Veel mõni aasta tagasi polnud Eestis ühtki suuremahulist selleks otstarbeks ehitatud kaasaegsetele nõuetele vastavat andmekeskust. Kui Kert Evert tuli lagedale toona hullumeelsena kõlava plaaniga see tühimik täita, oli vähestel usku, et sellest midagi välja tuleb. Kahtlejaid sai veenda vaid õnnestumisega.
Täna, 17. veebruaril, täitub kaks aastat märgilisest päevast, kui Tallinna külje all Hüürus asuva andmekeskuse ees lint pidulikult läbi lõigati.
“Oleme e-ühiskonna vundamendiks. Igas riigis peaks olema vähemalt üks selline kompleks,” ütleb tegevjuht Tõnu Grünberg, kelle käe all on Greenergy Data Centers muutunud andmekeskuse ehitajast operaatoriks ning kasvatanud käibe seitsmekohaliseks.
Keskuse sünnipäeva puhul räägib Grünberg, milliseid väljakutseid on tulnud kahe aasta jooksul ületada, kuidas on esimese suuremahulise andmekeskuse tulek Eesti turgu muutnud ning ka plaanist laieneda riigipiiridest kaugemale.
Andmekeskuste valdkonda iseloomustab viimastel aastatel kiire kasv ning tehniline areng. Kuidas on muutunud ootused teie sektorile?
Näeme rohelise maailma pealetungi – esiplaanil on energiaefektiivsus. Kuna andmekeskused on suured energiatarbijad, on iga kokkuhoitud vatt tähtis. Samuti oodatakse, et hooned töötaks 100 protsenti roheenergia peal.
Rahvusvaheline energiaagentuur avaldas hiljuti värske raporti maailma globaalsetest energiatarbimise trendidest, muuhulgas olid välja toodud andmekeskused. Kui 2022. aastal oli andmekeskuste energiatarbimine Euroopas 3–4 protsendi vahel, siis 2026. aastaks ületab see juba viit protsenti. See illustreerib hästi, miks rohelisusele nii suurt tähelepanu pööratakse.
Täna on see veel osaliselt nii-öelda südametunnistuse küsimus, mida paljudes andmekeskustes, kaasa arvatud meil, peetakse tähtsaks, aga tulevikus on energiatõhusus seadusesse kirjutatud. Tarbija vaates on kriitiline, et keskused vastaksid normatiividele, standarditele ja oleks sertifitseeritud.
Nõudlus andmekeskuste järele kasvab globaalselt, raugemise märke ei paista. Tehisintellekt on natuke seda mängu muutnud, kuna ta seab andmekeskustele hoopis teistsuguseid nõudmisi: palju rohkem elektrit, jahutusvõimsust. See on pannud selle sektori kihama.
Arvestades olukorda maailmas, on kõrgenenud ootused ka töökindlusele ja turvalisusele.
Kas olete pidanud ootustele vastamiseks ka midagi ümber ehitama?
Ei. Greenergy Data Centersi kompleksi on need nõudmised juba sisse ehitatud. Nägime andmekeskust planeerides neid arenguid ette ning suudame vastata kõigile kõrgenenud ootustele.
Kui palju on Venemaa sõda Ukrainas muutnud teie toimimist?
Kuigi asume NATO idapiirist vaid mõnesaja kilomeetri kaugusel, ei ole see meid tuntavalt puudutanud. Mille peale tänases geopoliitilises olukorras rohkem mõeldakse ja mis ka Eestis tunda annab, on piiriülene side. Eriti selgelt tuli haavatavus esile möödunud sügisel Soome lahe merekaablite lõhkumise valguses. Kujutame ette, et ettevõtte või riigi digitaristu asub välismaal ja side Eestiga peaks katkema. See tooks kaasa tõsised tagajärjed. Selles kontekstis on mõistlik vähemalt osa jalajälge hoida Eestis kohapeal või vähemalt mõelda sellised stsenaariumid läbi.
