Kogu maailma kiusanud koroonapandeemiast on praeguseks mõned aastad möödas ja koos viirusega pidid paljud ettevõtted ja organisatsioonid enda tööprotsessid kodukontorisse viima ja virtuaalseks muutma. Elisa Valdkonnajuht Joosep Põllumäe sõnul aitas pandeemia aru saada, et kontoris ei pea sunniviisiliselt käima ning tiimidel võiks lasta vabalt tegutseda.
“Kaugtöö võimalikkus sõltub väga palju organisatsioonist, selle kultuurist ja usaldusest töötajate vastu. Kui ettevõttel on paigas head tööprotsessid ja usalduslik suhe oma töötajatega, siis on kodukontorist töötamine täiesti normaalne ning selle pärast liialt muretsema ei pea. Ilmselt on just seetõttu mõned organisatsioonid pärast koroonat läinud tagasi traditsioonilise kontoris käimise juurde, kuna usaldus organisatsiooni ja selle liikmete vahel ei ole parim ning pole loodud vajalikke tööprotsesse, et distantsilt tööd teha,” sõnas Põllumäe.
Põllumäe lisas, et IT valdkonnas on väga levinud scrum tööpraktika, mis tähendab, et meeskonnad saavad iseseisvalt toimetada ning oluline on töö tulemus, mitte selle tegemise aeg või koht. Kuna see praktika on Elisal hästi juurutatud, siis ei pea ka sundima töötajaid iga päev kontoris viibima, vaid neil saab lasta vabalt tegutseda ja ise organiseeruda.
Uued töötajad võiks siiski kokku saada
Sealjuures viitab Põllumäe, et see, kui palju on mõistlik teha tiimil kaugtööd või käia kontoris sõltub ka sellest, kui uued on meeskonna liikmed. Kui tiimis olevad inimesed tunnevad üksteist juba hästi ning pikalt, siis on neil lihtsam kaugtööd viljeleda. Kui aga meeskonnas on hiljuti liitunud inimesi, siis oleks nende puhul kasulik siiski mõned korrad nädalas ka reaalselt kokku saada, et inimesed saaksid üksteist paremini tundma ja tiim toimiks lõppkokkuvõttes sujuvamalt.
Lisaks tuleb alati kodukontori ja töökultuuri peale mõeldes arvestada kaht asja. Esiteks, inimene saab laisk olla ka kontoris. Kui töökultuur ei ole organisatsioonis paigas, siis ei pane ka kontoris viibimine tiime efektiivsemalt tööle. Teiseks, IT meeskondade vaates tuleb arvestada, et kuigi arendus on väga digitaalne töö, siis sellele vaatamata valmivad projektid meeskonnal koos, seega tiimiliikmete vaheline keemia peab olema paigas. Ehk kuigi töö käib arvutites, on ka neil meeskondadel oluline füüsiliselt kokku saada ja üksteist aeg-ajalt näha.
COVID-19 pandeemia mõjutas kaugtöötamise juures ennekõike seda, et paljud organisatsioonid olid sunnitud enda protsesse muutma ja neid virtuaalmaailma viima. See aitas nii mõnelgi aru saada, et tööd saab teha ka kodukontorist ja tegelikkuses ei pea inimesi kohustama igapäevaselt kontoris olema. Pärast pandeemiat jäidki järele kahte tüüpi organisatsioonid. Need, kes suutsid endale head kaugtööprotsessid luua ja kellel on enda inimestega usalduslik suhe ja need, kes seda teha ei suutnud ning on liikunud suuresti tagasi tavalise kontorikultuuri peale.
