Palju maksab oma pinnale serveriruumi ehitamine?

Korraliku serveriruumi ehitus pole odav lõbu.Foto: Shutterstock

IT vaates on igal juhil kolm valikut: hoida organisatsiooni jaoks kriitilise tähtsusega seadmeid oma pinnal, andmekeskuses või üldse mitte omada IT-seadmeid ning kolida IT-süsteemidega hoopis pilve. Reeglina on see põhimõtteline valik, mille juurde jäädakse aastateks. Üheks otsustamiskriteeriumiks on siin loomulikult hind. 

Kui andmekeskuse teenuse hinna teada saamiseks tuleb lihtsalt pakkumine küsida ja pilve maksumust saab uurida teise sarnase profiiliga organisatsiooni käest (et saada päriselu vaade), siis serveriruumi ehitamisel on lugu mõnevõrra keerulisem. Kuna meie töötajatel on see kogemus, siis tegime selle töö teie eest ära. Järgnevalt leiate vastuse, kui palju maksab kaasaegse, töö- ja tulevikukindla ning energiaefektiivse serveriruumi rajamine, millistest sammudest protsess koosneb ning kaua see kõik aega võtab. Hästi tehtud serveriruum läbib edukalt nii töökindluse, energiaefektiivsuse kui ka turvaauditid

Mida mõtleme serveriruumi all?

Siin tuleb selgelt vahet teha serveriruumi ja andmesideruumi vahel, millele kehtivad mitu korda leebemad nõuded. Viimase rajamisel jäävad paljud energiaefektiivsust ja kõrgkäideldavust tagavad sammud tegemata ning seeläbi kukub ka hind. Seda tüüpi ruumides on sageli vaid seadmekapid ning heal juhul konditsioneer(id) ja UPS(id) ning tehakse teadlikke (või teadmatuid) kompromisse töökindluse ja kulutõhususe osas. Tihti puudub selle lahenduse korral ülevaade tegelikust energiatarbimisest, sest see läheb n-ö üldelektri arvestusse. 

Harvad pole ka juhud, kus andmesideruumid kasvavad vaikselt serveriruumideks. Seega jagunevad kulud pika aja peale ning kogumaksumus on tegelikult teadmata. 

Korralik, vähemalt kümneks aastaks ehitatud serveriruum sisaldab algusest peale selleks otstarbeks rajatud tuba või tube, millel on dubleeritud toide (nt varugeneraator) ja jahutussüsteem, korralik tuleennetuslahendus (mille on heaks kiitnud ka Päästeamet) ning monitooringu- ja turvasüsteemid. Kõiki süsteeme hooldatakse ja auditeeritakse regulaarselt, mis tagab lisaks turvalisusele ja töökindlusele ka äri toetavad sertifikaadid.

Kuidas otsustada, kas organisatsioon vajab serveriruumi?

Kõik algab riskianalüüsist ehk sellest, millised on ootused teenustele ja IT-süsteeme teenindavatele seadmetele ning millised ohud on vastuvõetavad. Kas näiteks teenuse paaritunnine n-ö maas olek on aktsepteeritav või eeldatakse 24/7 töökindlust ilma igasuguste kõrvalekalleteta? Kui teenused ja seadmed peavad töötama 24/7, siis tuleb kindlasti mõelda dubleeritud toetavale taristule, st side- ja elektriühendustele ning jahutussüsteemidele. Samuti peab enda pinnal opereerides ette teadma, kui suureks kasvatakse, sest serveriruumi ja toetava taristu hilisem laiendamine on päris keeruline ja kulukas. Siinjuures peab lisaks IT-jalajälje kasvamisele arvestama ka personali kasvamist. Kui töötajate arvust lähtudes tuleb edaspidi kontoripinda vahetada, siis võib serveriruumi kaasa võtmine olla paras peavalu.