Nii palju on see muutnud, et rahvusvahelist digitaristut üles ehitades mõtlevad suured ettevõtted või miks mitte ka riigid asjadele, millele varem vähem tähelepanu suunati.
Mis rolli GDC täna siinses piirkonnas kannab?
Oleme e-ühiskonna kindlaks vundamendiks. Me oleme ainuke andmekeskusena ehitatud suuremahuline ja kaasaegsetele nõuetele vastav kompleks Eestis. Teisi selliseid siin pole. Lisaks oleme ka side osas kujunenud oluliseks sõlmpunktiks.
Usun, et meie turule tulek on loonud siinsetele rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtetele lisavõimaluse. Oma IT-seadmeid meil hoides on lihtsam teatud valdkondades äri teha, sest meil on vajalikud sertifikaadid ning võimekus vastata kõrgetele standarditele. Seda võib vaadata ka vastupidi – nüüd on põhjust välismaistel ettevõtetel oma äri Eestis arendada, sest siin on kvaliteet käepärast.
Me oleme turgu ka natukene muutnud. Me tõime siia globaalses mõistes tippkvaliteedi. See on pannud siinseid IT-juhte ja -ettevõtteid teistmoodi mõtlema ja maailma nägema, natuke avardanud pilti. Näeme seda vau-efekti kõigil, kes on siin kahe aasta jooksul käinud.
Lisaks on esmakordselt Eestis tekkimas andmekeskuse ümber laiem ökosüsteem või ärikeskkond, kus meil paiknevad ettevõtted loovad omavahel uusi partnerlusi ning teenuseid. Selles vaates oleme enamat, kui vaid majutusteenuse pakkuja.
Millist lisaväärtust nüüd peale kahte tegevusaastat suudate turule pakkuda?
Tiimi know-how on küpsenud nii kaugele, et oleme tänasel päeval päris hästi suutelised oma klientide vajadusi tuvastama ja lahenduste leidmisel kaasa mõtlema. Ei ole ainult, et “näete, siin on põrandapind, võtke see!”. Suudame mõista ja läbi arvutada erinevaid alternatiive andmete hoidmiseks, selgitada, mida üks või teine tähendab – näha suuremat pilti. Suhtleme igapäevaselt erinevate organisatsioonidega ning saame seeläbi unikaalse vaatenurga. Näeme, mida vajatakse, kus on kitsaskohad, aga ka pimedad kohad, mida ei märgata.
Oleme oma tiimis üles ehitanud väga unikaalse kogemuste ja teadmiste pagasi. Täna on meil andmekeskuse opereerimisele keskendunud tiim, kes mõistab selle äri nüansse ning õpib pidevalt juurde.
Mis olid kahe esimese tegevusaasta olulisemad eesmärgid? Kas ja mis mahus need saavutati?
Millest ei saa üle ega ümber on kvaliteet. Lubasime hoida 99,982 protsenti ajast teenust kättesaadavana ja oleme lubadust pidanud – teenus on olnud 100 protsenti kättesaadav. Selle üle võib rõõmu tunda.
Oleme jõudsalt kasvatanud ka oma käivet ning jätkame uute klientide pardale võtmist. Ühesõnaga edeneme oma äriplaanile vastavalt.
Kaks aastat tagasi oli teil maja veel suhteliselt tühi. Mis seis täna on?
Meie hoone on modulaarne. See tähendab, et väljast on kõik valmis ja süsteemid on püsti, aga serveriruumidele mõeldud alas on veel vaba ruumi. Ehitame seda välja etapiliselt vastavalt turu vajadustele. Esialgu ehitasime välja ühe kolmandiku.
Meil on tekkinud positiivne probleem – väljaehitatud ruum hakkab otsa saama. Niisiis oleme faasis, kus hakkame sisemiselt laienema. Saame selle juures edukalt rakendada meie varasemat ehituskogemust. Igapäevast opereerimist see ei sega.
Mis on olnud suuremad väljakutsed?
