud näiteks koolidele, häkkeriklubidele, entusiastidele. Serverid on ehitatud niimoodi, et nad on võimelised töötama aastakümneid. Nad ei amortiseeru füüsiliselt, küll aga vananevad moraalselt.

Üks asi, millega peame arvestama, on majanduslik dimensioon. Klientuur, keda meie teenindame – väikese ja keskmise suurusega ettevõtted – on hinnatõusude suhtes tundlikud ja haavatavad. Eriti just viimasel ajal, kus inflatsioon viib ettevõtjate taskust pidevalt raha minema, maksud tõusevad ja kulutused kasvavad, üritame leida võimalusi, kuidas vähemalt enda teenuste osas kulusid kontrolli all hoida.

Oleme oma serveripargiga suur energiatarbija ja mida Greenergy suudab meile pakkuda, on selle energiataristu töökindlust, aga ka elektri hinna mõistlikkust. Elektri hind, mida Greenergyst saame, on midagi, millele saame pikas perspektiivis toetuda. Kahjuks on meil kogemust ka olukordadega, kus energiaga seotud kulutused ei ole olnud ennustatavad või stabiilsed ja see on tekitanud ebameeldivaid olukordi, eriti Ukraina sõjast tingitud energiakriisi kontekstis.

Energiahindade stabiilsus ja ennustatavus on meie jaoks üks võtmekomponente. Kõik ju tahavad, et neil oleksid Exceli tabelid rohelises. GDC annab meile natuke kindlust ja stabiilsust ebakindlas maailmas.

Kas saadav kasu on Zone jaoks ka mõõdetav?

Kindlasti lühiajaliselt on kolimine kulu. Alati on mugav lükata kolimisi ja suuri otsuseid edasi. Aga pikas perspektiivis? Seda on väga raske konkreetsetesse numbritesse panna, aga suur arenguhüpe taristu osas loob meile uusi võimalusi, mille väärtust on täna raske ette hinnata.

Kui võtame Zone enda arenguperspektiivi – lisaks Eesti turule müüme oma teenuseid Euroopa turule laiemalt – on üks suuremaid võite usaldusväärsus, mida tänu GDC andmekeskuse kasutuselevõtule saavutame näiteks meie ekspordiklientide silmis. Nad näevad, et Eestist on võimalik ehitada maailma tasemel andmekeskuste peale maailma tasemel hosting‘u- ja pilveteenuseid. Selles osas usun, et see investeering toob meile kordades ja kordades tagasi. Loodetavasti mõõdame selle liigutuse perspektiivi ühel hetkel miljonites eurodes täiendavas käibes, mida suudame Zonele ja Eesti eksporti laiemalt tuua. Selle nimel me pingutame ja ehitame ja investeerime – mitte selleks, et vaikselt nurgas tiksuda, vaid ikkagi kasvada ja teha ägedaid asju.