„Tean näiteid, kus ettevõte ehitas serveriruumi kontorihoone viiendale korrusele. Kuna üürihind ja pinna suurus ühel hetkel enam ei sobinud, siis sooviti kolida. Kontori omanik nõudis, et ära kolitaks kõik. Ka serveriruum. Kui lähete, siis kõikide asjadega. Selle liigutamine ei olnud aga 24/7 toimivate teenuste tõttu võimalik. Nii istutigi sellel pinnal 15 aastat ning renditi läheduses teistest hoonetest täiendavaid pindu. Lõpuks osteti kõik uued seadmed ja ehitati uues asukohas uus serveriruum ning kolimine sai teoks,“ toob oma kogemuse Eesti üks kogenuim serveriruumide ehitaja Kert Evert. 

„Üsna tavaline stsenaarium kasvavate organisatsioonide puhul on järgmine. Alustatakse ühe räkiga, sellest saab kaks ja siis kolm. Seejärel avastatakse, et jahutusvõimsust jääb väheks ning ehitatakse see ümber. Siis jääb elektrivõimsust väheks ning ehitatakse see ümber. Nii see lumepall veereb. Kuskilt tuleb igas hoones aga füüsiline piir ette ning enam laieneda ei saa. Ehk et ise ehitades peab suutma oma kasvupotentsiaali hinnata või paralleelselt ehitama süsteemi, mis suudab kasvu edasi majutada,“ selgitab Baltikumi suurima andmekeskuse arendusjuht. 

Serveriruumi ehitamise protsess

Nagu ikka, algab kõik algusest ehk lähteülesandest. Selle sisend peab tulema organisatsioonist endast. Näiteks otsustatakse, et tegevuseks piisab neljast 6 kW võimsusega räkist (reaalsuses tähendab see maksimaalselt 4,8 kW opereerimist, sest tavaliselt arvestatakse kuni 80% töökoormusega). „Alternatiiv on maht igaks juhuks üle paisutada ning otsustada näiteks 8 kW räkkide kasuks (seadmekapid, kuhu paigutatakse serverid, salvestus- ja võrguseadmed – toim.),  kuid see tähendab arvestatavat lisakulu, sest ehitatakse elektri- ja jahutussüsteemid, mida veel pikalt täiel määral ei rakendata. Investeering tuleb teha aga kohe. Samuti on võimsamate seadmete jooksutamine energiakulukam ehk et kogu süsteemi efektiivsuse näitajad on madalamad ning IT ökoloogiline jalajälg kopsakam,“ avab Evert selle stsenaariumi tagamaid. 

Kui lähteülesanne on koos ning vajalikud otsused tehtud, algab projekteerimisfaas. Projekteerimise käigus tuleb katta energeetika, jahutus ja ventilatsioon, dimensioonida UPS-id, valida tuleohutuslahendus ja seadmeruumide turvasüsteemid ning otsustada varutoite osas, milleks võivad olla näiteks diiselgeneraatorid koos kütusemahutitega. Lisaks tuleb silmas pidada, mis nõudeid seab serveriruum hoonele laiemalt nii konstruktiivselt kui näiteks tuleohutuse osas. Kui organisatsioonis on projektijuht, kes teemaga igapäevaselt tegeleb, siis võtab kontorihoonesse serveriruumi projekteerimine umbes kuus kuud. See tuleneb faktist, et terviku moodustavad lõpuks mitmed eriosade projektid. Iga valdkonna joonistab kokku vastav spetsialist. 

Kui püüda parimat lõpptulemust, siis on järgmiseks sammuks projekti valideerimine ehk hindamine. Selleks tuleb palgata väline konsultant, kes vaatab üle, kas erinevate osade projekteerijad on kõike arvestanud ning jõudnud standarditele vastava lõpptulemuseni. Heaks näiteks on siin lühisvoolude mõju arvestamine serveriruumile: kui kontori köögis läheb veekeedukann lühisesse, siis kuidas see mõjutab IT-seadmeid?