Kõige suurem väljakutse oli ehitusfaasist väljuda ja saada operaatoriks. Kuidas kõik protsessid korrastada, kõik asjad ilusti tööle panna. Siin on kindlasti veel lihvimisruumi, kuid suund on meil käes.
Ka kvaliteedi tagamine ei tule lihtsalt niisama, see on pideva töö tulemus. Mõistagi oli kvaliteet andmekeskusesse n-ö sisse projekteeritud, aga seda tuleb igapäevaselt säilitada. See tähendab testimisi, hooldamist, jälgimist ja kõiksugu muid ennetustöid.
Kolmandaks enese tõestamine. Kui me seda maja alles ehitasime, leidus palju kahtlejaid, kes arvasid, et siia ei tule ühtki klienti ja see äri ei ole kuidagi jätkusuutlik. Nüüd kui majja asub järjest uusi kliente, nende hulgas väga nimekaid, on suhtumine turul silmnähtavalt muutunud. Meid võetakse tõsiselt.
See on ühest küljest ka arusaadav – kui keegi tuleb midagi uut tegema, siis on kõige lihtsam temas kahelda. Ainus, mida me teha saime, oli tõestada, et kahtlejad eksivad.
Seda kinnitab ka meie klientide tagasiside. Meil on rõõm tõdeda, et oleme ootusi ületanud ja meie kliendid on väga rahul.
Mis on selle aasta eesmärgid?
Kuna Eesti turg on väike, hakkame järgmise sammuna vaatama üha rohkem väljapoole. Meie andmekeskus on nii suur, et ületame mahu mõttes tänase Eesti vajaduse. Võib-olla mitte homse, aga tänase mahu küll. Kui ehitame nüüd ülejäänud kaks kolmandikku valmis, mahuks siia tegelikult kliente ka väljastpoolt Eestit.
Lansseerisime just ka oma partnerprogrammi, millega on oodatud liituma kõik IT-valdkonna ettevõtted, kes pakuvad teenuseid lõpptarbijale. Soovime sellega muuta IT-seadmete majutamise rohkemate ettevõtete teenusportfelli osaks, lihtsustada neil koostööpartnerite leidmist ning võimaldada rohkematel äridel saada kasu Baltikumi kaasaegseima andmekeskuse ümber kujunevast ärikeskkonnast.
Ja ehitamine – see on selle aasta märksõna. Oleme jälle ehitusfaasis, aga seekord teeme seda väiksemal skaalal.
Kas Eesti turg hakkab teile juba väikseks jääma?
Mõnes mõttes küll. Kui tahta ettevõttena areneda, on laienemine ainuvõimalik.
Meil on iseenesest ruumi, et ehitada sama krundi peale kaks samasugust maja juurde. Kas selleks vajadust on, seda näitab aeg. Kui tuleb klient, kellel on näiteks tehisaru arendamiseks vaja 2–3 megavatti võimsust, siis võib-olla tasub siia ehitada. Esialgu me seda vajadust ei näe, pigem vaatame ise mujale.
Oma visioonis plaanite ka laienemist Ida- ja Kesk-Euroopas. Kas see tähendab, et otsite väliskliente või hakkate seal reaalselt midagi ehitama?
Kliente otsime eeskätt siia majja, aga meie visioon laieneda teistesse riikidesse on jätkuvalt jõus. See ei pruugi tähendada otseselt uute andmekeskuste ehitamist, vaid juba ehitatud keskuste omandamist, ühinemist, kohandamist oma standarditele vastavaks. See sõltub võimalustest, mis tekivad.
See on jätkuvalt meie plaan ja ka meie investorite, Kolme mere fondi nägemus, et me seda tegema peaksime.
Mida teile kokkuvõtteks uueks tegevusaastaks soovida võib?
Turvalisust, töökindlust ja efektiivsust! Et meie maja oleks alati töös ja maailmaga ühendatud. Available and connected – nagu ütleb meie missioon. See on meie äris kõige olulisem ning nii loome ka oma klientidele enim lisaväärtust.