Valideerimisele järgneb hankimine. Hankeprotsess on reeglina projekteerimisest keerulisem. Kui projekti pani ilmselt kokku viis või enam spetsialisti, siis nüüd saabuvaid pakkumisi tuleb leida üle vaatama ja hindama just õige inimene, kes kinnitaks pakutu vastavust projektile. Alternatiiv on jätta see ülesanne projektijuhile, kuid ta peab olema siis kogenud väga erinevates valdkondades ning selliseid inimesi on vähe. Kolmas võimalus on palgata seda tööd tegema väline konsultant. 

Kui hanked on tehtud ning pakkujate hulgast parimad välja selgitatud, tuleb alustada põhiprojektiga, mis arvestab juba konkreetsete toodetega. Ühes selle töö lõpetamisega tekib ka detailne arusaam, kui palju kõik maksma läheb. 

Miks selgub hind alles nii hilja?

Hind sõltub valitud toodetest ning nende tööks vajalikud süsteemid saab paika panna alles seadmete nõudmistest lähtudes. Seega tekib lõpphind alles peale põhiprojekti. „Toon näite päris elust. Valisite erinevate UPS-ide vahel ning sellel, mis tundus kõige sobivam ja ägedam, on puudu kaitse lühisvoolude eest. See tähendab eraldi elektrikilbi lisamist. Kui nüüd kilpi ei ole siiski võimalik lisada, tuleb valida teistsugused, lühisvoolukaitsega UPS-id. See aga maksab rohkem,“ näitlikustab Evert. Kokkuvõttes võib aktiivne planeerimisfaas aega võtta 9–12 kuud. Väiksema serveriruumi korral võib see aeg olla lühem, kuid mitte oluliselt. Kõik need sammud tuleb ikka läbi teha olenemata sellest, kas sul on 4, 40 või 400 räkki.

Projekteerimisele järgneb ehitamine

Seejärel selgub ehitusgraafik, mis tuleneb põhiprojektist ning seadmete ja paigaldajate tarneaegadest. „Näiteks UPS-ide ooteaeg võib olla 3–6 kuud. Ehk et tuleb leida sobiv tarnija, kes suudab just õigel ajal seadme ehitusplatsile toimetada, et töö toppama ei jääks. Kõikide seadmete tarnijate sünkrooni saamine on minu kogemuse järgi paras väljakutse, kuid kindlasti tehtav,“ jagab Evert.

Seejärel algab ehitamine, mille ajakulu sõltub serveriruumi suurusest ja valitud seadmetest. Ideaalses maailmas on see kõige lihtsam faas, sest projekteerimisel on kõik nüansid läbi käidud. „Näiteks 3D mudeli kasutamisel on problemaatilised kohad, kus eri süsteemid teineteisele ette jäävad või muul põhjusel kokku ei klapi, juba välja tulnud ning lahendatud,“ annab serveriruumide asjatundja soovituse.  

Ehitamisel tuleb kuluna arvestada ka erinevate ekspertide tasusid, kes spetsiifilisi töid vastu võtavad ja oma allkirjaga kinnitavad. 

„Kindlasti tekib ehituse käigus ka otsustamiskohti, mis vajavad kiiret lahendamist. Siin ei pruugi objektijuhi teadmistest piisata ning edasi liikumiseks tuleb sel juhul otsida abi kogenud konsultantidelt. Igasugune vastutuse delegeerimine on reeglina seotud taas arvestatavate kuludega,“ teab Evert enda kogemusest.  

Serveriruumi sertifitseerimine

Rahvusvahelise ambitsiooniga organisatsiooni jaoks on see tänapäeval elementaarne. Sertifitseerimisprotsess algab juba planeerimisega ning lõpeb töötava serveriruumi kontrollimisega. Näiteks andmekeskus peab EN 50600 sertifikaadi saamiseks olema probleemideta töötanud vähemalt kuus kuud. Sertifikaadi või sertifikaatide saamine eeldab tavaliselt sadu lehekülgi dokumentatsiooni ning ka sellega kaasnevad arvestatavad kulud. Samuti peab jooksvale kulureale lisama sertifikaatide hoidmise ehk edaspidiste auditite läbiviimise. 

Jooksvad kulud

Serveriruumi lõpliku maksumuse sisse tasub arvestada ka selle jooksvad halduskulud. Üheks olulisemaks komponendiks on loodud tugisüsteemide regulaarne testimine ja hooldamine. Näiteks elektrigeneraatorist on kasu vaid siis, kui see on regulaarselt hooldatud, kontrollitud ning garanteeritult töökorras. Samuti tuleb tagada väikese koormuse korral kütuse perioodiline vahetamine. 

Tavaliselt tähendab regulaarne hooldamine lepinguid erinevate koostööpartneritega, kes siis vastavalt kokkulepetele kohapeal käivad. Jooksvate kulude sekka tuleb arvestada ka serveriruumi haldava isiku töötasu ning kuna keegi peab alati käepärast olema, siis tuleb leida vähemalt kaks teineteist katvat eksperti. 

Maksumus kokku

Eelnevalt välja toodud tööetappide ning modernse 4×6 kW räkkidega (mahutab ca 75–100 seadet, nagu näiteks serverid, kettamassiivid, võrguseadmed) serveriruumi haldamise kulude ülevaade on järgnevas tabelis. Hinnad on indikatiivsed ja esitatud suurusjärkudena. Täpsed numbrid sõltuvad loomulikult projekti detailidest. 

Oma pinnale 4×6 kW seadmekappidega kõigile tänapäeva nõuetele vastava serveriruumi rajamine ning seonduvad kulud 10 aasta vaates
Rahastus Kululõik 10 a maksumus
CAPEX Projekteerimine, konsultantide kaasamine ning lõpptulemuse vastuvõtmine, dokumenteerimine ja sertifitseerimine. 300 000 €
CAPEX Ehitamine: elekter, UPS-id, varutoide (generaator), jahutus, tuleennetus, turvasüsteemid, seadmekapid jms. 550 000 €
CAPEX Varuosad, 5 a elueaga akude väljavahetamine. 125 000 €
OPEX Kahe osakoormusega spetsialisti palgakulu (tagamaks 24/7 valmisolek reageerida). 600 000 €
OPEX IT-süsteemide elektritoide (keskmiselt 19,2 kWh). 350 000 €
OPEX Tugisüsteemide elektrikulu (keskmiselt 14,6 kWh, jahutus, turvalisus, võrgukaod jms). 250 000 €
OPEX Hooldused (varugeneraatorid, UPS-id, jahutus jms). 100 000 €
OPEX Erinevad tasud (võrgutasu, kütuse vahetamine jms). 50 000 €
OPEX Auditeerimine (nt ISO27001) 50 000 €
  KOKKU    2 375 000 €*

* Summad on hinnangulised, arvutatud GDC töötajate kogemusele ja avalikele infoallikatele tuginedes novembri 2023 seisuga ega sisalda 10 aasta vaates inflatsiooni.

Selle pinnalt võib üldistades öelda, et ehituse maksumus jääb 850 000 juurde ning ülejäänud moodustab andmekeskuse opereerimine 10 aasta jooksul. Arvestama peab, et mida väiksem on serveriruum, seda suurem on kulu 1 kW või 1 MW kohta.

Üldiselt kehtib andmekeskuste maailmas reegel, et 1 MW Level 3 (või Tier III) andmekeskuse ehitamine maksab suuremate projektide korral ligikaudu 10–12 miljonit eurot (andmekeskuste turuanalüüsile keskenduva ettevõtte DC Byte andmetel). Kui enne COVID-it oli märgata juba ka hindade langust, siis nüüd järjestikku saabunud kriisid on keeranud hinna taas tõusule

Hindamaks iseehitamise otstarbekust, tasub seda alati kõrvutada alternatiividega. Näiteks samas mahus teenuse ostmine tipptasemel ja sertifitseeritud andmekeskusest on ca 40–50% soodsam. 

Kokkuvõttes sõltub valitav lahendus reeglina organisatsiooni vajadusest, riskianalüüsist ning oma pinna võimalustest. Oleme meeleldi abiks kogukuluarvutuste tegemisel ning erinevaid detaile arvesse võtvate võrdlustabelite koostamisel.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla